Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Analoogia on loogikajäreldus, mis on tehtud üksikult üksikule. Menetleja ja menetlus Menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlejad jagunevad kaheks: kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ning
süüteo menetlemist? Mis aja jooksul tuleb karistus määrata? Selleks et tagada korrektne menetlus, tuleb ametnik kahtlustatavaks lugeda ja talle distsiplinaarmenetluse käskkirja tutvustada kohe pärast seda kui on tekkinud alus arvata, et see ametnik võib olla süüteo toime pannud. Ametniku teavitamata jätmisega distsiplinaarmenetluse alustamisest rikub ametiasutus ametniku õigust end distsiplinaarmenetluses kaitsta. Selle nõude eesmärgiks on kaitsta menetlusosalist tagaselja tehtavate otsuste eest, anda võimalus esitada omalt poolt asja lahendamiseks tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, selgitusi, tõendeid ja põhjendusi, kaitsta oma õigusi, tutvuda enda kohta kogutud ja väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga ning avaldada arvamust kavandatava haldusaktiga süüksarvatava teo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse kohta. Ametnikul peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta
Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdaselt rakendamist ka kriminaalmenetluses. uurimisprintsiip-menetleja uurib ise tehiolusid ning menetlusosalise taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad. Menetleja peab ka ilma menetlusosalise taotluseta ja isegi tema tahte vastaselt ammendama kõik menetlusosalist õigustavad ja süüstavad tõendamismaterjalid. inkvisitsiooniline menetlus- õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad ) asjaolud. süütuse presumptsioon- kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine. -7- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2). Kohus võib ekspertiisi korraldamise eesmärgil kohustada menetlusosalist või kolmandat isikut ekspertiisiks vajaliku asja väljaandmiseks. Põlvnemise tuvastamisel on isik kohustatud taluma ekspertiisi toiminguid sh vereproovide võtmist, tingimusel, et ekspertiisi läbiviimine ei põhjusta isikule eeldatavasti tervisekahjustust (TsMs § 312). Menetlusökonoomia tähendab eelkõige praeguses seaduse tekstis mõistliku ajaga ja võimalikult väikeste kuludega tsiviilasju lahendada. KOMPROMISSI SOODUSTAMISE PÕHIMÕTE
20. Esinduse liigid ja volitused § 217. Esindamine kohtus (1) Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. (3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. 21.Kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus § 69. Kohtualluvuse mõiste (1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. (2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või
õigust informatsiooni saamisele, mis nähtavasti haarab endasse õiguse saada teavet kohtu tegevuse kohta. Hea usu põhimõte Kohtumenetlus ei saa toimida ilma hea usu põhimõtteta. TsMS § 200 lg 1 menetlusosalised on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (lg 2). RKL 3-2-1-79-06 selleks ei ole vaja menetlusosalist antu asjaoludel eelnevalt hoiatada TsMS § 46 lg 2 järgi. Menetlusõigusi on võimalik kasutada selliselt, et kohtuvõimu kätega põhjustatakse teisele isikule asjatut ja õigustamatut kahju. Ehkki on väidetud, et korraline õigustee ei saa endast kujutada kahju tekitamist, on samas siiski tõsi, et pahatahtlik hageja võib oma tegevusega
kohaldatav TsMS § 228. Nõustajaks võib olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses (nt raamatupidaja, intellektuaalse omandi tundja), kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda. Samas leidis Riigikohus, et üldjuhul ei ole kassatsioonimenetluses nõustaja osalemine vajalik, kui menetlusosalist juba esindab HKMS §51 lõikes 1 nimetatud esindaja ja tegemist ei ole spetsiifilises valdkonnas nõustamise või eriliste asjaoludega, mis põhjendavad nõustaja osalemist. Eeltoodud Riigikohtu lahend on siiani ainukeseks, mis käsitleb nõustaja instituudiga seonduvat. Seega saab sellest lahendist välja lugeda, et nõustaja osalemine Riigikohtus on küsitav ning üldreeglina ebavajalik, kuid nõustaja võib esineda koos menetlusosalisega alamate astmete kohtutes piiranguteta.
toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti
§ 12. Õigus- ja teovõime haldusmenetluses (1) Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. (2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. § 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. (3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Eristatakse kohustuslikke menetlusosalisi (§ 11 lg 1) – taotleja, adressaat, kolmas isik ja arvamust või kooskõlastust andev haldusorgan – ning kaasatavaid (reeglina) mittekohustuslikke menetlusosalisi (isikuid, organeid) (§ 11 lg 2)
kannatanul on õigus pöörduda ohvriabi töötaja poole ja saada riiklike hüvitusi ning millised võimalused on turvalisuse tagamiseks. 5) Inimvabaduse ja inimväärikuse austamine (§ 9) – kohtu vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Kohtu vahistamisotsus peab olema esitatud vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Menetlusosalist tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid
“ Võrreldes TsÜSiga erinevus – seltsingud TsÜSi mõttes ei ole juriidilised isikud, aga haldusmenetluses on nad õiguse ja teovõimelised, samuti välismaa filiaalid jne. Alaealiste ja piiratud teovõimega isikute puhul peab seadusjärgse menetluse tagama haldusorgan. HMS § 13 – esindus ja volitus haldusmenetluses: (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. (3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Menetlusosaliste õigused 1. HMS § 40 - õigus olla ära kuulatud. Demokraatlike riikide üldtunnustatud põhimõte. Euroopa Liidu kohus on tähelepanu pööranud ühe olulisema põhimõtte - õigus olla ära
õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Menetlusosaliste põhiõigused: 1. Õigus informatsioonile – tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiasutustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiastustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiasutustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiastustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
ESINDAMINE Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene 3 teisiti. Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt
- Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga - Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga. - Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada. Erapooletus: - Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele. - Objektiivne erapooletus - on oluline, mis välja paistab (nt sugulane) - Subjektiivne erapooletus eelarvamuste puudumist eeldatakse seni, kuni pole tõendatud vastupidist. b) spetsiifilised õigused, mis tuleb tagada kriminaalkohtumenetluses EIÕK art 6 lg 2 ja 3 KAITSEÕIGUSED: (vaata art 6)
annaabi.ee 
