Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastas...
Võimalikult tihti käin vanematega kaasas, et näitada oma austust ning hoolt lahkunute auks. Näiteks oma austuse kohta võin tuua selle suve näite. Olin enda maakodus, sealt kõigest paari kilomeetri kaugusel asub kalmistu kuhu on maetud minu vanaisa ning tema vanemad. Noppisin aiast mõned lilled ning istusin ratta selga. Kohale jõudes asetasin lilled hauale, ning kuna õues oli pilvine ning kõhe, ei viibinud ma seal kaua. Metsakalmistul ma kahjuks veel käinud ei ole, kuid seda kirjandit tehes uurisin selle kohta palju. Peale metsakalmistust rohkem teada saamist sooviksin sinna kindlasti minna, ning seal ringi jalutada. Võin öelda, et jah, mina hoolin lahkunutest ning kalmistutest, ning tean metsakalmistu tähtsusest eestlaste jaoks. Metsakalmistule on hetkel maetud väga paljud kuulsad inimesed, ja see läheb samuti ka edasi. Metsakalmistut on hoitud loodusliku ilmega juba 81 aastat, loodan, et seda teevad
1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. Mälestuste jäädvustamine 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. Tema järgi on nimetatud Tallinna retrotramm Konstantin Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. 1947. aasta 6. märtsiks oli salapäraselt surnud ka tema abikaasa Emilie Vares (neiuna Roode, 18971947), kelle matusest Metsakalmistul võtsid teistehulgas osa Hans Kruus, Eduard Päll ja Nigol Andresen. Teosed: Fata-Morgana Inimene ja sfinks Katastroofid Vahekorrad Geomeetriline inimene Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares ,,Johannes Vares-Barbarus" Harald Peep
· viirpuu · põisenelas · sirel · Tänava äärde ei tasu istutada hekitaimi, mis ei talu heitgaase. · Samuti ei sobi tänava äärde rikkalikult õitsevad vabakujulised hekid. Hekid kalmistutel. · Eestis kujundatakse kahte tüüpi kalmistuid · aedkalmistud · metsakalmistud · Suured metsakalmistud asuvad Tallinnas ja Pärnus, mujal on peamiselt aedkalmistud. · Metsakalmistul on esikoht puudel. · Aedkalmistul on põhiliseks haljastusmaterjaliks muru, lilled ja ilupõõsad, puid on vähe. · Väga sageli tahetakse hauaplatsile piirdeid. · Korrapäraseid hekke võiks rajada elupuust, kadakast, pukspuust, tuhkpuust, ligustrist ja magedast sõstrast. · Vabakujulisi kääbushekke võib moodustada nt kanarbikust, okaspuu kääbusvormidest. · Varem kasutati metallpiirdeid, tänapäeval rajatakse enam paekivipiirdeid ja betoonrante.
eesmärgil ümbruskonna talusid. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale. Evakueerimise ajal osa vange hukati. 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais Prantsusmaalt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid. Osa nendest lasti maha Leedus. Keskvanglasse paigutatud Prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal Metsakalmistul[33]. 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna sadamas laevadele laadimiseks valmis 5 000 juudi vangi. Ajaloolase Riho Västriku hinnangul hukati või suri umbes 10 000-st 1943. aastal Eestisse toodud vangist ligikaudu pool, nende hulgas 1 800 - 2 000 Kloogal 19. septembril 1944 maha lastud vangi.
8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956 suri. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. REFERAAT Konstantin Päts Koostas: Timo Kopli, 9.klass Sihva 2009
Rahvas vaikis.On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat. Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg
kalmistumeistrina. Viimastel eluaastatel leidis ta siiski rakendust vaimulikuna: 1955. aastal ordineeriti ta abiõpetajaks Elva luteri kirikus. Peeter Sink oleks soovinud töötada Tallinnas, kus poeg Kuldar õppis muusikakoolis, julgeolekuorganid sulgesid aga tee sealsetesse kogudustesse. Üksi, ilma perekondliku hoolitsuseta, halvenes Peeter Singi tervis. 1957. aasta 31. mail ta suri. 5 Hauakivile Tallinna Metsakalmistul on kirjutatud tema luuletuse sõnad: «Ühel hommikul kaob udu.» 1.3. Peeter Singi looming Maalimist harrastas ta muude tegevuste kõrval. Ta esines oma töödega 1920.-1930. aastail mitmetel üle-eestilistel kunstinäitustel aga on oma töid esitlenud ka sõjaeelsetel näitustel. Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja
Pärast ülikooli oli ta aastatel 19111912 ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 19121913 Kaukaasias. Aastal 1914 tehti talle Tartus raske maooperatsioon. Aastatel 19141919 põdes ja töötas ta Koitjärvel. 30. jaanuaril 1938 valiti ta Albu valla aukodanikuks. Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass 24. veebruaril 1938. Tammsaare suri 1. märtsil 1940 Tallinnas[1]. Ta on maetud Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare haud Metsakalmistul Eraelu Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga (neiuna Veltman; eluaastad 1896-1979). Käthe enda mälestuste järgi olevat ta esmakordselt kohtunud Anton Hanseniga siis, kui oli kõigest üheteistkümne aastane. See juhtus Käthe õemehe August Peeti korteris Narvas. Tüdrukule oli tollal juba tuntud kirjanik jätnud sügava mulje. Käthe Veltman ja Anton Hansen abiellusid 13. märtsil 1920. aastal kell veerand üks, ehkki Käthe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli
detsembril vabastati sundravilt.[1] 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956 suri. Vaimuhaige Päts muidugi ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 1990. aastal toimetati Konstantin Pätsi säilmed Burasevo erikalmistult Eestisse ja maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Kronoloogia · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem
youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks% Juhan Liiv Gustav Ernesaks Looming q Erakordse populaarsuse saavutas meeskoorilaul `'Hakkame, mehed, minema''. q
o, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti jne. Mitu kooli, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma … Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist… Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga. Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Tartus, meie ülikoolilinnas, on palju tudengeid. Kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata olevas käändes ja kui-lisandit. Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa.
tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. 1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata: a
tahtsid endist presidenti toidu- ja rõivapakkidega meeles pidada. 29. detsembril 1954. aastal viidi Päts Jämejala vaimuhaiglast Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956.a suri. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990.a leidsid Valdur Timusti ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua. Tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Kokkuvõte 5 Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid
ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"." Nii rääkis Paul Pinnast Paul Sepp. (Raamatust "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" , lk.193) Endel Pärn räägib, et Pinna olevat ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi too- nud. Surnud Pinna muidugi. Nimelt käinud nad Metsakalmistul Pinna haual ta sünnipäeva pidamas. Istunud ringis, joonud Pinna terviseks ja siis ikka nii, et kui Pinna kord, siis valanud Pärn sortsu Pinna hauale. Aga hommikupoole ööd tul- nud Pinna hauast välja, seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öel- nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!" Pärn pannud siis jooksu ja pööranud elule uue lehekülje. (http://www.postimees.ee/020206/lisad/arter/19022.php) (Kas jutt vastab tõele, pole siiani teada.)
Kibuspuul avastati sipelgamuna suurune väikeaju kasvaja, mille tõttu tõusis peas rõhk ja tekkisid kohutavad peavalud. Kasvaja oletatavaks põhjuseks võis olla 14-15aastaselt tehtud ränk rattaavarii, kus purunes ka Kibuspuu ninaluu. Urmase matustel oli väga palju inimesi. Oma 9 teatris tegutsemisaasta jooksul oli Kibuspuu saanud tõeliselt populaarseks ja publikule südamelähedaseks. Ligi tuhandeline rahvahulk kuulas mitu tundi liigutavaid järelehüüdeid ja Metsakalmistul oli tema hauaplats ka veel 5 aastat pärast surma lilledes. KOKKUVÕTE Kibuspuu elu oli lühike, ent meeldejääv. Üheksa teatrinäitleja aasta jooksul jõudis mees teha mitmeid häid rolle, millest mõnda on võimalik veel tänapäevalgi televisiooni vahendusel näha. Kuid lisaks teatritööle on Kibuspuu fenomeni juures väga oluline tema elu ja küsimus, milliseks näitlejaks oleks võinud ta areneda, kui poleks olnud 1985. aasta traagilisi sündmusi.
ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956 suri. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929 Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat
detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954-ndal viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956.aastal suri. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Buraševo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. 6 7 3. LENNART GEORG MERI Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929.aastal Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja
Kogu eesti rahvas oli sügavas leinas . Kirjaniku ausamba juures Järva-Madisel põlesid ööd japäevad läbi leinaküünlad. Koolides toimusid mälestusaktused. Kolmanda märtsi õhtul viidi Anton Hansen Tammsaare põrm leinamajast Koidula tänavalt tõrvikutulede valgel"Estonia" kontserdisaali, kus järgmisel päeval käisid tema kirstu juurest mööda tuhanded ja tuhanded leinajad. Anton Hansen Tammsaare kalmu Metsakalmistul ehtis vaid üks suur loorberipärg, mis asetati eesti rahva nimel. Kirjaniku lese palvel annetati lilledeks ja pärgadeks kavatsetud raha Anton Hansen Tammsaare teoste tõlkefondi (Teder 1977:54). 7 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna Anton Hansen Tammsaare tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust (Riismaa 2002:88). Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, ,,Kilgivere Kustas" on
Balti riikide peaministrid kirjutasid Trakai linnuses alla Ignalina tuumaelektrijaama 27. veebruar projekteerimise ja ehitamise koostöö ühisavaldusele. 8. märts Eesti maapõuest kaevati välja miljardes tonn põlevkivi (kaevandatakse a-st 1916). Tallinnas suri president L. Meri; matusetalitus toimus 26. märtsil Kaarli kirikus, 14. märts hüvastijätutseremoonia Kadrioru lossi ees ja muldasängitamine Metsakalmistul. 23. märts Riigikogu esimeheks valiti Toomas Varek. 254 Eesti sõjaväelast välismissioonidel: Kosovos 89, Afganistanis 90, Iraagis 40, kevad Bosnias ja Hertsegoviinas 33 ja ÜRO käsutuses 2. 9.mai Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseadusliku leppe. Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud haridusasutus Gustav Adolfi Gümnaasium, mis 5.–6. juuni kuulub viie vanima ja siiani tegutseva Euroopa gümnaasiumi hulka, tähistas 375.
17. Tammsaare varasem looming Tammsaare sünnib 30.jaanuar 1878 Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus ja sureb 1.märts 1940. Peres oli 12 last, 2 suri kurguhaigusesse. Ta oli kriitilise realismi esindaja Eestis. Kirjanikunimi Tammsaare. Isa oli töökas, usklik, hariduse pooldaja, oskas saksa. Keelt ja tellis ,,Sakalat", kui raha oli. Ema oli rõõmsameelne ja armastas laulda, sealt ka muusikageenid. Sina sõber loodusega. Hea ujuja, märkilaskja. Metsakalmistul , Tallinnas park. 1892. a Väike-Maarja kihelkonnakool, õppis viiulit. Õppis 1898.a Hugo Treffneri Gümnaasiumis- vene.k, inglise. k- oskas kuute võõrkeelt. 1903-1907.a töötab ajakirjanikuna. Edasi läheb Tartu Ülikooli vabakuulajaks 1907.a. Järgmisel aastal sai ametlikult üliõpilaseks õigusteaduskonda, aga ei lõpetanud, lahkus 1911.a. Ta jätab ülikooli pooleli, sest haigestus tuberkuloosi. ,,Parem diplomita elada, kui diplomiga surra"
annaabi.ee 
