diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu
Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed.
Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest, kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10. Q: Mis on gliiarakk? A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud
tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. Neurogliia: Kaitseb ja toidab neuroneid Närviimpulsi liikumine on neurogliia abil tunduvalt kiirem 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Sensoorsed ehk tundenärvid meeleelunditega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi sees kui ka ümbritsevast.
3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude,
tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus (aitavad haava kokku tõmmata) Makrofaagid suhteliselt suured ebakorrapärase kontuurjoonega rakud, moodustuvad monotsüütidest,koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi. Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid, närvikoe mikrogliiarakud, vereloomeorganite makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kuppferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel Rasvarakud e. lipotsüüdid Valge ja pruun rasvkude enamik rasvkude on valge. Pruun esineb vastsündinul
Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus:
KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väliskeskkonnast infot ja reageerib sellele. NEUROGLIIA tunduvalt rohkem kui neuroneid 1:10 Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mlle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale)
a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste
ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime.
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste
a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid. Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel
Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem
Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem
Fagotsüteeritud materjal enamasti lagundatakse fagotsüüdi sees. Fagotsüüdid ekspresseerivad oma pinnal erinevaid retsetoreid, mis tunnevad ära spetsiiflisi molekulaarseid komponente mikroobide pinnal. Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). Fagotsüüdid: neutrofiilid, monotsüüdid makrofaagid. Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga,
TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled 2) MOTOORSED – liigutamine, lihased 3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist 141) Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 142) Närvikiu mõiste - Tupega ümbritsetud närviraku jätked 143) Närvikiu liigid ehituse ja talituse alusel Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse sensoorseid (erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi) ja motoorseid (impulsid
Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud. * retikulaarne sidekude – textus connectivus reticularis - moodustavad retikulaarrakud (cellulae
Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire
Neurogliia, gliia, gliiarakkudest koosnev närvisüsteemi kude, mis ümbritseb närvirakke ja nende jätkeid eurogliia toidab, toestab ja isoleerib elektriliselt närvikude. Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine . 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire
reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel; 3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele. Ained saavad verest väljuda reeglina mitte rakkude vahelt, vaid läbi nende. Ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit. Kindlates piirkondades paiknevad spetsialiseerunud ependüümirakud produtseerivad ajuvedelikku, mis täidab nii aju siseõõnsused kui ka ümbritseb teda. Mikrogliiarakud on väikesed rakud, mis erutuse korral muutuvad liikuvateks. Erutuse põhjustajaks võivad olla mikroorganismid, võõrkehad. Nad aktiveeruvad ka põletiku korral olles seega olulised närvikoe kaitsevõime seisukohast. Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid. Viimased ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad moodustavad aksoni ümber müeliinkesta. Aksonite aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub oluliselt nende müeliinkesta ehitusest.
Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist. Vere-aju barjäär kontrollib ainete liikumist vere ja ajurakkude vahel. Ta: 1) kaitseb ajurakke veres ringlevate toksiliste ainete eest; 2) reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel; 3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele. Ependüümirakud -vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit(toese funkts). Mikrogliiarakud - väikesed rakud, mis erutuse(võõrkehad) korral muutuvad liikuvateks, fagotsüteerivateks. Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid, need ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad mood aksoni ümber müeliinkesta.(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest) Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta.
annaabi.ee 
