*Hape- aine, mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid. HAPPED JAOTATAKSE: 1)hapnikku sisaldavad 2)hapnikku mittesisalduvad. *Indikaator-aine, mis muudab oma vrvust erinevates keskkondades erinevalt. *Ph-nitab vesinikioonide sisaldust lahuses. happelises PH<7 aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
Tartu khk Keemia osakond Janar Kõivik Vesinikkloriidhape Keemia IV periood Juhendaja: Tauri Moones Tartu 2014 Hcl-vesinikkloriidhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape on eriti tugev hape ja sellega tuleb ümber käia ettevaatlikult.Soolhape kuulub ka inimeste maomahla koostisesse (0,5%),ta aitab toiduainetel laguneda.Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloori lahustamisel vees.Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks, jootmisel- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kasutatakse Hcl-i kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel
El.vool gaasides on elektronide ja ioonide suunatud liikumine. El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke (voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3
Sädelahendus: Sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus. Sädemed tekivad vooluahelate katkestamisel, näiteks lüliti või relee kontaktide vahel. Sädelahendust rakendatakse nt sisepõlemismootori süütesüsteemis ja metallipinna sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus: Huumlahendus tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus
lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas. Kaaliumkloraat -KClO3-Berthollet' sool-lõhkeaine. Hüpokloritid:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-- >desinfitseerimisvahend ujulates. Broom:punakaspruun, ainuke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mürgine. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus. Jood:hallikas-must, läbivas valguses violetne, metalliläikega kristalliline aine, soojendamisel üle auruks(vedelat pole). Tähtsus:vajalik kilpnäärme normaalseks
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid)
talvel, NaOH, Na, Cl2 tootmiseks. Samuti valmistatakse temast meditsiinis vajalikku füsioloogilist lahust. Liigne keedusoola tarbimine pole kasulik, sest see võib kiirendada südametegevust, tõsta vererõhku, soodustada südamerabanduse teket. Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta, õhus suitsev vedelik. Leidub ka maomahlas, kus võtab osa seedimisprotsessist. Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid. Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD
töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga masskiirus (a´-´) ühesugune kõigis vee-aurutrakti küttepindades. Seega tagab kombineeritud töökeskkonna liikumisskeem küttepindade jahutuse sõltumata katla aurutootlikkusest. Vee-aurutrakti temperatuurireziimist trummel ja otsevoolu kateldes Trummel (a) ja otsevoolu (b) katelde töökeskkonna A, metallipinna ja lubatavad metallipinna temperatuurid vee-aurutrakti erinevates osades on toodud joonisel 11- 4. Sõltumata aurukatla ringlussüsteemist toitevee temperatuur t. (ttv) tõstetakse ökonomaiseris küllastustemperatuurini t´ või selle lähedale, aurustusküttepindades vastuvõtud soojushulk kasutatakse vee täielikuks aurustamiseks säilitades praktilisest konstantse küllastustemperatuuri t´, ülekuumendis auru temperatuur tõstetakse arvutusliku ülekuumendustemperatuurini t. (tük).
Naatriumkloriid e keedusool (NaCl) Kloori ühend vesinikkloriidhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus. Soolhape on tugev hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Soolhape on tugev, üheprootoniline ja
keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. · Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. · Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. · Naatriumkloriid e keedusool (NaCl) · Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Ka inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine: · Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl ·
Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena (grafiit, teemant) 2. Allotroopsed teisendid: a) teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. b) Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida
aktiivne metallmetall, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist aktiivne metallmetall, mis loovutab kergesti oma väliskihi elekrone väheaktiivnemetallmetall, mis loovutab raskelt väliskihi elektrone. väärismetallkallis hind; looduses leidub vähe, keemiliselt passiivne sulamtahke lahus, kus põhimetallis oon sulatatud teisi metalle või mittemetalle koroonitajatoming, mis hoiab ära metalli korodeerumise 1.metallipinna katmine erinevate vahenditega 2.kas. aineid, mis aeglustavad reaktsioone 3.elektronkeemiline kaitse üksiksideühe elektronpaari abil moodustunud aatomite vaheline side kaksiksidekahe elektronpaari abil moodustunud aatimote vaheline side kolmiksidekolme elektronpaari abil moodustunud aatomite vaheline side funktsionaalrühmaineklassile iseloomulik aatomiterühm alkaansüsivesinik, kus kõik süsinikuaatomid on SB3 olekus
väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5. Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise. 2. Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral? 1. Et ei tekiks korrosiooni. 2. Et määrdeaine oksudeeruks aeglasemalt. 3. Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis. 4. Et õli ei vahutaks. 5. Õli ei seguneks veega. 3. Millised määrimise võimalused võiks kasutada reduktori korral (õli või tahke määre)
töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga masskiirus (a´-´) ühesugune kõigis vee-aurutrakti küttepindades. Seega tagab kombineeritud töökeskkonna liikumisskeem küttepindade jahutuse sõltumata katla aurutootlikkusest. Vee-aurutrakti temperatuurireziimist trummel ja otsevoolu kateldes Trummel (a) ja otsevoolu (b) katelde töökeskkonna A, metallipinna ja lubatavad metallipinna temperatuurid vee-aurutrakti erinevates osades on toodud joonisel 11- 4. Sõltumata aurukatla ringlussüsteemist toitevee temperatuur t. (ttv) tõstetakse ökonomaiseris küllastustemperatuurini t´ või selle lähedale, aurustusküttepindades vastuvõtud soojushulk kasutatakse vee täielikuks aurustamiseks säilitades praktilisest konstantse küllastustemperatuuri t´, ülekuumendis auru temperatuur tõstetakse arvutusliku ülekuumendustemperatuurini t. (tük). Joonis 12-13
? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal On seotud oksüdeerijate-redutseerijatega: · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale.
metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. c)Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). 2. Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn.protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon.Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. 3
metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja räbustist koosneva täidise doosid. Kütuse põlemiseks juhitakse ahju ettekuumutatud õhku. 44. Räbustijootmine Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 45. Kiiruste ettenihke kast Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. 46. Pulbermaterjalide poorsus Poorsete pulbermaterjalide põhiomadus on läbilaskvus. Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrites, soojusisolatsioonimaterjalides, pindade jahutuses, protsesside keevkihis,
Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) kasutatakse kondiitritööstuses kergitusainena taignas. Kuumutamisel ta laguneb, eraldades gaasilisi aineid, mis kergitavad küpsevat tainast // (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas
Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid joodisemetallisulameid põhiliselt kasutatakse nende jootmismeetodite korral? Pehmejoodisjootmise sulamistemp on < 450 ºC ja kõvajoodisjootmise sulamistemp on > 450 ºC. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhtudel, kui jooteliide ei allu märgatavatele mehaanilistele koormustele ja töötab madalatel temp
materjalid, oksiidid – värvitu kritallias või klaasias aine, karbiidid - musta värvi suure kõvadusega ained, kas liohvimismaterjalina, tuumaenergeetikas, pooljuhina, halogeniidid – värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus, lah vees ja seejuures hüdrolüüsuvad, boraadid – värvitud, soomusjad kristallid. Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel, nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas
Eluslooduses: Fotosüntees on paljuastmeline protsess, mille käigus toimub süsihappegaasis sisalduva süsiniku taandumisreaktsioon. Rakusisese oksüdatasiooni protsess, mille keskseks osa on nn. hingamisahel. Hingamisahela võtmereaktsioon – hapniku taandumist veeks. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. Toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases, iseeneslikult kulgev oksüdatsioon, redoksreaktsioon. Korrosioonitõrjevahendid: polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 56. Millega tegeleb elektrokeemia
millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 28. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. · Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. · Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt.
Pikaajalisel kuumutamise tsementiidi kadu toimub juba metalli sügavamates osades ja hakkab mõjuma konstruktsiooni tugevuse ja vastupidavuse arvestusi. Komposiitide CO2 ja H2O kohaloleku korral toimub protsess analoogiliselt. Gaasi rõhu tõus suurendab korrosiooni kiirust veelgi. Vesiniku olemasolu gaasis kutsub esile metalli vesinikuhapruse. Selle tekke põhjuseks ei ole ainult metallipinna süsinikuvaesus, vaid ka kristallidevaheliste vesiniku molekulide teke ja metaani, veeauru eraldumine kristallstruktuurist. Kõik need protsessid genereerived gaase, mis tekitavad suuri rõhke, tekitavad palju mikroskoopilisi pragusid. Selle korrosiooni tüübile alluvad ka värvilised metallid. Oksüdeeruva kihi kaitseomadused-suurt tähtsust korrosiooni kiirusele omab füüsikaline-keemiline ja mehhaaniline oksiidikihi seisund.
See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite (värvainete, ravimite jne.) tootmisel jm. Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. 6. Tähtsamate klooriühendite rakendusalad. NaCl--naatriumkloriid--maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl2, Na2CO3 tootmiseks; KCl--kaaliumkloriid--kaaliumväetis;
Määrdeained - peavad kindlustama sulas olekus oleva termoplastilise maatriksvaigu vajalikud reoloogilised omadused (voolavuse) nii siis, kui süsteemis on sarrus kui ka selle puudumisel. Eristatakse sisemisi ja väliseid määrdeaineid: • Sisemised määrdeained segunevad sula polümeeriga ja tagavad selle makromolekulide liikumise üksteise suhtes; • Välised määrdeained moodustavad sula polümeeri pealispinnal kelme ja tagavad polümeeri liikumise seadme metallipinna suhtes. Levinud määrdeained on steriinhappe metallisoolad (seebid!), mis täidavad põhiliselt välise määrdeaine funktsiooni. Määrdeainetena kasutatakse sageli ka vahasid. Neid on kahte tüüpi – esiteks rasvhapete estrid pika ahelaga alkoholidega ja teiseks petrokeemilise päritoluga parafiinid, mikrokristalsed vahad ja madala polümeriatsiooniastmega polüolefiinid. Stabilisaatorid - kasutatakse PPK koostises antioksüdante, UV-stabilisaatoreid ja mõnede
olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral. Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist. 1. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm) Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine) 1. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes)
Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Sch e el e . Amm o niaakh üdra at NH 3 H 2 O tekib, kui NH 3 lahustu mis el reag e e rib vee g a (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 ma s si % NH 3 ; Nõrgalt alus el. oma du st e g a . Kasut. kee miat ö ö stu s e s , väetis en a, laborites, m e ditsiinis jm. Amm o o niu mi s o ola d (valge d, tahked, vee s lahustuvad ja diss otsi e e ruva d NH 4 + ) ;NH 4 Cl am m o o niu m kloriid metallipinna puha stusv ah e n d , tinatamis el, elektrolüüt patareid e s jm. ; (NH 4 ) 2 SO 4 am m o o niu m s ulfaat väetis, kee mialab oris jm . Amm o niaa gi biotoim e Ärritav, mitte väga mürgine (väike st e s kogu ste s ), ärritav toim e ületab tunduvalt mürgisu s e . O r g a ni s mi ainevah etu s s a a d u s e n a eritub kohe peal e tekkimist . 7
ka teistes org. lahustites. Vees lahustumisel tekivad tegelikult boraat-anioonid H3BO3 + H2O → [B(OH)4]- + H+, kõrgemal H3BO3 kontsentratsioonil polüboraat-anioonid [B3O3(OH)4]-, [B4O5(OH)4]2- jt. H3BO3 leidub ka looduses (mineraal sassoliin) Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu, vees lahustuv (2,5%, 25ºC) kristalne aine Reageerib kergesti metallioksiididega (kuumut.-l), mistõttu kasutatakse metallipinna puhastamisel (jootmisel ja keevitamisel) Kasut. ka emailide ja eriklaaside tootmisel nahaparkimisel keemialaborites, biotehnoloogias (peam. puhverlahusena) Tuntakse veel mitmeid boraate (metaboraadid, polüboraadid). Tänapäeval on selgunud, et boraadid on erilise blokk-struktuuriga 3.3. Alumiinium 3.3.1. Elemendi ja lihtainena 3.3.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastajaks peetakse Friedrich Wöhler’it (1827)
Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.), Emailid Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiNnitriid, Al2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.) Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 131. Inhibiitorid- toime, näited.
55. Metallkonstruktsioonide ja metallist detailide korrosioonitõrje meetodid loetlege koos vajalike seletustega ja näidetega. Milline on legeerivate lisandite Cu ja Ni sisalduse efektiivsus süsinikterase vastupidavusele korrosioonile? Mille poolest erineb ilmastikukindel teras süsinikterasest? Korrosioonitõrje printsiibid: 1) pinna isoleerimine katetega a) värvkatted ja kaitsemäärded - värvid, polümeerid kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega; b) metallid, kantud peale kastmisega sulasse met-i (Zn, Sn, Ag); c) metallid, mis on kaetud elektrokeemiliselt mõne teise metalliga, kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni) kuna tsingi pot on raua pot negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink, kui tsingi kate on vigastatud kaitseb ta rauda, sest on anoodiks ja raud katoodiks, seega
samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse; Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3
passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3lahusesse; Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus
annaabi.ee 
