ning taas veekiht eemaldatud. Kloroformi lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Lahus valatud läbi paberfiltri eelnevalt kaalutud ümarkolbi ning vaakumrotatsioonaurutiga aurustatud lahusti pealt ära. Kolb kaalutud uuesti, lipiidide kaalutiseks saadud 0,0564 g. Lipiidid lahustatud 200 μl kloroformis, mis jagati kaheks, nii et mõlema paarilise ependorfi sai tõsta 40 μl lahust, kuna sea maksas on palju lipiide. Kloroform puhutud inertgaasiga pealt ära, lisatud 500μl 0,6N KOH lahust 90% metanoolis. Lahust kuumutatud 55-60°C 1,5-2h, jahutatud toatemperatuurini ja külmutatud -20°C. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Lipiidilahusest ekstraheeritud hüdrolüüsimata jäänud materjal lisades 300μl heksaani, loksutatud segamini ning kihistunud lahusest eraldatud heksaani kiht. Korratud 3 korda. Vesilahus hapustatud 1N HCl-ga pH 3-ni. Rasvhapped ekstraheeritud lisades 300μl heksaani ning pärast kihistumist eraldatud heksaani kiht ning pandud teise ependorfi. Korratud 4 korda.
Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Ekstraheerisime lahust heksaaniga 3 korda pH9 juures, et eemaldada hüdrolüüsumata jäänud materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis. 4. Rasvhapete analüüs TLC meetodil
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine
Mis on benseen? Benseen, valemiga C6H6 ( vananenud nimega bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni avastas 1825. aastal M. Faraday. Benseeni saamine. Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides koksistades. Benseeni füüsikalised omadused. Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni.
vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Benseeni sulamistemperatuur on +5 kraadi ning keemistemperatuur +80 kraadi. Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt:
loksutades. Extract the aqueous mixture with 3 x 25 mL of diethyl ether. Kuivatada lahus naatriumsulfaadiga ning rotaatoriga, mis annab tahke roosat värvi 3-bromo- 4-hüdroksübensaldehüüdi. Kaaluda 200 mg 3-bromo-4-hüdroksübensaldehüüdi ning viia see 5 ml katseklaasi (reaction vial). Lisada 2,3 ml naatriummetoksiidi lahust (113 ml 4,0M naatriummetoksiidi metanoolis, 4,4 ml etüülatsetaati, 2,2 g CuBr). Sulge katseklaas ning kuumuta õlivannis 100 kraadi juures tund aega. Jahutada toatemperatuurini, viia jaotuslehtrisse, hapestada 3M soolhappelahusega, kuni kõik tahked osakesed lahustuvad (u 10 ml). Pesta 3 x 20 ml dietüüleetriga. Valada ekstraktid kokku, kuivatada naatriumsulfaadiga, filtreerida. TEINE VERSIOON: 2 x 5 ml kooniline kolb, A ja B A - bromeerimiseks B - sünteesi teine etapp A:
Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid.Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega.
mis omavad sarnast molekulmassi. Mida raskem makromolekul seda rohkem on tema liikumine takistatud. Kui proov tungib läbi lahutava geeli toimub eraldumine nn. bändideks, kusjuures raskemad polüpeptiidid jäävad ülemissse ning kergemad geeli alumisse osasse. Iga bänd sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi sama või erineva molekulmassiga. Valkude detekteerimiseks polüakrüülamiidi geelist kasutatakse tavaliselt 0,1 % Coomassie Blue nimelist värvi 50 % metanoolis ja 10 % äädikhappe Lahuses. Happeliseks muudetud metanool sadestab valke. Värvimist teostatakse tavaliselt üleöö. Värv tungib läbi kogu geelist, kuid värvuvad siiski ainult valgud. Figure 1 Foreesiaparaat Praktiline osa. Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistasime lahutava geeli (resolving gel) (10%). Selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) – 2,5 ml SDS-i 10% lahus – 0,1 ml
bioakumuleeruda taimed, seega ei tohi see kemikaal mingil juhul keskkonda sattuda (European Agency for Safety and Health at Work 1994). Kaadmiumfluoriid on samuti värvusetu, kristalne ja vees lahustuv aine. Seda kasutatakse optilise materjalina ja eriklaaside, luminofooride ning lasermaterjalide komponendina (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumfluoriid on samuti lisatud ECHA kandidaatainete loetellu (Terviseamet 2015). Kaadmiumbromiid lahustub väga hästi vees, hästi ka metanoolis ja etanoolis. Seda kasutatakse orgaanilise sünteesi katalüsaatorina, fotoemulsioonide stabilisaatorina ja teatud fototehnikates (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumjodiid lahustub hästi vees, metanoolis, etanoolis ja atsetoonis. Kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, pürotehniliste segude ja määrdeainete komponendina (Karik ja Truus 2003). 5
Benseen 80,1 oC 5,53 oC dietüüleetri g/mol g/cm3 lahustuv s, atsetoonis Lahustub 36,46 1,49 -85,05 metanoolis, HCl (g) -114,22 oC Lahustub g/mol g/dm3 o C etanoolis, eetris 1,3,5- Lahustub 162,27 0,862 trietüülbense 215 oC - - alkoholis,
54 g/cm3 851 °C (st) Vees lahustub [5] 105.98 erinevalt g/mol sõltuvalt temperatuurist naatriumkloriid 2.17 g/cm3 800.7 °C (st) Vees: 360 g/L [6] 58.4 g/mol Metanoolis: 14.9 g/L maagniumsulfaat 2.66 g/cm3 1137°C (st) Eetris: [7] 120,37 g/mo 1,1618 g/100 ml l 2-propüülatsetaat 0.87 g/cm3 Vees: [8] 102.13 g/mo 89 °C (kt) 4.3 g/100 mL
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid
omadustega, ainete lahutumiseks peab � > 1: ' k 2 ( t R 2−t 0 ) α= ' = k 1 ( t R 1−t 0 ) Töö eesmärk: Segu komponentideks lahutamine pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV-detektoriga. Segus on järgmised ained: Süsteem: Kolonn: C18, L=150 mm, d=4,6 mm, dosake=5 μm Eluent: atsetonitriil/vesi Dosaator: 5 μl Voolu kiirus: 0,7 ml/min Detekteerimine 254 nm (UV) Töö käik: Valmista 5 mM standardlahustest 1 ml proovi metanoolis nii, et analüütide sisaldus oleks 0,1 mM. 20 μl kvertsetiini, 20 μl rutiini. 1000 μl-40 μl=960 μl metanooli. Puhasta enne katsete alustamist süstal ja dosaator vähemalt 3 korda Milli- Q veega, seejärel prooviga Sisesta proov dosaatorisse nii, et sinna ei satuks mulle! Arvutused: 1. Teoreetiliste taldrikute arv (N) 5. Selektiivsuskoefitsent (�) 2. Teoreetiliste taldrikute kõrgus (H) 6. Standardhälve (SD) ja suhteline
10. Olek toatemperatuuril Tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 2.284 ; 12. Kasutamine Seda kasutatakse näiteks taimekahjurite tõrjeks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Klorofüll 2. Summaarne valem - C55H72O5N4Mg 3. CAS nr - 42617-16-3 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. 6. Keemistemp. 7. LD 50 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Ei lahustu vees, lahustub etanoolis, atsetoonis, metanoolis. 10. Olek toatemperatuuril 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus Rohekas pigment, 12. Kasutamine Taimedes fotosüntees
I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega 1) desinfitseerivates vahendites joodi määramiseks; 2) aldehüüdide konsentratsiooni määramiseks; 3) palavikku alandavad (valuvaigistavad) vahendid; 4) antibiootikumid; 5) askorbiinhappe määramiseks; 6) asendusreaktsioon: tugeva oksüdeerija asendamine. 7) Spetsiifiline. Jodomeetrilist reagenti kasutatakse niiskuse määramisel: Carl-Fischeri reagent (I2 + S2O) püridiinis lahjendatuna veevabas metanoolis (akvameetria). Saab määrata niiskust või vett. 58. Veavõimalusi jodomeetrias. · Joodi lahusega tiitrimisel peab lahus olema neutraalne või happeline, pH<7,6. Leeiselises keskkonnas kulub joodi kõrvalrekstsioonide tõttu rohkem. · Keskkond ei tohi olla liiga tugevalt happeline, sest jodiidioon võib õhuhapniku toimel vabaks joodiks hapenduda. · Joodi liigset eraldusmist happelises keskkonnas soodustavad hele valgus ja vask(I)ioonide katalüütiline toime.
mise energeetiliselt ebasoodsaks. 13. a) vees: etaandiool (kaks hüdroksüülrühma!) > fenool > heksaan (praktiliselt lahustumatu); b) benseenis: teoreetiliselt võiks arvata, et tolueen > fenool > metanool, kuid kõik need ained segunevad benseeniga piiramatult, sealhulgas ka metanool, kuna tal on hästi väike polaarne molekul; 18 c) metanoolis: etanool ja nitrobenseen kui väga polaarne aine segunevad piiramatult, oktaan on arusaadavalt praktiliselt lahustumatu 14. Hüdrofiilsust põhjustavad vesiniksidemeid andvad või laenguga rühmad, nt hüdroksüül-, amino-, karboksüülrühmad jt. Hüdrofoobsust põhjustavad süsivesinikrühmad ja teised mole- kuli osad, mis on vähepolaarsed ega saa moodustada vesiniksidemeid. 15
samuti seebis (Timotheus, 1999). Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet: NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O (Pubchem substance, 2012) Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2. Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda. Naatriumpalmitaat on natukene ärritava toimega, kui see puutub kokku naha või
10 Maris Kallus KKS 2010 Lipiidid 1. Lipiidide keemiline olemus, lipiidide klassifikatsioon: rasvhapped, vahad, triglütseriidid, fosfoglütseriidid, sfingolipiidid, steroidid, eikosanoidid: Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, näiteks kloroformis, metanoolis, etüüleetris, kuid on vees praktiliselt lahustumatu. Lipiidid on laialdaselt levinud nii taime- kui loomariigis. Inimese keha massist moodustavad nad normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümber. Lipiide klassifikatsioon:
H3BO3 (ortoboorhape) ← sooli ei moodusta H2B4O7 (tetraboorhape) Leelise toimel H3BO3-le tekivad tetraboraadid: 4 H3BO3 + 2NaOH → Na2B4O7 + 7 H2O Kui leelist on liias, tekivad metaboraadid: Na2B4O7 + 2NaOH → 4 NaBO2 + H2O Boorhape H3BO3 on nõrk hape; dissotsieerub 3 järgus, kuid II ja III järk väga vähesel määral K1 = 5,8 · 10-10 H3BO3 lahustub vees mitte väga hästi (2,6% 0ºC ja 4,8% 20ºC juures), lahustub ka glütseroolis, metanoolis, etanoolis (paremini kui vees), ka teistes org. lahustites. Vees lahustumisel tekivad tegelikult boraat-anioonid H3BO3 + H2O → [B(OH)4]- + H+, kõrgemal H3BO3 kontsentratsioonil polüboraat-anioonid [B3O3(OH)4]-, [B4O5(OH)4]2- jt. H3BO3 leidub ka looduses (mineraal sassoliin) Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu, vees lahustuv (2,5%, 25ºC) kristalne aine Reageerib kergesti metallioksiididega (kuumut.-l), mistõttu kasutatakse metallipinna puhastamisel
annaabi.ee 
