See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamuljest . Parim, mida esmamulje kujundamiseks ette võtta, on seda teadlikult kujundada. Stressi põhjused Stressi põhjustavad närvipinged. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Kuidas stressi vältida. Nagu eespool öeldud ei olegi vaja kõiki stressi liike vältida. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui
5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid
3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:2007 (kättesaadavad vaid laboris ja raamatukogu arvutis!) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, -niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1
jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb
ST12KÕ1 TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2014 Stressi tekitavad stressorid, need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha, energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressiliike näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Tööstress on
ja viia mitmete haiguste ning probleemideni näiteks südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired. Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. Stressiga toimetulek Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid
töölauda, töötooli. Tegelikult algab korralik ja ergonoomiline arvuti töökoht ruumist, kus inimene teeb oma igapäevast tööd arvutiga. Milline siis peaks olema see inimesega sobiv, temale mugav töökoht? Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Mööda ei saa minna mikrokliimast, mille all mõeldakse ruumi temperatuuri, niiskust ja õhuliikumise kiirust. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kontoritööd peetakse kerge koormusega füüsiliseks tööks ning sellise töö tegemisel energiakulu tunnis on väike. Kuna energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. 4
jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb
Sanitaarsete tingimuste täitmine. 52.Köögiviljade säilitamise mõjurid. sordiomadustest, - kasvutingimustest, - köögivilja valmivusastmest, - köögivilja kvaliteedist (haigused-kahjurid; väetusrežiim; vihmutamine; ilm koristamisel; koristuse, transpordi ja sorteerimise tehnoloogia), - koristusjärgse töötlemise kvaliteedist, - hoidlate mikrokliimast, - säilitamise sanitaarsetest tingimustest. 53.Köögiviljadele esitatavad standardnõuded. valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste – kaugele transporditav); 2) vastavate mõõtmete ja kujuga; 3) määrdumata; 4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta); 5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta); väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud; 7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta;
................................................................................10 2 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate füüsikalistest ja tehnilistest ohutegurites töökeskkonnas. Täpsemalt räägin ma mürast, vibratsioonist, valgustusest, mikrokliimast ja UV kiirgusest. Töös kirjeldan ma täpsemalt mis need on, kuidas need toimivad ja osadel loetlen välja ka tegurid, mis on ohtlikud inimestele. 3 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID Füüsikaliste ja tehniliste ohutegurite hulka kuuluvad: müra, vibratsioon, õhurõhk,
ruumerisoojusega. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis). Kliima kliimaks nimetatakse ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, artmosfääri tsirkulatsioonist jms. Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis. Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvad peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliima uurimine kuna kõiki kohti ei jõuta uurida, valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Saadud tulemused kantakse üle ka teistele sarnastele objektidele. Mikroklimaatilised uuringud toimuvad lühikese aja jooksul ja seda tehakse detailselt.
istutamisel nad käänduvad üles, mis mõjub negatiivselt taimede kasvule ja arengule. Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada marjade valmimise järgi: varasemad koos varastega ja hilised koos hilistega. · Kõige parem moodus istutamiseks on üherealine, kus ridade vahe on 60-80 cm ja taimede vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast mitte küllaldase tuuldumise ja kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi
paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes
Oluline omavõnke sagedus 4-8Hz- kõige enam tekitab resonantsi vertikaalne sagedus- ohtlik inimesele 2,5- 5 Hz- resonants kaela- ja nimmeosas 20- 30Hz- resonants peas, õlgades Üldvibratsioon tekitab Stressi Organite kahjustusi, näiteks mao Häireid närvisüsteemis Lihastes Lülisambas Koordinatsioonihäireid Eriti tundlik võnkumistele 4- 8 Hz Vibratsiooni mõju sõltub Vibratsiooni tasemest, kestusest, tööstaazist, vibratsiooni liigist, individuaalsetest iseärasustest, mikrokliimast Kohtvibratsioon Mehaaniline võnkumine sagedusega 6,3- 1250Hz Kätele, jalgadele Mõjub veresoontele, närvisüsteemile- lihas- luukonnale, sidekoele(hapniku tase madal), liigestele (ranne) Immuunsüsteemile Valgete näppude sündroom- tundetus Kohtvibratsiooni toimet suurendavad Vibratsiooni kõrge tase Vibratsiooni kestus Tööriistast kinnihoidmise viis, jõu rakendamine, kliimategurid- külm, märg, suitsetamine(mõju vereringele) Kohtvibratsiooni iseloomustavad
Kliimat kujundavad tegurid on: *Päikesekiirgus (antarktikas saab pinnas 40% ekvatoriaalsest päikesekiirgusest) *Aluspinna iseloom ja omadused (maismaa, mäed, taimkate jne) *Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega) *Asukoht merede ja ookeanide suhtes Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. (reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne.) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat
jne Kliimat kujundavad tegurid on: *Päikesekiirgus (antarktikas saab pinnas 40% ekvatoriaalsest päikesekiirgusest) *Aluspinna iseloom ja omadused (maismaa, mäed, taimkate jne) *Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega) *Asukoht merede ja ookeanide suhtes 50) Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks
Kõdu on suure veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, vähendades sellega pindmist äravoolu. Vee sidumine on eriti oluline paduvihmade korral: sellega takistab kõdu mulla uhtumist ja tihenemist. Kõdu takistab ka mikroorganismidele kahjuliku ultraviolettkiirguse tungimist mulda. Kõdu lagunemise kiirus oleneb puuliigist, kliimast ja mikrokliimast puistus ning mullast. Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4-8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla mineraalosaga, parandades sellega lagunemistingimusi
(Alter: 1976). 1975. aastal asutati Jõgeva TREV-i meeskoor ,,Mehis", mis oli üks paremaid ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi ettevõtete taidluskooride seas, ühtlasi Jõgeva ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi. 65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas (Ehala: 1975). Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast. 66. Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal (Aavoja: 1976). 67. Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad (Lektorite päevad, Punalipp, 1976). 68. 1975
· Mineraalained (mõjutavad maitset); · Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust). Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest, kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest. Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid. Teet tootmise etapid: Närbutamine ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk on niiskuse aeglane eemaldamine lehtedest 14 kuni 16 tunni jooksul.
siduda kuni 25 mm sademeid, vähendades sellega pindmist äravoolu. Vee sidumine on eriti oluline paduvihmade korral: sellega takistab kõdu mulla uhtumist ja tihenemist. Kõdu takistab ka mikroorganismidele kahjuliku ultraviolettkiirguse tungimist mulda. Kõdu lagunemise kiirus oleneb puuliigist, kliimast ja mikrokliimast puistus ning mullast. Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4-8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon.
Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett oma kuivkaalust. Sellega pidurdab ta vee pindmist äravoolu. 4...5 cm paksune kõdukiht võib siduda kuni 25 mm sademeid. Vee sidumine on eriti oluline paduvihmade korral: sellega takistab kõdu mulla uhtumist ja tihenemist. Kõdu takistab ka mikroorganismidele kahjuliku ultraviolettkiirguse tungimist mulda. Kõdu lagunemise kiirus oleneb puuliigist, kliimast ja mikrokliimast puistus ning mullast. Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4...8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja makrofaunal peamiselt peenendamise ülesanne
annaabi.ee 
