Eesti rannikul · Ordoviitsium: 488,3 - 443,7 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsuimi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Ordoviitsuimis jätkas Batlika manner liikumist ekvaatori poole. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Põhja-Eestis leidub kivimeid. · Silur: 443,7 416 miljonit aastat tagasi. Kliima oli soe. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti. Baltika liikus endiselt Ekvaatori suunas. Leidub Kesk-Eestis ja Saaremaal. · Devon: 416 359,2 miljonit aastat tagasi. Lõpus jahedam. Eesti oli siis Ekvatori all (piirkonnas). Merevees peajalksedm ja ka kalad. Devonis tekkisid esimesed hulkjaalgsed. Elu põhiliselt maismaal: putukad, sõnajalad jne. Leidub Lõuna-Eestis. · Karbon: 359,2 299 miljonit aastat tagasi. Ürgmandrid hakkasid..Soe ja niiske kliima
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi.
18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal. 19 Krüsofüüdi silmtäpp paikneb kloroplasti sees. 20 Statospoorid on krüsofüütidele iseloomulikud puhketsüstid [krüsofüütidele iseloomulikud tsüstid] 21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000
Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi jt) Silur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes
15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30
did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond
jaoks 10 000 tigu), broomi vesilahust nim. broomiveeks Metalse läikega mustjas Vähelevinud element, mõned violetse värvusega, veest ligi mereorganismid on 5x raskem kristalne aine, võimelised joodi kuumutamisel jood kontsentreerima, tänapäeval sublimeerub e. läheb otse toodetakse joodi looduslikest Jood I Hallikas Tahke tahkest olekust üle gaasilisse, soolveekogumitest,
allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas, neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad. 5 Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis Arseen looduses Arseeni aatomi mudel 6 KOKKUVÕTE
Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks. Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades.
Muldade sooldumine . · Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12 KALANDUS · · Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük
sisaldavad kontsentreerivad vanaadiumi. (sisaldus Vanaadium moodustab eri oksüdatsiooniastmetel sageli nende eluskudedes keskkonnaga võrreldes väga suur): erineva värvusega ühendeid (sh oksiide) - sellest ka tema esimene nimi "pankroom" (kreeka keeles pan - kõik, · eriti mereorganismid: merituped, - siilikud, chroma värvus) -purad, molluskid jt · Soolad VII - violetsed · meripurade veres kuni 10% V (kuivmassist) - toodetakse Jaapanis VIII - rohelised · merevesi ise on vanaadiumivaene - 3 . 10- VIV - sinised 7 %V
Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Tänaäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused:
ja surma 35 g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed.
See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel
haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elavaid tõvestavaid organisme ja nende siirutajaid) ¤tehniline h. (tegeleb vesivarustusega, reovee puhastamisega, veeõitsengu ja pealiskasvu vältimisega). Hüdrobiondid veeorganismid veekogude vees, põhjal ja põhjasetteis elavad mikroobid, taimed ja loomad; jaotatakse veekogude soolsuse järgi 1)talassobiontideks mereorganismid; 2)hüfalmürobiontideks riimveeorganismid; 3)limnobiontideks mageveeorganismid; 4)halobiontideks soolajärvede organismid. Hüdrobiosfäär hüdrosfääri hõlmav biosfääri osa (maailmameri ja mandriveekogud) Maakera kõva koort litosfääri ümbritseb õhust koosnev atmosfäär. Hüdrosfäär on Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kest, mille moodustab vedel ja tahke vesi. Laiemas mõttes arvatakse hüdrosfääri
25 C 8,32 mg/l 0 C 14,74 mg/l C = KH P kH on Henry konstant (mol/1 atm); C gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Kalad ja teised mereorganismid kasutavad hingamiseks umbes 4-5 mg/l hapnikku Osarõhk e. partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu keemiline komponent avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka
kerkimise tõttu pidevalt vähenes ning ajastu lõpuks hoopis kokku kuivas. Seetõttu siluri noorimad kivimid Eestis puuduvad. Ladestu paksus küünib 438 meetrini, Ohesaares. Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987) Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite
CO3 + H HCO3 - - 2- L=[OH ] + [HCO3 ] + 2[CO3 ] Ühendeid merevees Heitvetega satub merre pestitsiide ja väetisi. Tulemuseks vetikate vohamine, mis takistab päikesekiirguse toimel toimuvat fotosünteesi. Hapnik-süsihappegaas vahekord muutub - loomsetel organismidel ei jätku hapnikku. Merevette satub heitvetega ka toksilisi ühendeid, näiteks dimetüülelavhõbedat (CH3)2Hg. Hapnik vees Vees lahustunud hapnik O2 (LH) 25° C 8,32 mg/l 0°C 14,74 mg/l Kalad ja teised mereorganismid kasutavad hingamiseks umbes 4-5 mg/l hapnikku Vee biokeemiline hapniku tarve (BHT)- hapniku hulk, mis on vajalik: veetaimede lagundamiseks pärast nende "surma" ja mikroorganismide, mis sattusid vette heitvetega, lagundamiseks Puhas vesi BHT < 30 mg/l, Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) BHT veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja.
Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged» küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid). Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest
Koldvetikad Simviburvetikad. Silikoflagellaadid Koldvetikad. · · Protozooplankton: · a)ripsloomad e tsiliaadid- valdavalt magevetes, ka meres 1 sugukond. Kingloom. Enamus filtreerijad, esineb ka küttijaid, peamiselt taimetoidulised, üksikud röövtoidulised · b)juurjalgsed- Kambrilised- enamus bentilised mereorganismid, päikeseloomad- peamiselt magevees; kiirloomad- eranditult meres troopikas ja subtroopikas; · · Metazooplakton: · a)keriloomad e. rotatoorid- peamiset magevees · b)vesikirbulised e. kladotseerid- enamasti magevees, seisuveekogudes, enamus filtreerijad, soojalembesed. · c)aerjalgsed e. kopepoodid (planktoni püsiv koostisosa- eriti liigirikas meres, kuid esineb ka magevees · d)kammloomad- röövloom, toitub peam. väikestest aerjalgsetest
27. Kalamürgid. Tetrodotoksiin, tsiguatoksiin. Seda ülimalt mürgist ainet, (akuutselt 10 000 korda toksilisem kui tsüaniidioon), leidub mitmetes maismaa- ja mereloomades nagu seltsi Tetraodontoidea kuuluvad puhverkalas e. fugus (Takifugu niphobles), siilkalas, ookeani kuukalas jne., Kalifornia vesiliku (Taricha torosa) nahasekreedis, blue-ringed kaheksajalas, meritähes, ingelhais. Esimesed kolm kala on inimesele kõige mürgisemad mereorganismid. - Üldtuntuks on tetrodotoksiin saanud Jaapani ning Hiina vetes elutseva väga maitsva lihaga puhverkala kaudu. Teda süüakse põhiliselt Jaapanis, aga ka USA-s kui delikatessi eeldusel, et ta on asjatundlikult toiduks valmistatud ning ei sisalda toksilises hulgas tetrodotoksiini. Selleks peavad kalal eriti kõrge toksiinisisaldusega maks, sooled, nahk ja sugunäärmed olema eelnevalt ülimalt täielikult eemaldatud.
See loom pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida loom alles õpib, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada. Juurjalgsed Juurjalgsed... ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda. Päikeseloomi on suhteliselt vähe ja uuema käsitluse kohaselt kuuluvad nad teistesse rühmadesse. Elavad nii magevees kui merevees. Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas.
nt kannatasid stromatoliidid (sinivetikate kogumid). Pani aluse Ediacara faunale. Devoni ka. 9. Milliste väljasuremistega võib seostada hiidkontinendi olemasolu? Kirjelda täpsemalt viimast sündmust. Permi väljasuremisega. Toimus järsk hapniku taseme järsk langus, väävelvesinikku oli rohkem, hävitab osoonkihi, vulkaaniline tegevus Siberis, metaani tootsid merepõhjas. Need on hüpoteesid, aga ei pruugi üksteist välistada. Paljud selgrootud mereorganismid kannatasid ja maismaa putukad. 70% maismaal, 90% meres. Surid välja akantoodid, sauropsiidid ja terapsiidid. 10. Mis sündmus toimus ca 65 miljonit aastat tagasi Keskaegkonna lõpul, ja kuidas ta mõjutas selgroogseid? Millised rühmad kannatasid kõige enam, millised aga üsna vähe? Kosmiline impaktsündmus (setetest leitud iriidiumi). Sellel keskaegkonna ja uusaegkonna piiril kannatasid linnud, palju ürgseid linde suri välja, dinosaurused. Kõige vähem
kahjud kompenseerima. Tüüpiliseks näiteks on piimarasvade koorimisega seotud probleemid. Nimelt piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja põhiosa vitamiinidest A ja D. Seetõttu on hiljem vajalik piima täiendav vitaminiseerimine. Nüüdisaegne inimtoit on suhteliselt vaene oomega-3 rasvhapete poolest. See aga tähendab, et nende ühendite defitsiit on linnakodanikul tavatingimustes tõepoolest võimalik. Nende rasvhapete parimad allikad on ju kalad ja teised mereorganismid. Tasub teada, et lahjad kalad sisaldavad oluliselt rohkem oomega-3 rasvhappeid võrreldes rasvaste kaladega. Kui palju peaksime kala sööma, et saaksime toiduga piisavalt oomega-3 rasvhappeid? Ühest vastust siin ei ole. Kuigi mõningate äsja lõppenud suuruuringute kohaselt polnud siiski statistiliselt olulisi erinevusi intensiivselt kalatoite pruukinud kodanike ja kalatoite tagasihoidlikult tarvitanud indiviidide vahel südame- ja veresoonkonna haiguste puhul.
Loomad (inimene) ja suur osa mikroobe peavad normaalseks elutegevuseks saama redutseeritud väävlit aminohapete (tsüsteiin, tsüstiin ja metioniini) koostises. Neljavalentset väävlit esineb looduses peamiselt happeliste ühendite koostises. Ta esineb rohkem kui 800 mineraalis. Temperatuuril 1020ºC ja pH vahemikus 68 lahustub väävel väga hästi nii soolases kui ka magevees. Samas on väävlisisaldus merevees madalam, kuna mereorganismid kasutavad teda oma skeleti ehitamiseks. Ookeanis on suurem osa väävlist (9/1099/100) pidevalt seotud bioloogilisse ringesse ja ainult väike osa temast settib. Hapnikuringe Endla Reintam, 2008/2009 34 Põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste
annaabi.ee 
