enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist. 78- põrandaalused kroonikad(memorandumid, kohtuprotsessid, poliitilised ülevaated naabermaadest). 79- Balti apell (Baltlaste ühiskiri). 70-ndad Farmide ja suurmajandite loomise aeg.
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va. Rootsi ja Inglismaa) keeldus välja andmast ka Balti riikide kulda. Eriti
elamispinda vajavad inimesed c. turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 12. Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a. Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b. Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c. Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 13. Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a. on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b. on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c. on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 14. Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a. mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b
Süvenes rahulolematus, mis väljendus noorsoorahutustes. Elavnes ka intelligentsi protestivaim. Grupp haritlasi koostas ,,Avalik kiri Eesti NSV-st". Sellele kirjutas alla 40 Eestis tuntud vaimuinimest. Avalik vastupanuliikumine. Peamisteks vahenditeks said avalikud kirjad, pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning välisriikide valitsustele. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated jm teated. 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, >Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile. Kiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Majanduslik ummik. 1970. aastatel püsis nõukogude majandusmudel ainult tänu naftadollaritele
kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav – ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka „1984“ ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead – eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega – protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED. See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal. Inimolendid on kapitalistid; loomad – kommunistid; metsloomad, keda ei õnnestu kuidagi ohjas hoida, on talupojad; sead on bolševikud; Mäss on okt rev; naaberfarmid on lääne armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud
kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka ,,1984" ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED. See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal. Inimolendid on kapitalistid; loomad kommunistid; metsloomad, keda ei õnnestu kuidagi ohjas hoida, on talupojad; sead on bolsevikud; Mäss on okt rev; naaberfarmid on lääne armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud
vastuvõtmist ja NSVL vägede väljaviimist. 1960 loodi Balti pagulaste ühisorganisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema ÜROle saadetus memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis. Helsingis kirjutati alla julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõpuaktile. Seal moodustati ka gruppe, kes jälgisid inimõiguste täitmist NSVL. Ametlik vastupanu. Anti välja põrandaalust kroonikat ,,lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated jne. ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. 42. Majandus ja rahvastik. Plaani e. käsumajandus:
Paljud pidid repatrieeruma, kuna NL Ametlik vastupanu. palus teistel riikidel nad välja anda. Läände jäi ligikaudu 75 000 eestlast. Olulisimad Anti välja põrandaalust kroonikat ,,lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", keskused olid Toronto, New York ja Stockholm. kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside Pagulaskonna tegevussuunad ülevaated jne. ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele ja levitamine
- Õigus sotsiaalkaitsele - Õigus töötajate ühinemisvabadusele (a/ü) ja kollektiivlepetele - Töötajate õigus informatsioonile ja konsultatsioonile, õigus kaasa rääkida firma arengut puudutavates küsimustes Alates 1993.aastast subsidaarsusprintsiip · Toetav printsiip - EL-l on võimalik sekkuda vaid siis, kui liikmesriikide tasandil ei ole võimalik saavutada paremat tulemust. · ,,Pehmed instrumendid" (soft law) -mittesiduvad soovitused ja memorandumid · Roheline raamat (1993) - Euroopa Komisjon alustas konsultatsioone , et kujundada moodsat, inimesekeskset SP, kus põhieesmärk on investeerimine inimressurssi · Amsterdami leping (1997) · Lissaboni strateegia (2000) Alates 1993.aastast subsidaarsusprintsiip · Valge raamat (1994) Esseni strateegia o Uued töövormid ja maksusoodustused - uued töökohad ja tööturu paindlikkus o Tööjõu kvaliteedi parandamine läbi
ideoloogia takistav mõju sõjapidamisele sellele sai viidatud juba eelmise punkti all, ent siinkohal veel mõni näide. Esiteks mõjutas natsionaalsotsialistlik mõtlemine strateegilise olukorra hindamist, sest kõike püüti näha läbi ideoloogilise positiivsuse prisma. Ainuüksi kaotuse stsenaariumite arvestamine ja läbimängimine oli mõeldamatu, sest ideoloogia kohaselt ei olnud lahingu ega sõja kaotamine üldse võimalik. Nii esitati ka kõik plaanid ja memorandumid võttes arvesse ainult parimaid loodetavaid tulemusi, mitte kunagi aga negatiivsete stsenaariumite põhjal. Teiseks välistas valitsev ideoloogia rahu sõlmimise võimalused, mida paljud sõjaväelased ja diplomaadid juba aastatel 19431944 toetasid. Kuid taolised ettepanekud ei saanud kuhugi jõuda, sest nende läbiarutamiseks puudus vajalik keskkond või foorum ja isiklikult ei läinud keegi muidugi Hitlerile taolist ettepanekut esitlema.
Demokraatlikutes liikumistes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseermine. Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus. 1972.aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Avalik vastupanuliikumine 1978.aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitilised kohtuprotsesside ülevaated jms teated. Üks vastupanu vorm oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. Vastupanuliikumise avalikuks muutmisega tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle korraldati poliitilised kohtuprotsessid ning nad saadeti vangilaagrisse. Viimasena saadeti 1984.aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto, pärast seda avalik
BHF raamatuid ja ajakirjandust aidanud levitada, ostes neid teistelt kirjastustelt. BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne. Laialdase ulatusega ja tähelepanu äratanud opinioonikoosolekud, apellid, memorandumid, pressikonverentsid, näitused, demonstratsioonid, reisid, koosolekud, kongressid, kohtumised, protestid, seminarid kogu see tegevus on olnud elav ja aktsioonid on järgnenud koostöös ERN-iga tihedasti üksteisele. BK tegevusalasse kuulub avaliku arvamise tähelepanu juhtimine Balti rahvastele tehtud ülekohtule nii Vene kui Saksa okupatsioonide poolt. Ta on reageerinud Nõukogude tegelaste külaskäikudele, moodustades selleks puhuks eri komiteesid Juunikomitee ja Augustikomitee N
kõige enam elamispinda vajavad inimesed c turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 11 Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike
kõige enam elamispinda vajavad inimesed c turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 11 Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike
Helsingi-gruppe, et jälgida inimõiguste täitmist. Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised maha surutud juba enne Helsingi lõppakti allkirjastamist. 1970. aastate lõpul tekkis side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978. aastal Stockholmis asutatud eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Vastupanu vorm avaldus keelatud kirjanduse paljundamises ja levitamises. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja erinevate riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär K. Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti apelli
Eesti NSV-s oli demokraatlik liikumine Helsingi lõppakti eel juba lämmatatud. Aasta 1970 lõpul tekis esmane side pagulusorganisatsioonide ja vabadusliikujate vahel Eestis. Sellel pani aluse aastal 1978 Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, mille toimkonnad tegutsesid veel Kanadas, USA-s ja Austraalias. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Aastal 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli
Naised, lapsed ning vanurid saadeti Siberisse asumisele. (väljasaadetutele ei esitatud süüdistusi ega langetatud kohtuotsuseid) Hakkas vastupanu, tekkisid metsavendade salgad, relvastatud salgad tekkisid pärast 14.juuni massiküüditamist. Potsdamis 1945 tunnistati vaikimisi Baltikumi NSVL-galiitmist, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946 juunis memorandumid, milles tunnistati Baltikumi liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks, paljud riigid aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. 1944 muudeti Eesti piire, eraldati Narva jõe tagune ala jaenamik Petserimaast. Eesti NSV- liidus Eesti võimustruktuuris oli juhti koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitis Eesti NSV valitsus (koosnes 1946 aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest)
Lääneriigid ei takistanud Moskva tegevust, aga samas ka ei tunnustanud juriidiliselt Nõukogude vallutuspoliitikat Baltikumis. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Inglismaa) kohtumisel Potsdamis 1945. aastal tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased
Lääneriigid ei takistanud Moskva tegevust, aga samas ka ei tunnustanud juriidiliselt Nõukogude vallutuspoliitikat Baltikumis. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Inglismaa) kohtumisel Potsdamis 1945. aastal tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased
Lääneriigid ei takistanud Moskva tegevust, aga samas ka ei tunnustanud juriidiliselt Nõukogude vallutuspoliitikat Baltikumis. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Inglismaa) kohtumisel Potsdamis 1945. aastal tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid – eelkõige Rootsi ja Soome – aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased
Lääneriigid ei takistanud Moskva tegevust, aga samas ka ei tunnustanud juriidiliselt Nõukogude vallutuspoliitikat Baltikumis. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Inglismaa) kohtumisel Potsdamis 1945. aastal tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased
Oferdi saajal on õigus ettepanekule mitte vastata ja ühepoolselt ei saa tahteavaldusele või selle mittetegemisele anda õiguslikku tähendust (lugeda näiteks vaikimine aktseptiks). Samas vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mõne üksiku tehingu tegemine ei tähenda veel püsivaid ärisuhteid, küll aga kinnitavad koostöö memorandumid ja muid hea tahte avaldusi sisaldavad kokkulepped poolte vahel, et tegemist on püsivate ärisuhetega, mis eeldavad pooltevahelist usaldust. Selleks, et saaksime lugeda lepingu sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile, st aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (VÕS § 21). Olulisteks muudatusteks loetakse oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti,
Oferdi saajal on õigus ettepanekule mitte vastata ja ühepoolselt ei saa tahteavaldusele või selle mittetegemisele anda õiguslikku tähendust (lugeda näiteks vaikimine aktseptiks). Samas vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mõne üksiku tehingu tegemine ei tähenda veel püsivaid ärisuhteid, küll aga kinnitavad koostöö memorandumid ja muid hea tahte avaldusi sisaldavad kokkulepped poolte vahel, et tegemist on püsivate ärisuhetega, mis eeldavad pooltevahelist usaldust. Selleks, et saaksime lugeda lepingu sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile, st aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (VÕS § 21). Olulisteks muudatusteks loetakse oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti,
annaabi.ee 
