..................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. Kasutades valemeid u = *(D / )*sin => = arcsin [u / *(D / )] x / L = tan => x = L*tan saame, et x1 = L*tan[arcsin ( / D)] x2 = L*tan[arcsin (2* / D)] a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m L1 = 0,5 m L2 = 1,0 m L1 = 1,0 m L2 = 1,3 m x1 = 2,3 mm x1 = 4,7 mm x1 = 2,7 mm x1 = 3,6 mm
Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi. 4. Arvutage sama järku maksimumide (või miinimumide) vahelised kaugused 2lk = |x+k – x-k| ja leidke nende kaugused lk tsentraalsest. 5. Arvutage valemi (6) järgi difraktsioonijärkudele k vastavate nurkade φk siinused. Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule
Selle tulemusena kujuneb välja interferentspilt, kus kahe järjestikuse miinimumi vahe on ligikaudu pool lainepikkust. Töö käik: Mõõtsin signaalitugevust 5 cm vahedega alguses x ja siis y telge mööda liikudes. Seejärel peale spektrianalüsaatori teise sageduse peale häälestamist kordasin mõõtmisi. Tulemuste põhjal joonistasin graafikud. Graafikud Sagedus 89,8 MHz 2 Miinimumide kaugus tundub olevat x-telje puhul umbes 15 cm ja y-telje puhul umbes 20 cm. Sagedus 949 MHz: Miinimumide vahe on x-telje puhul umbes 5 cm ja y-telje puhul samuti 5cm, kuigi graafik ei tundu väga korrapärane olevat. Kokkuvõte Mõõtsin väljatugevust 2 oluliselt erineva sageduse puhul ja joonistasin graafikud mõõtetulemuste põhjal. Kõrgema, 949 MHz sageduse puhul olid võimsuse miinimumid
0,63 10 -6 b) D2 = 0,23mm = 230*10-6m r= ( 2 D 2 2 230 10 -6 = ) 2 = 0,168 m = 16,8 cm 0,63 10 -6 c) D3 = 0,115 mm = 115*10-6m r= ( 2 D 2 2 115 10 -6 = ) 2 = 0,042 m = 4,2 cm 0,63 10 -6 2) Arvutame kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist ekraani etteantud kauguse korral erinevate pilu laiuste korral. D D x D x D x Lu u = sin = sin = sin = x= s L L D a) D1 = 0,135mm = 135*10-6 m L1 = 0,5m L2 = 1,0m L1 u1 0,5 0,63 10 -6
generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 7. Mida tähendab ,,lühistatud liin"? ,,Avatud liin"? Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis
Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm
1. Spektrianalüsaator 2.Sweepgeneraator ühendatud lainejuhiga 3. Joonlaud 3. Töö käik Mõõtsime lainejuhi mõõtmed, et arvutada kriitilist lainepikkust ja sagedust vabas ruumis. Lained alla kriitilist sagedust lainejuhis ei levi. Seejärel muutsime generaatori sagedust 4 korda(kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel) ja mõõtsime kahe kõrvuti asetseva pinge (x1 ja x2) miinimumi asukohad. Seejärel arvutasime lainepikkuse nii mõõdetud miinimumide abil, kui ka sõltuvalt vabas ruumis levivast lainepikkusest ja võrdlesime neid omavahel. 4. Mõõtetulemused Generaatori Lainepikkus Pinge Pinge Lainepikkus lainejuhis, mm sagedus f0x vabas miinimumi miinimumi Mõõdetud Arvutatud GHz ruumis asukoht x1, asukoht x2, ( ) g := 2 x2 - x1 0x
pink. Skeem Töö käik. 1. Asetage detailid optilisele pingile skeemi kohaselt. Ekraanide 3 ja 4 asend optilisel pingil on fikseeritud. Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda. Lülitage sisse valgusallikas 1. 2. Okulaar 5 kinnitage alusele nii, et difraktsioonpilt jääks okulaari vaatevälja keskele. 3. Eemaldage okulaari aeglaselt avast ja jälgige maksimumide ja miinimumide vaheldumist difraktsioonpildi keskkohas. See vastab Fresneli tsoonide arvu n muutumisele paarituarvulisest paarisarvuliseks ning vastupidi, kusjuures n väheneb. Antud seadmel on ava diameeter D ja selle kaugus valgus allikast a valitud selliselt, et okulaari maksimaalsel eemaldamisel avast (optilise pingi lõpuni) n=1 ning difraktsioonpildi keskkohas on näha valguslaik. 4. Lähendage sellest maksimaalsest kaugusest okulaari aeglaselt avale ning jälgige
12 18 24 -2 -1 -1 nurk Leiame arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks. Sünfaassete allikate korral on miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga: min arcsin (n - 0,5) ja maksimumide nurgad valemiga: min arcsin n d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d=12cm ja =0,042m, n=1 Leiame nurga esimese miinimumi jaoks min arcsin[(1-0,5)·0,042/0,12] = arcsin 0,175 =10,07 Leiame teise maksimumi nurga
6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke ka diagrammil, kust kirjutasin välja takistuste lugemid. d.) Leidsin antenni normeerimata sisendtakistuse, eeldades, et normeerimistakistus 7. Asetasin dipooli positsioonile 65 ja kordasin p. 6. 8. Asetasin dipooli positsioonile 70 ja kordasin p. 6. 9. Asetasin dipooli positsioonile 80 ja kordasin p. 6. 10
ta interferentsikatsetest. Kahe pilu asemel kasutas ta ühe valgusallika kahte optilist kujutist. Nii on näiteks kahe peegli või kahe prisma abil võimalik saada kaks samaväärset kiirtekimpu, mille heledus on tunduvalt suurem kui Young'i kitsastest piludest tulevatel kiirtel. Veel näitas Fresnel, et interferentsipilt tuleb selgem ja teravam, kui kasutada ühevärvilist (monokromaatset) valgust. Maksimumide/miinimumide asukohti ekraanil saab arvutada Youngi katse valemitest, kui lugeda võrdseks valgusallikate kujutiste kaugusega ekraanist ning kujutiste omavahelise kaugusega. Huygens'i-Fresnel'i printsiip seob uue lainefrondi kujunemise sekundaarlainete interferentsiga. Huygens'i- Fresnel'i printsiip töötab mõlemas suunas: interfereeruvad ka põhilainele vastassuunda levivad sekundaarlained. 6. Mis on interferents?
8. Lülitasime kõik seadmed välja. 9.Graafikud 3 4 Arvutuslik ülesanne: 1.Leidsin arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks ja võrdlesin seda katsete käigus saadud tulemusega. Võre kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtsin d = 12 cm. Eeldasin, et kiirgurid on sünfaassed ja signaal on võrdse amplituudiga. Kui allikad on sünfaassed, siis miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga min arcsin ( n - 0,5) d kus on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv. Selleks, et leida esimest miinimumi, võtsin n = 1. Maksimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga min arcsin n d kus on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv
Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 8 Mida tähendab ,,lühistatud liin"? Kui suur lühistatud veerandlaineliini sisendtakistus?
toodud insert lausetega. 7. Päringute tegemine Pärime kõik jalaväepataljoni töösuhted SELECT * FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE VAEOSA_ID = 3; Tulemus Pärin kõik töösuhted alates aastast 2005 SELECT * FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE ALATES > to_date('20050101', 'YYYYMMDD'); Tulemus Pärin kõik nimed, sorteerin eesnime ja perenime järgi SELECT EESNIMI, PERENIMI FROM ISIK ORDER BY EESNIMI, PERENIMI; Tulemus 8. Üle väljade maksimumide, miinimumide ja loendusandmete leidmine Pärin tabelist ISIK suurima ID-ga kirje SELECT MAX(ID) FROM ISIK; Tulemus Pärin vanima töösuhte tabelist VAEOSAS_OLEMINE SELECT MIN(ALATES) FROM VAEOSAS_OLEMINE; Tulemus Pärin tabelist VAEOSAS_OLEMINE mitu "sanitari" töösuhet on olemas SELECT COUNT(*) FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE ROLL = 'sanitar'; Tulemus 9. Päringute tegemine üle kolme tabeli Pärin üle kõigi tabelite kõiki kirjeid, mis omavad omavahelist seost SELECT Z.*, X.*, Y
tõttu kehtib = - g = - , kust saame v dp = -g dz . Seda arvestades saame dz v kuiva õhu adiabaatilise temperatuuri gradiendi (adiabatic lapse rate) dT g (2.9) - = = d , dz cp mis on konstantne, väärtusega d =9.8 K km-1. Joonis 2.2. Maa atmosfääri temperatuuri keskmine tsonaalne jaotus maapinnalt kõrgusteni 80 km. Katkendjoontega on märgitud miinimumide ja maksimumide asendid. Troposfääris (maapinnalt kuni 10 km kõrguseni) temperatuur kõrguse kasvades kahaneb ligikaudu adiabaatilise temperatuuri gradiendi järgi. Minimaalne temperatuur 200...220 0K (- 70...-50 0C) esineb sõltuvalt laiuskraadist kõrgustel 8..13 km (joonis 2.2). 2.3. Sademete moodustumine 10
Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2 . Andes suurusele n kõikvõimalikke täisarvulise väärtusi, saame konfokaalsete hüperboloidide parve kõikvõimalikud hüperboloidid, millel kõigil on 5 fookusteks O1 ja O2 . Järelikult paiknevad koherentsetele punktlaineallikatele vastavad interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8.12) saab esitada ka kujul 1 2 n + + ( 2 - 1 ) 2 . (8.14) r1 - r2 = = const k Ka see võrrand annab suuruse n erinevatele väärtustele vastavate hüperboloidide parve, mille ühised fookused on punktid O1 ja O2 . Seega tekib järgmine interferentsipilt.
*/
public static int[][] korrutis (int[][] m1, int[][] m2) {
int m = m1.length;
int p = m1[0].length;
int n = m2[0].length;
if (p != m2.length)
throw new RuntimeException ("Ei saa korrutada");
int[][] res = new int[m][n];
for (int i=0; i
mulje, nagu korduks umbes iga 11 aasta tagant ühesugune madala aktiivsuse olek," ütleb ta. "Päikese magnetväli näitab aga, et see ei vasta tõele. Päikeseplekkide miinimumi ajal aset leidnud päikesepursete tugevus võib olla väga varieeruv." USA mereväe uurimislabori päikese-ja-maateaduste spetsialist Judith Lean aga Lockwoodiga ei nõustu. "Ma ei usu, et kiirgus on praegu madalam kui varasemate miinimumide ajal," rõhutab ta, lisades, et juba ongi alanud Päikese aktiivsuse järgmine tsükkel. ( 6.)
Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. 17. Optika neli põhiseadust. Fermat' printsiip. Huygens'i printsiip. Optilise süsteemi suurendus ja valgusjõud.
Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. 17. Optika neli põhiseadust. Fermat' printsiip. Huygens'i printsiip. Optilise süsteemi suurendus ja valgusjõud.
käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Käiguvahe täisarvkordne + 0.5 (ka 0 + 0,5) Lainete käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 53. Interferentspildi arvutus kahe koherentse valgusallika korral. (õpik) Salejev 3. osa lk 61 Interferents tekib kahe või enama koherentse laine liitumise tulemusel. Interferentsi korral tekib mingil alal püsiv valguse intensiivsuse maksimumide ja miinimumide jaotus-interferentsipilt. Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed. 29 Monokromaatne laine on ühesuguse sagedusega laine (ühevärviline) 54. Difraktsioon Huygens-Fresnelli printsiip. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas
Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus. Nagu inimindiviidide suurus oma antropoloogilis-anatoomilises ilmes liigub teatavate maksimumide ja miinimumide vahel, nagu näomood ometi ilmutab kindlat inimest ahvist ja muist imetajaist eraldavaid jooni, mis omased kogu zooloogilisele liigile, inimesele, nii leiame sügavamale vaadates ka kõigis inimlikes kõlbluspüüdeis ometi teatavad tüüpilised jooned, kindlad suunad. Need suunad ulatuvad aegade vooludest ja muutustest üle ja kujunevad ikka selgepiirilisemalt välja, viivad ikka kindlamini algmetsikusest, pimedate
edastuskiirusel bit/s oleks võimalik teatud kvaliteediga näiteks telefonikõnet või videopilti edastada. Teksti edastamisel võtab see veidi kauem aega ja see pole väga suur probleem. Kui meil on aga aeglane võrk, siis telefonikõne sealt lihtsalt läbi ei lähe. 3)Ajastus Kui tegemist on reaalajas liikuva infoga (telefonikõne, videoreportaaz) siis on oluline see, et pakettide vahelised ajalised viited peavad olema teatud miinimumide piires. Tähtis on ka see, et pakettide edastus oleks pidev. Kui saadame faili, siis üks pakett võib tulla kohe, teine aga minuti pärast, kolmas hoopis kolme minuti pärast. Me saame faili ikkagi kätte ja lõpuks on see meil tervikuna olemas, kuigi see võtab piisavalt aega. Kui reaalajas liikuva telefonikõne juures aga tekivad pikad ajalised viited, siis läheb see kõne ajas käest ära ja me jääme paljudest asjadest ilma. 4) Turvalisus
Need protsessid on soojuslikes valgusallikais täiesti juhuslikud. Soojuslike valgusallikate kiirgus on mittekoherentne. Valguse kiirgumise mehhanismist järeldub, et difraktsiooni ja interferentsi korral ei liitu mitte kaks pidevat lainet, vaid kaks erinevat lainejada. Kui muutuvad lainejadad, muutub ka liitumise tulemus. Soojuslike valgusallikate korral tähendab see, et muutused toimuvad iga 10-9 - 10-8 s järel. Kui näiteks interferentspildis muutuvad miinimumide ja maksimumide asukohad sellises tempos, siis inimsilm ei suuda neid muutusi jälgida. Siit saamegi vastuse oma küsimusele. Lampidest kiirguvad lainejadad ja nende liitumine ehk interferents muutub nii kiiresti ja juhuslikult, et meile tundub, nagu oleksid toa põrand, lagi ja seinad ühtlaselt valgustatud. Sarnast nähtust saab jälgida, kui näiteks mingi pilt kinnitada käia ketta külge. Niikaua kui käiaketas seisab paigal, on pilt selge.
etteantud punktini O1 ja O2 on konstantne. Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2 . Andes suurusele n kõikvõimalikke täisarvulise väärtusi, saame konfokaalsete hüperboloidide parve – kõikvõimalikud hüperboloidid, millel kõigil on fookusteks O1 ja O2 . Järelikult paiknevad koherentsetele punktlaineallikatele vastavad interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8.12) saab esitada ka kujul 1 2 n 2 1 2 r1 r2 const . (8.14) k Ka see võrrand annab suuruse n erinevatele väärtustele vastavate hüperboloidide parve, mille ühised fookused on punktid O1 ja O2 . Seega tekib järgmine interferentsipilt.
pikkus võib olla piirkonniti erinev - näiteks leethiire kõrgseisud korduvad Skandinaavias 4-5 aasta, Põhja-Ameerikas aga 11 aasta tagant, ondatra kõrgseisud vastavalt 3-4 ja 10-11 aasta tagant. 3. Tsüklite pikkuses leidub geograafilisi seaduspärasusi. Hästi on teada tsükli pikkuse vähenemine Skandinaavias viielt aastalt põhjas kuni kolme aastani lõunas. Lõuna- Skandinaavias muutuvad tsüklid ühtlasi väiksema-amplituudiliseks (maksimumide ja miinimumide vahe on väiksem) ja korrapäratumaks kuni kaovad sootuks Rootsi lõunaosas. Kesk-Rootsi, Lõuna-Soome ja uuematel andmetel ka Eesti kuuluvad nö. üleminekuvööndisse tsükliliste ja mittetsükliliste populatsioonide vahel . Põhja- Euroopaga sarnanevat vööndilisust ei ole leitud Põhja-Ameerikas, kus - nagu mainitud - on pisinäriliste tsüklid ka enamasti pikemad (10-11 aastat). Väiksemas mastaabis võivad olla tsüklilised suuri maa-alasid hõlmavaid elupaiku
annaabi.ee 
