Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meteoriidikraatrid Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kraatri, ilumetsa, kraater, meteoriit, jälg, valli, liivakivi, kärdla, neugrund, meteoriidikraater, devoni, ladestu, moreen, tondi, simuna, süvend, tükk, viiest, lademe, langemine, kaalis, pinnavorm, teadlasteilisemate, neugrundi, vaatamis, pinnavormid, seitse, kaheksanda, uurimist, niisiisulgaga, otsingul, ootamatu, imeline, taevakeha, kunagiseJuhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid..........................................................................
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud
leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;
asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud
Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www
klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit
...................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad..............................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Lisad.............................................................................................................................
meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus. Minevikus on Kuu pindmine ja tõenäoliselt ka tuumne osa olnud suuremal või vähemal määral sulas olekus. Ühestki pinnaseproovist ei ole leitud vaba ega seotud vett, elusorganisme ega elu jälgi. Kuuaine ehk luniit võib evida mõningat bioloogilist toimet: ta võib kiirendada mõningate taimede (nt päevalillede ja sõnajalgade) kasvu ja mõjutada lehtede värvust. Ka mõned bakterid hukkuvad, kui nende
- Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust . - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem. - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kraater lõunapoolkeral. (Allikad 5, 8, 10) Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid, lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. (Allikad 5, 8, 10) Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla
Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil. · Astronoomiline valge öö · Polaarpäev Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2.
Kuu kraatrid 6 Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17 000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel asub Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on
selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu. Huvitav Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
