Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Merkuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mercurius, pöörlemine, pöörlemisperiood, pinnavormid, planeedid, vanarooma, hermes, võlgneb, käskjalg, 1023, ekvaatori, 4879, pöörlemistelg, pöörlemiskiirus, loodete, pinnavormide, optiliste, soojuskiirgus, kraatreid, tervikuna, kivipuru, documents, elehed, 4klass, elutuba................................................................. 9 1. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. 2 2. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). 3. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on
MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on kollakas ju tumehalli värvi. Merkuuril pole kaaslasi. NIMI Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). MÕÕTMED Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga.
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km
väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele . Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuril ei ole kaaslasi. Mõõtmed
....................................................lk 7 Magnetväli...............................................................................lk 7-8 Keemiline koostis.........................................................................lk 8 Huvitavad efektid Merkuuri taevas...................................................lk 9 Merkuuri uurimine viimastel sajanditel..........................................lk 9-10 Merkuur Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed: Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav
MERKUUR Kätlin Kaera 12P Lühitutvustus · Merkuur on Päikesele lähim ja Päikesesüsteemis kõige väiksem planeet. · Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km.
........................................................ 10 Kasutatud materjalid.............................................................................................................. 11 Sissejuhatus Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Tal pole kaaslast. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud.
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem).
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel
kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Kuidas planeedid tekivad? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks
MERKUUR 10. klass Teistsugune füüsika Merkuur Klassikaaline planeet Siseplaneet Lähisplaneet Väike planeet Kiviplaneet Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km Keskmine orbitaalkiirus : 47,88 km/s (suurim planeetide seas) Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit.
Merkuur Nimi EV116 Üldiselt • Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. • Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed
planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuril on faasid nagu Kuul
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Merkuuri üleminek Päikesest 8.9. novembril 2006 nähtuna kosmoseaparaadilt SOHO. Atmosfäär Merkuuril puudub Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Mass on 3,303×1023 kg Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid..................
Merkuur Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust)
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse"
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa
Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.
Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt
varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade
5. Kokkuvõte 8 6. Kasutatud kirjandus 9 4 Milline on Merkuur? - Kaugus Päikesest u 57,9 miljonit km - Läbimõõt 4 874 km - Temperatuur -185 ℃ kuni +430℃ kuni +430℃ kuni +430℃ - Aasta pikkus 88 Maa päeva Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Oma nime on saanud vanarooma kaubanduse ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri elutu kaljuline pind on tihedalt täis kraatreid. Kõige suurim on Palavuse kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Merkuur on Maast kaks korda väiksem, kuid kaalub palju rohkem. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige tumedam planeet, kollast või tumehalli värvi.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Nii on Merkuuril Beethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), ööpoolkeral langeb aga -173 o C-ni. Niisugust 600
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Mõnel laiuskraadil saaks jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Merkuuri pinnavormid paistavad teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole olnud märkimisväärset atmosfääri. Gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Pinnas Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss , diameeter umbes 1300 km.
annaabi.ee 
