Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Menüü koostamise alused! osa 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menüü, menüüd, road, oote, supid, salat, soojad, roogade, järjekord, hommiku, köögivilja, salatid, magustoidud, käiku, praad, magustoit, menu, toitude, tooraine, menüüde, õhtusöögi, küpsetised, praetud, eelroad, nind, suurköögi, suupisted, supp, kaardis, kastmed, järelroad, suurköögis, äriidee, hommikusöögi, hommikusöök(MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED) 1. Mis on menüükaart, toidukaart, joogikaart? Menüükaart- See on vabalt valitav roogade loetelu. Toidukaart- Kliendile kajastub müügil olev sortiment toidu ja joogikaardis. 2.Restoranimenüü tüübid Ühe eine kindle menu- table´d hote menu Vaba valiku menu- a la carte menu Banketi menu 3.Millised toidusektsioonid on retorani toidukaardid? 4.Argieinete roakäikude serveermuse järjekord * külm eelroog * kuum eelroog * supp või puljong *kalaroog *pearoog *kuum vaheroog *külm eelroog * sorbet *liha-või linnuliha roog * aedvilja roog * kuum järelroog *külm järelroog *Juust * tõeline magusroog *värske puuviljad * kohv või tee lisandiga 5.Mis on kogupäeva menu ja mida selle koostamisel arvestada ? 6.Nimeta menüüde tüübid toitumisaja järgi Hommiku, lõuna, õhtu, einete, oodete menüüd. 7.Rahvusvaheliselt tuntud hommikusöögimenüüd, kirjelda.
Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74 Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6
Menüü koostamine Sortimendi mõiste Sortiment on toodete loetelute võib olla spetsialiseerunud liikide järgi. Restorani sortimendis on valmis, poolvalmis, tellitavad road ja firma road. Laias valikus alkohoolsed ja karastusjooke. Sortiment võib olla universaalne e. Üldlevinud, mis vastab igale maitsele. Ettevõte võib olla spetsialiseerunud mingile teemale ntx: taimetoidule, kalaroogadele, ulukilihale. Spetsialiseerumise suunaks on mingi rahvusköögi roogade pakkumine sel juhul püütakse selle maa roogadest teha võimalikult ulatuslik valik. Sortimendi ulatus oleneb: 1.Ettevõtte eesmärgist- üldkasutatavates toidu ja ajaviite restorenides on lai sortiment. 2
konverentsiteenindus- ja vabaaja veetmis võimalus. Koolitaja sooviks oli piisavalt suur ruum, et koolitust mugavalt läbi viia, aga piisavalt väike, et tagada hea koostöö grupi liikmete vahel. Et kõik osavõtjad üksteist selgesti näeksid ning kuuleksid, valisin ruumi kujunduseks U-paigutuse, mis aitab hästi kaasa hea kontakti saavutamisele osalejate vahel. Toitlustuse eest kannab hoolt hotellis asuv Aasia restoran Wok & Grill, mille menüüd on väga mitmekülgsed ning maitsvad. Hommikusöögid toimuvad Bistroo Mary's. Kodutöö koosneb tellija hinnapäringust, vastuskirjast, hinnapakkumisest ning lisadest. 1. VASTUSKIRI Lugupeetud Mati Mesi, Täname huvi eest Meriton Grand Conference & SPA Hotelli vastu! Meil on hea meel teavitada, et Teie soovitud kuupäevadel, 09.-12.05.2013, saame pakkuda Teile majutust kahestes standardtubades, kus on üks suur voodi.. Majutuse hinnas sisaldub rikkalik buffet
1. Roheks vees (1:10) 2. Vesi mulinal keema 3. Sool(sool)(+õli) 4. Pasta-liiguta 5. Keedame al dente,kaaneta,kõrgel kuumusel 6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli- (oliiv)kastmed,liha,kala,köögivili,seened,parmesanjuust · Vormitoidud- · Lasanje (lasange) · Pastasalatid · Supid Tuntumad pastad ja toidud · Pasta bolognese · Pasta primavera · Pasta carbonara(suitsupeekon) Maitsestamine ja maitseained 1. Maitseained on toiduained, mida kasutatakse jookide,toitude ja küpsesiste täiendamiseks ja parandamiseks ja maitsenüansside lisamiseks. 1. Sool,suhkur 2. Ehtsad või klassikalised vürtsid a. Piprad b. Vürts c. Nelk
toodetele või köökidele spetsialiseerunud restoranid (pitsarestoranid, kalarestoranid, biifsteegirestoranid, küüslaugurestoranid, prantsuse, vahemere, itaalia, kreek, vene jne köögile spetsialiseerunud jne), ajaviiterestoranid jne. Äriidee võib olla ka kombinatasioon eelnimetatutest jne. Hotelli restoran pakub tavaliselt buffet-lauast või osalise teenindusega hommikusööki hotelli klientidele, lõunasööki nii päevamenüü kui à la carte menüü (à la carte on võimalus valida roogasid menüükaardilt) järgi nii hotelli külalistele kui teistele klientidele, konverentsikeskuse klientidele. Õhtul pakutakse à la carte menüüd või tellimuseineid, luuakse tingimused mugavaks ajaviitmiseks. Hotelli restoran pakub sõltuvalt hotelli äriideest ka pidulikke eineid, kohvipause seminaridest ja konverentsidest osavõtjatele, einete serveerimist hotellitubades ja hotelli üldkasutatavates ruumides (kabinettides, saunades jne)
Koori ja haki sibulad. Kuumuta kastruli põhjas õli, pane sinna porru ja sibul ning kuumuta kergelt läbi. Lisa purustatud küüslauk ja hakitud maitseroheline, kuumuta minut-paar. Vala peale puljong, lase keema tõusta ja keeda siis kümmekond minutit. Püreesta supp. Sega hulka toorjuust ning klopi ühtlaseks. Maitsesta soola, pipra, muskaatpähkli, sidrunikoore ja -mahlaga. KASTMED Kastmed on roa komponenedid, mis: · muudavad road mahalasemaks · täiendavad nende koostist ja maitset · suurendavad roogade toiteväärtust · parandavad roogade välimust · mitemkesistavad roogade maitset ja viimistlemise võimalusi Soojad kastmed pruun põhikaste hele põhikaste valge põhikaste PRUUN KASTE · või · jahu · porgand · harilik sibul · piim · jahvatatud pipar · sool HELE PÕHIKASTE · jahu · või
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks. · Pariisi kartulid Toorestest kartulitest võetakse kuulikesed läbimõõduga 1,5
on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4
Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist.
uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda. Samuti uuritakse silmapõhju 10 ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring. 11 DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke,
15Fileerimisnuga................................................................................................ 13 1.16Koorimisnuga.................................................................................................. 13 1.17Rootsilaud....................................................................................................... 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima...................................................................................................
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Lõunasöögiks sobivad erinevad pasta-, riisi- ja kartulitoidud kombineerituna erinevate tooreste või aurutatud/keedetud köögiviljadega, samuti kõikvõimalikud supid. Ka lõunal söödud magustoit ei lähe rasvaks, kuna organism jõuab selle piisava liikumise korral ära tarbida. Ükskõik, kui tervislik ka toit poleks, ei tasuks lõunasöögi kogustega siiski liiale minna. Õhtusöök peaks toimuma ajavahemikus 17.30-19.00. Normaalse õhtusöögi toimimise eelduseks on õigel ajal söödud hommiku- ning lõunasöök. Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
