(MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED) 1. Mis on menüükaart, toidukaart, joogikaart? Menüükaart- See on vabalt valitav roogade loetelu. Toidukaart- Kliendile kajastub müügil olev sortiment toidu ja joogikaardis. 2.Restoranimenüü tüübid Ühe eine kindle menu- table´d hote menu Vaba valiku menu- a la carte menu Banketi menu 3.Millised toidusektsioonid on retorani toidukaardid? 4.Argieinete roakäikude serveermuse järjekord * külm eelroog * kuum eelroog * supp või puljong *kalaroog *pearoog *kuum vaheroog *külm eelroog * sorbet *liha-või linnuliha roog * aedvilja roog * kuum järelroog *külm järelroog
Menüü koostamine Sortimendi mõiste Sortiment on toodete loetelute võib olla spetsialiseerunud liikide järgi. Restorani sortimendis on valmis, poolvalmis, tellitavad road ja firma road. Laias valikus alkohoolsed ja karastusjooke. Sortiment võib olla universaalne e. Üldlevinud, mis vastab igale maitsele. Ettevõte võib olla spetsialiseerunud mingile teemale ntx: taimetoidule, kalaroogadele, ulukilihale. Spetsialiseerumise suunaks on mingi rahvusköögi roogade pakkumine sel juhul püütakse selle maa roogadest teha võimalikult ulatuslik valik. Sortimendi ulatus oleneb: 1.Ettevõtte eesmärgist- üldkasutatavates toidu ja ajaviite restorenides on lai sortiment. 2
kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
tooraine- ja hinnakalkulatsioonid, ratsionaalne toiduainete varumine. Näiteks peab pakkuma alati staabilse kvaliteediga toodet. Ei tohi olla nii, et ühel päeval on hea ja teisel päeval halb. 4. Aastaaegade, ilmastiku ja sesoonide arvestamise põhimõte- Hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine menüüs. Näiteks kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga kõhtu täitvamad ning soojad toidud. Lisaks näiteks aiasaaduste kasutamine suvel toitude valmistamisel. 5. Ettevõtte äriidee jaa ressurssidega arvestamise põhimõte- Köögi ja teeninduse tehnoloogilised võimalused, töötajate arv, nende teadmised ja oskused ning tööjaotuse arvestamine. Näiteks peab arvestama, et kas on olemas sellised köögivahendid, millega saab vastavaid toite menüüs valmistada ning kindlasti peab arvestama ka sellega, kas vastavate
portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks. · Pariisi kartulid Toorestest kartulitest võetakse kuulikesed läbimõõduga 1,5
Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist.
nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Lõunasöögiks sobivad erinevad pasta-, riisi- ja kartulitoidud kombineerituna erinevate tooreste või aurutatud/keedetud köögiviljadega, samuti kõikvõimalikud supid. Ka lõunal söödud magustoit ei lähe rasvaks, kuna organism jõuab selle piisava liikumise korral ära tarbida. Ükskõik, kui tervislik ka toit poleks, ei tasuks lõunasöögi kogustega siiski liiale minna. Õhtusöök peaks toimuma ajavahemikus 17.30-19.00. Normaalse õhtusöögi toimimise eelduseks on õigel ajal söödud hommiku- ning lõunasöök. Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk
1. Roheks vees (1:10) 2. Vesi mulinal keema 3. Sool(sool)(+õli) 4. Pasta-liiguta 5. Keedame al dente,kaaneta,kõrgel kuumusel 6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli- (oliiv)kastmed,liha,kala,köögivili,seened,parmesanjuust · Vormitoidud- · Lasanje (lasange) · Pastasalatid · Supid Tuntumad pastad ja toidud · Pasta bolognese · Pasta primavera · Pasta carbonara(suitsupeekon) Maitsestamine ja maitseained 1. Maitseained on toiduained, mida kasutatakse jookide,toitude ja küpsesiste täiendamiseks ja parandamiseks ja maitsenüansside lisamiseks. 1. Sool,suhkur 2. Ehtsad või klassikalised vürtsid a. Piprad b. Vürts c. Nelk
haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk ring mahakriipsutatud viljapeaga. Täiendavat informatsiooni tsöliaakia kohta: http://www.tsoliaakia.ee Keelatud toiduained ja toidud: o Nisust, rukkist kaerst ja odrast tangud, helbed, kruubid, manna, jahu, leiva- ja saiatooted, pudrud, supid, jahuga paksendatud kastmed, tordid, koogid, küpsised, pirukad. o Riivsai, riivleib o Müsli o Pastatooted o Pelmeenid o Sardell, viiner, keeduvorst, tanguvorst, verivorst, suitsuvorst o Lihaknservid o Liha ja kalaroad milles jahu o Magusroad (oleneb retseptist) o Kodukali, pilsner, viljakoh o Kamasokolaad, batoonike, maiustused
jahutooted täisterakaerahelbed Värsked ja külmutatud Köögiviljad, Magus mais, keedetud Kartulikrõpsud, praetud- ja köögiviljad, värsked puuviljad, puuviljad kartul friikartulid suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst,
ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. · Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha-kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit) · Vaheldusrikkuse printsiibi järgimine toorainete, valmistusviiside, maitsete, väljapanekute vaheldusrikkus menüüs.
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli
Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju veresuhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine. Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist.
abielludes Henry II-ga väikse armee kokki ja teenindajaid. Samuti tõi palju tänepäeval rahvusvahelises kokanduses asendamatuks muutunud toiduaineid ja retsepte. Määratleti teeninduse järjekord einetel, eine jaotati kolmeks põhikäiguks. Seda loetakse tänepäevaste menüüde kujunemise alguseks. Aastast 1656 on teada, et kuningas Louis XIV'le kavandatud eine oli jaotatud 5 käiguks, igas käigus teatud tüüpi road. Londoni õukond eelistas 3-käigulist menüüd, kuid iga käik sisaldas erinevaid osi ( kuni 25 erinevat rooga ) Einele järgnesid veel juustud, puuvili, pähklid ja portvein. 19.sajandiks oli eine saanud kindla vormi ja struktuuri. Nii prantsuse kui Inglise traditsioonilised menüüd, ka kahe maa köökide erinevused - olid täpselt määratletud. 20.sajandi tuntuim menüüarendaja oli Auguste Escoffier Klassikaline tänapäevane menüü koosneb
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
4. Lõunasöök buffet stiilis Buffet menüüd on võimalik tellida seltskonnale, mille suurus on vähemalt 15 inimest. Buffet menüüde hinnad alates 22 / in. Buffet menüüd oleme välja toonud lisas. 5. Õhtusöök Olen välja toonud piduliku õhtusöögi kolme käigulise menüü. Sain aru, et soovite viimasel õhtul pidulikku õhtusööki, mis sisaldaks ka veini. Oleme koostanud valiku, kus on nii valge kui ka punane vein. Mõlemad veinid on Itaaliast ning sobivad meie roogade kõrvale suurepäraselt. Palun valige menüüst meelepärane eelroog, pearoog ja dessert. Kogu grupile kehtib üks valik. Grupimenüüd on võimalik tellida seltskonnale, mille suurus on vähemalt 12 inimest. Kui aga on erisoove või kui keegi on mingi toidu vastu allergiline, siis palun andke teada ning siis saame teha ümberkorraldusi. Grupimenüüde hinnad alates 25 / in. (Lisa 2). 6. Konverentsiruumid Meriton Grand Conference & Spa Hotellis on kokku 14 konverentsiruumi. KOOSOLEKURUUM
Kopli Kohvik Kohvikus tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Maxima Eesti Maximas müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure sortimendiga on salatid, pagari-ja kondiitritooted, maiustused, maitseained, joogid k.a. alkohoolsed joogid, kui ka piimatooted. Kõige suurem sortiment on Maxima oma toodetel( Maxima Favorit, Optima Linija, Eclogica, Meistrite kavliteet ). Firmadest oli laiem sortiment Hagari, Fazer, Kalevi tooted ja Aura. On ka pakkuda igasuguseid huvitavaid ajalehti kui ka ajakirju-igale vanusele. Kui ka müüakse potitaimi. Sortimentideks on
1) Ladu(-15C) kuivained, konservid, maitseained, joogid 2) Külmik(+2..+6C)- liha(eraldi külmkapp), piimatooted, muna, puu-juurviljad 3) Sügavkülm(-18C)- liha KUIVAD JA PIMEDAD peaksid ruumid olema 39. Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid 1) Korraldamise aeg ja koht 2) Osavõtjate arvu ja koosseisu(sugu, vanus, rahvus, usk, ametid) 3) Raha(kas ühe külalise kohta või üldsummat) 4) Tooraine 5) Vahendite olemasolu(serveerimis) 6) Köögi võimalusi 7) Roogade viimistlemiseks, serveerimiseks kuluv aeg 8) Töötajate oskus 9) Roogade pakkumisjärjekord 10) Toiduainete mitmekesisus 11) Toiduainete käsitlemise mitmekesisus 40. Mis on inventuur? Kirjelda toimumist Mõõdetakse, kaalutakse, loetakse kogu olemasolev kaup Lugemislehel peab olema toote nimi, mõõtühik, toote hind vastavalt möötühikule, kauba lugeja nimi, allkiri, kuupäev, aeg ja koht. Varude algjääk + ostud varude lõppjääk
· Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4] 4. TOIT JA TEGELIKKUS Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ''ühe minuti'' supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog'id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga paraku on tänapäeval peamised kehakaalu probleemid. Kõik on toidud on inimeste vaenlased. Kõik need käeulatused olevad toidud on maitsvat ja kiiresti nälga kustutavad, aga see pole see mis tagaks hea tervise ning stabiilse kehakaalu. Viimaste aastate jooksul on inimestel välja
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam täh
Õlle klaas Soojad suupisted kalast Kanged veinid, valge Madeira kl. 12-18 kuiv vein Valgev kl. 12-18 Lihast Punane vein Punase veini kl. 12-18 Kalapraed Valged kuivad ja Valgev. kl. 100 ml 8- poolkuivad veinid 12 Lihapraed Punased kuivad veinid Pun.veini kl. 16-18 Linnulihast praad Valged veinid, sampus Sampused 6-7 Road köögiviljast Poolmagusad Valgev. kl. 15-18 lauaveinid Magusroad Dessert veinid Madeira kl. 10-12 Puuviljad, marjad Sampus Sampuse bok. 6-7 jäätis Kohv Liköör Likööri kl. Toa temp. 18-20 Tee Konjak Konjaki kl. Toa temp.
Kopli Õpperestoran Õpperestoranis tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Ja ka tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Tartu Kaubamaja Kaubamaja müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure sortimendiga on salatid, pagari-ja kondiitritooted, maiustused, maitseained, joogid k.a. alkohoolsed joogid, kui ka piimatooted. Firmadest oli laiem sortiment Hagari, Fazer, Kalevi tooted ja Aura. On ka pakkuda igasuguseid huvitavaid ajalehti kui ka ajakirju-igale vanusele. Kui ka müüakse potitaimi. Sortimentideks on (kategooria ja tõin 3 näidet): Valmistoit (magustoidud, lihatooted, pasteedid), Puu-ja köögivili (potililled, puuviljamarjad, külmutatud
15Fileerimisnuga................................................................................................ 13 1.16Koorimisnuga.................................................................................................. 13 1.17Rootsilaud....................................................................................................... 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima...................................................................................................
31. kui palju tulev varuda toorainet 1 kg segatud salati valmistamiseks? - Salatite nime andvat toiduainet 25-30% - Muid toiduaineid 40-50% - Salatikastet 10-30% 32. millal pakutakse menüüs teraviljaroogi? Enamasti pakutakse hommikusöökidel (nt. puder), kuid võib ka pakkuda lisandina või iseseisva toiduna (nt. liha-odra ühepajatoit). Samuti teravaviljaroogadest valmistatakse saiakesi, leiba, saia, mida serveeritakse ka teiste roogade juurde. 33. kuidas valmistatakse tangaineid toiduks ette? Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikule lisamist ning need lisatakse keevale vedelikule. 34. kuidas valmistatakse putrusid? Putrusid võidakse keeta pliidil, praeahjus või vesivannil. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. Keeduvedelikku ja tangaineid mõõdetakse väga hoolega, et saada vajaliku konsistentsiga puder.
kartul, rõõsk koor, piim, kaalikas, herned) BA tomatipasta, veiseliha, õli) MEN äädikas) ÜÜ TEISIPÄEV Apelsini- Hakkliha- Päikesesalat, vesi Singi-porruvorm TÄIS kodujuustu salat, köögiviljahautis, (porgand, mais, toortatrast, mahl jäätee piim paprika(kollane, (toortatrajahu, või, (apelsin, kodujuust) (veisehakkliha, punane), toiduõli) muna, maisestamata KAS sibul, küüslauk, purustatud tomat, jogurt, sool, sink,
01.0205.02.2011 Esmaspäev Kodune seljanka (Sealiha,keedusink,viiner,kartul,sibul,tomatipasta,konservkurk,toiduõli, hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand, muna,ananass,majonees,köögiviljapuljong,sool,hapukoor,värske till) Pannkook maasika toormoosiga (Jahu,muna,suhkur,vanilli suhkur,maasikad) Punasepeediküüslauku toorsalat (Punanepeet,küüslauk,majonees,sool,pipar) Teisipäev Kartulisupp frikadellidega (Kartul,porgand,sibul,sool,pipar,köögivilja puljong,hakkliha,muna)
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame
kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub võimalust kliendil kiirelt endale sobivatest koostisainetest panna kokku tervislik salat ning see kas siis kaasa võtta või kohapeal süüa. Planeeritud stardikapitali suurus on 30 132,91 €. Investeeringu finantseerivad suures osas omanikud ise. Seadmete soetamiseks taotletakse EAS Starditoetust 5000 € väärtuses. Projekti tulemusena näevad ettevõtjad rajatud ettevõtet Kohvik Mahedik kui populaarset ja tunnustatud söögikohta Kuressaares. Ettevõttel on hea ja toimiv koostöövõrgustik kohalike tarnijatega ning välja on
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Joogiks sobib eriti piim ja keefir, samuti jogurt, soojadest jookidest kakao, tee ja kohv piim ja keefir. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peaks tagama ühe kolmandiku päevasest energiavajadusest. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist.Seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana pakutavad supid ja puljongid. Põhiroog on toitainesisalduselt kõige valgu-ja rasvarikkam. Toidukorra lõpetab magustoit, mis loob täiskõhutunnet ja pidurdab liigsete seedemahlade eritumist. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest need seeduvad aeglaselt
nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 26. Supid. Supp on rohke vedelikusisaldusega roog, mille valmistamiseks saab kasutada väga erinevaid toiduaineid. Supid on majanduslikult väga sootsad ning neid saab lihtsalt ja kiirelt valmistada. Supid on tervislikud toidud. Sobib hommikusöögiks ja lõunasöögiks. Hea supp on: Vastava olukorraga sobiv, õige serveerimistemperatuuriga, ahvatleva välimuse ja lõhnaga, sobiva koostise ja paksusega, serveeritud sobivate lisanditega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
