..................................................................... 5 Viited...................................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik
madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib tarude rühmad moodustada erineva suurusega ja tarude erineva asetusega. Rühmas tuleb ka
................................................................................ 3 1.1Tarude liigitamine........................................................................................... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada
tud ja levitatavaid teabematerjale. Tallinn 2012 Eesti Mesinike Liit SISUKORD I OSA 1. Mesilasema tähtsus mesilasperes ja mesilasema bioloogia........................................ 7 Mesilasema bioloogia........................................................................................................... 8 Mesilasema sigimiselundid................................................................................................ 9
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED.....................
pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu.
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE..........
kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille
maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide
pidevalt, sest üllatusi jagub mesinduses küllaga''. (Sildnik, 2006). Erialane kompetentsus aitab näiteks vältida mesilaste haigusi või siis avastada haigeid mesilasperesid juba varakult ning määrata kindlaks haigestumise põhjus. Mesiniku teadmisi oleks veel vaja näiteks mee töötlemisel, hoiustamisel ja turustamisel. 1.3. Emotsionaalne kompetentsus Emotsionaalset pädevust on eelkõige vaja stressi jaoks. Mesindus on hooajaline tegevus ja kohustused panga ees jäävad tihtipeale hiljaks, võibki juhtuda, et raha ei jätku mõnikord lõunakohvikski kuna vahendusfirma on pankrotti läinud ja sinna kadunud ka mesiniku tähtis sissetulek. Seega stressija riskitaluvus peab olema üsna kõrge. Seda kõike suudavad tegelikult 4 positiivselt mõjutada perekonnaliikmed, mistõttu on mesinduses pereettevõtted edukamad. (Sildnik, 2006). 1.4. Sotsiaalne kompetentsus
putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA Ühe mesilaspere moodustavad üks emasmesilane ehk mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad
Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Mesilased mesilasse Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel aprillis, mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine, mitte meetootmine. Ostul on mõttekas
Euroopa ja Aasia mesinikud on vähem mobiilsed. Seal asuvad mesinikud palju väiksemal maa-alal. USA-s on viimastel aastatel sellise laialdase transpordi tõttu suurenenud kaotuste hulk lestalise Varroa tõttu.[41] Mesilastransport 12 3.5. Vähetõenäolised põhjustajad 3.5.1. Kliimamuutus Mõni üksik teadlane on välja pakkunud, et kliima muutus on teinud tarud CCD suhtes vastuvõtlikumaks. NASA Gobbardi Kosmosekeskuse teadlane Wayne Esaias ütleb: "Me näeme, et taimed on hakanud õitsema erinevatel aegadel ja seetõttu on ka lillede nektar saadav erineval ajal. Ma ei ütle, et kliima soojenemine oleks peamine põhjus, kuid ta võib siiski olla suur kaasosaline, ja selline muutlikkus võib tekitada mesilastes palju stressi."[42] 3.5.2. Elektromagnetkiirgus Kuigi internetis ja meedias on elektromagnetkiirgust peetud võimalikuks CCD põhjustajaks,
IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid..............................................................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tag
ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades. Mesilased koguvad õietolmu valgu- ja vitamiinirikka sööda suira valmistamiseks. Lisaks kasutatakse õietolmu vaha ja mesilasema toitepiima valmistamisel. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
