tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ka paljudes Eesti jõgedes ja ojades. Katsed on näidanud, et riimveelisesse merevette lastuna muutuvad jõeforellid väliselt meriforellideks, tekib hõberüü ning kalad võivad tugevasti kasvada, näiteks 2,6 kg raskuseks (Mikelsaar, 1984). Jõeforell pole kaitsealune liik, kuid tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade halvenemine. Sagenenud on suved, mil veetemperatuur on liiga soe ja see vähendab lahustunud hapniku taset. Seda nähtust võib veelgi suurendada reostusest tingitud eutrofeerumine. Ülepüük on ka üks probleemidest, püütakse kudemisajal või noori isendeid. Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on
looted · immunoloogiliste mehhanismide ealine taandareng 2) Isa vanuse tõus. 5-10% Downi sündroomi juhtudest on põhjustatud mittelahknemisest spermatogeneesi I või II meiootilises jagunemises. 3) Ovulatsiooni ja viljastumise vahelise perioodi pikenemine. Vanuse tõusuga sugulised vahekorrad harvenevad, põhjustades sagedamini hilistunud viljastumist. Struktuursed kromosoomianomaaliad on põhjustatud kromosoomi või kromatiidi murdudest. Mikelsaar, R. (2001) Kromosoomihaigused. Tartu: Atlex KROMOSOOMISÜNDROOMID Jagunemine Kromosoomihaigused jaotatakse kahte rühma: 1) Autosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad 2) Gonosoomide e sugukromosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad Geneetilise materjali hulga muutuse järgi jaotatakse kromosoomishaigused kahte rühma: 1) Trisoomiad e trisoomiasündroomid, mille puhul on üks kromosoom või osa kromosoomist
tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees
kalamees Tõnu Romandile. 4 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest (alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984). Läänemeres esineb lesta kuni Kvarkeni regioonini Botnia lahes. Ta on piirkonna ainuke nii kaugele oligohaliinsesse vette leviv lestlane. Liik on suure majandusliku tähtsusega ja asjaolu, et ta on suhteliselt paikne, muudab ta oluliseks indikaatoriks mitmete reostuste määramisel. (Fagerlund & Køie, 1994) Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta on vôimalik meristiliste tunnuste kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise
Peab tõdema, et furunklid esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik ennetada hea hügieeniga ning kui furunkul on juba tekkinud, siis seda ei tohi ise pigistama hakata kuna see võib halvendada haiguse kulgemist ja soodustab edasist levimist. 4 KASUTATUD ALLIKAD: www.microbewiki.org www.inimene.ee www.wikipedia.org Meditsiinisõnastik. (1996). Tallinn AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn AS Medicina. 5
(Vladislav Korzets, www.opikook.ee) Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult. 5 Lisad Allikas:Google 6 Allikas:Google Kasutatud kirjandus 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus ,,Valgus" 1988 2. Saar, U. Loomade entsüklopeedia. Tallinn ,,Sinisukk" 2007 3. Mikelsaar, N. Eesti NSV kalad. - Tallinn ,,Valgus" 1984 4. Raid, T. Euroopa kalad. Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2006 5. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm 7
pakendil erinev, kuid prognooside kohaselt hoidis see aastatel 2006-2009 USAs ära kuni 500 surmajuhtumit Eestis on transrasvhappeid kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, märkimisväärselt ka näiteks erinevates võides, võideksites ja margasiinides, jäätistes, kohukeste glasuuris ja kohupiimadessertides. Eestis on transrasvhapete kasutamine suurenenud viimase 20 aasta jooksul. Transrasvu kasutatakse, sest nii on odavam. Raik-Hiio Mikelsaar on öelnud, et ,,transrasvhappeid ei tasu paaniliselt karta. USA teadlased soovitavad transrasvu toidust mitte elimineerida, sest see võib viia toitumistasakaalu rivist välja. Seda tüüpi molekule on meie organismis alati olnud ja on ka edaspidi. Senised teadusuuringud ei anna põhjust oletada, et mõõdukal hulgal tarbitud sünteetilistel transrasvadel on tervistkahjustavat toimet." Aastatel 2008-2009 ja 2011 toimusid uuringud, mille kohaselt Eestis toodetud võided
Tagajärjed pikaajalistele kannatustele, mis tekivad tänu haigustele, võivad mõjutada inimese psüühikat. Uuringud on näidanud, et krooniliste haiguste puhul inimeste elukvaliteet on pigem negatiivne. Ihtüoosi haigetel on kõige raskem periood lapsepõlv. Lisaks muudele ravimitele oleks tõhusaks abiks haigele pakkuda aksepteerivat ning toetavat keskkonda. Kirjandus 1. Gånemo, A. Hereditary Ichthyosis. Uppsala University. Tryck & Medier. 2002 2. Mikelsaar, R-H. Haigusõpetus. Üldpatoloogia I. Tartu 2004 3. OÜ Medimpest.Hippokrates. Kuukiri arstidele.Märts 2002 4. Silm, H. Nahahaigused. AS Medicina. 2006 5. Simm, P.(Rezissöör). (2004). Inimene pole kala.(Film). Tallinn: Stuudio Ikoon
Bedore, Weiming Li. 2008. Hormones and Behavior, Volume 54, Issue 1, 34-40. [Online] (www.sciencedirect.com) (03.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0018506X08000226 3. Andrzej Ciereszko, Igor Babiak, Konrad Dabrowski. 2004. Theriogenology, Volume 61, Issue 6, 1039-1050. [Online] (www.sciencedirect.com) (02.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0093691X03002917 4. Pihu, E. 1979. Loomade elu, Kalad. Valgus, Tallinn. 5. Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Valgus, Tallinn. 6. Peter J. Miller, Michael J. Loates. 1997. Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn 7. Roger A. Bergstedt, Rodney B. McDonald, Katherine M. Mullett, Gregory M. Wright, William D. Swink, Kenneth P. Burnham. 2003. Journal of Great Lakes Research, Volume 29, Supplement 1.Pages 226-239. [Online] (www.sciencedirect.com) (03.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0380133003704912 8. John W. Heinrich, Katherine M
Mehhanismi ei teata. Sellised retikulaarsed rekombinatsioonid võivad olla liigile adaptiivselt kasulikud ja omada olulist tähtsust tänapäevaste kliiniliste, HIV viirust kandvatel patsientidel elutseva C. albicans populatsioonide evolutsioonis (Anderson et al., 2001). Vaatame, kuidas selline tulemus sobib kokku seene mitokondrite endosümbiontse päritoluga eubakteritest (Race et al., 1999) (võrdle päritoluga protobiontidest, Mikelsaar, 2000), mille tulemusel enamus protomitokondri genoomist on üle kandunud tuuma ja tuum on saavutanud juhtrolli mitokondris toimuva hingamise ja energia tootmise üle (oksüdatiivne fosforüülimine) (joonis 1). Näib, et seente puhul pole transport mitokondritest tuuma suletud, nagu imetajatel, vaid on käimasolev protsess. Praeguse seisuga on teda, et 95% mitokondriaalsest genoomist on esindatud ka tuumas (Weber, 1993). Milline ja kui suur oli aga algselt
Silmude suu on lehterjas, välisküljelt ääristatud nahkjate narmastega. Suus on hulk sarvhambaid, neid leidub ka keelel. Pea ülapoolel paiknev ainus paaritu ninasõõre viib haiste-hüpofüüsiõõnde, mis ei ole ühenduses neeluga. Keha kummalgi küljel on seitse lõpusekotti, millest igaühel on omaette välisava. [1, 3] 10 KIRJANDUS [1] Pihu, E. 1979. Loomade elu, Kalad. Valgus, Tallinn. [2] Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Valgus, Tallinn. [3] James R. Bence, Roger A. Bergstedt, Gavin C. Christie, Phillip A. Cochran, Mark P. Ebener, Joseph F. Koonce, Michael A. Rutter, William D. Swink. 2003. Journal of Great Lakes Research. Volume 29, Supplement 1, 2003, Pages 253-282. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0380133003704936 (viimati vaadatud 19.03.2012) [4] Weiming Li, Michael Twohey, Michael Jones, Michael Wagner. 2007. Journal of Great
veeburuar 1928- 16. aprill 1984) Ta oli zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane. Lõpetas 1952 bioloogina TRÜ. Oli 1957- 1964 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur ning 1964. aastast TRÜ zoloogiakateedri õppejõud. Ling uuris imetajate (eriti põdra) ökoloogiat ja populatsioonidünaamikat ning ulukite otstarbekat majandamist. Ta rakendas Eestis imetajate uurimisel esimesena statistilisi meetodeid. [http://et.wikipedia.org/wiki/ Harry_Ling] (30.03.2008) Neeme- Õnneleid Mikelsaar (5.august 1919- 22.oktoorber 1956) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta sündis Friedrich Mikkelsaare peres. Lpetas 1939 Tartu Ülikooli. 1957-1981 oli ENSV TA zooloog ja EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogiasektori juhataja. Ta oli ka Eesti mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise peamine korraldaja ja Võrtsjärve limnoloogiajaama (1961) rajajaid. Uurimusi mere ja siseveekogude kalastiku kohta, ornitoloogia ja mudakonna bioloogia alalt
[], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on
Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Kloonimiskatseid tehakse ja jätkatakse eelkõige: Transgeensete organismide saamiseks. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Tartu ülikooli teadlane Raik-Hiio Mikelsaar soovitab ühiskonnal suhtuda sallivamalt kloonimist puudutavatesse uudistesse, sest kloonimine polevat teadlase hinnangul ebaeetiline ja päästaks üle maailma miljoneid inimesi probleemist, kui mees ei suuda lapsetegemisega lihtsalt hakkama saada. Haapsalu Kolledz 17 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 7. KÜLMSÄILITAMINE
raamatus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat tuleb kirjutada vastavas keeles raamatus), toimetaja(te) või 24 koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), raamatu pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 3: Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kogumike puhul tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaalidega, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumikus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa. Teistes võõrkeeltes olev kogumik tuleb kirjutada vastavas keeleskogumikus), toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost
kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 4: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3.8.2. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed:
1872- Napoli merebioloogiajaam 1876- Newport merebioloogiajaam USA-s 1890- Järvedele Plönis (Saksamaa) Eesti hüdrobioloogia rajajad: Max von zur Mühlen (1850-1918). Uurinud pangodi, Keeri, Saadjärve, Rõuge järvi. 1905- LUSi juures järvekomisjon jne. Guido Schneider (1866-1948). Uurinud kalade anatoomiat ja kalandust. Heinrich Riikoja (1891-1988). Saadjärve, hiljem paljude väikejärvede ja Emajõe uurimine. Eestikeelse hüdrobioloogia rajaja. Neeme Mikelsaar. Uurinud Eesti kalu ja kalandust nii mere kui magevetes. Võrtsjärve Limnoloogiajaama asutaja ja esimene juht. SOOLSUS Lahustunud mineraalsete ainete hulka vees e. ioonide summat nimetatakse siseveekogude puhul mineraalsuseks, mere- ja riimvete puhul soolsuseks (mõõdeti kaua promillides). Mg/l. Merevees on ioonvahekord väga püsib, piisab kloriidede hulga mõõtmises ja selle korrutamisest nn kloorarvuga (1,807). Eesti siseveekogude mineraalsuse määravad Ca++ ja HCO3-
Seetõttu soovitatakse neid kasutada pindmiselt just nahamädanike ravis. Huvitav on fakt, et neid sünteesitakse ribosoomidel, mitte multiensüümkompleksi abil, nagu mitmeid teisi peptiidseid AB. Katioonsed lantibiootikumid (epidermiin S. epidermisest ja nisiin Lactococcus lactisel) toimivad membraani permeabiliseerijatena. Urogenitaaltraktist eraldatud stafülokokid toodavad väikesi peptiide, millel on gonokokkide vastane aktiivsus. Kasutatud kirjandus 1. Lutsar, I., Mikelsaar, M., Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia. Bakterioloogia ja mükoloogia II osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 21
(A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki. Loogna, G. (toim.) (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. Maimets, M. (eritoim.) (2000). Infektsioonhaigused. Tallinn: AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (toim.) (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Parm, Ü. (1995). Hospitaalinfektsioon. Tallinn: HK Trükikoda. Sarv, I. (2002). Eri institutsioonide rollist hospitaalinfektsiooni ohjamisel. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. 6
annaabi.ee 
