1972 membraani fluidne mosaiikmudel Membraanvalgud: Integraalsed paiknevad vähemalt osaliselt membraani sees Paljud integraalsed valgud on transmembraansed Perifeersed kinnituvad membraani ühele või teisele küljele Membraanvalgud ja lipiidid võivad olla glükosüleeritud. Suhkruahelad paiknevad ekstratsellulaarselt Membraanid on asümmeetrilised Membraanid on asümmeetrilised Asümmeetria avaldub: 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses 2. Lipiidse kaksikkihi sisemine ja välimine kiht erinevad lipiidse koostise poolest 3. Membraani eri küljed võivad kanda erinevat summaarset laengut Valk/lipiid suhe on membraanides erinev Tüüpiline eukarüootne membraan: ca 50% valk Mitokondri sisemembraan: valklipiid suhe = 3,2 Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud
mis väljutavad oma sisu keskkonda. Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luumenisse). Topogeensed järjestused – valkudes olevad lõigud, mille järjestus, arv ja paigutus määravad erisugustesse klassidesse kuuluvate membraaniläbivate valkude sisenemise ja paigutuse tsütoplasmavõrgustiku membraanis. Membraanivalkude topoloogia – membraanivalkude orientatsioon membraanis ning mitu korda polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus. Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks.
välisest, kontrollib ainete transporti sisse ja välja, toimuvad keemilised reaktsioonid 28.Kirjelda ainete passiivset liikumist läbi rakumembraani? Ei vaja lisaenergiat 29.Mis on difusioon? Gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda 30.Mis on osmoos? Molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsen. Keskkonnast kõrgema kontsent. keskkonda 31.Kuidas läbivad tahked ained rakumembraani? Membraanivalkude abil 32.Miks peavad glükoos, aminohapped ja paljud ravimid kasutama transportvalke rakumembraani läbimiseks? Sest nad on liiga suured otse läbi minemiseks 33.Miks ei või inimesele manustada verekaotuse korral puhast vett? Vesi liigub rakust välja ja selle tulemusena tõmbub rakk kokku 34.Miks taimed üleliigse väetamise korral võivad närtsida? Lahuse kontsentratsioon tõuseb väljaspool rakku kõrgemaks kui raku sees ja vedsi liigub taimerakust välja 35
03.2016 Membraanid on asümmeetrilised Asümmeetria avaldub: Rakkude ja organellide membraanid koosnevad kahekihilisest lipiidsest 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses struktuurist 2. Lipiidse kaksikkihi erinevas lipiidses koosseisus kihiti Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus Lipiidide liikumine võib olla Lipiid-valk suhe on membraanides erinev
Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik
signaaliülekandeid, mis tekivad membraanile ankurdudes ja sealt vabanedes. Kuna iga elusrakk peab hankima ümbritsevast keskkonnast aineid, et saada energiat ja toota endale vajalikke aineid, siis peab ta need läbi rakumembraanist kuidagi läbi saama. Kuid vaid vähesed ained suudavad membraani kaksikkihti iseseisvalt läbida, reeglina on need apolaarsed. Polaarsed ja laetud ühendid ei suuda aga üldse membraani iseseisvalt läbida. Nende transport toimub membraanivalkude abil. Membraanivalgud vahel ainult kiirendavad difusiooni kontsentratsioonigradiendi suunas. Kuid transpotrt võib toimuda ka kontsentratsioonigradiendi vastases suunas (energiat vajav protsess). Passiivne difusioon tähendab ilma valkude abita difundeerimist läbi rakumembraani. Kui ühelpool membraani on osakesi rohkem kui teisel pool, siis hakkavad osakesed sealt, kus neid rohkem on, liikuma sinna, kus neid on vähem (difusioon mööda kontsentratsioonigradienti)
osad vajavad erilisi transpordiviise ja lisaenergiat. Ainete passiivne transport läbi rakumembraani ei vaja täiendavat energiat aga ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat. Ainete passiivne transport läbi rakumembraani - diffusioon ehk gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda. See toimub seni, kuni aineosakesi on mõlemal pool membraani ühepalju ehk need on võrdsed. Tahked ained läbivad rakumembraani membraanivalkude abil. Selleks, et transportida suuremaid molekule rakku ja rakust välja, peavad sekkuma rakumembraani koostisse kuuluvad valgud. Transporditav aine seostub valguga ja see juhib läbi raku membraani nagu läbi kanali. Seda teed kasutavad näiteks glükoos, aminohapped ja ravimid. Vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel. Osmoos on molekulide liikumine läbi membraani madala kontsentrasiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse.
laengu (raku välispind + ja sisepind - laenguga). Ainete liikumine läbi membraani toimub passiivselt või aktiivselt E abil. Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st. 48. Lipiidiparved. Suure kolesterooli sisaldusega piirkonnad. 49. Membraanivalkude lühiiseloomustus. Valgukompleksid membraanides tagavad suuremate molekulide ja hüdrofoobsete osakeste liigutamise rakku või rakust välja. 50. Suhkrute lühiiseloomustus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku , vesinikku ja hapnikku . Süsivesikud on energiarikkad ained. Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Jagunevad: 1)MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos)
Suberiin Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus. Endodermi rakud on ümbritsetud nn. Caspary triipudega, mis kujutavad endast suberiini sisaldavat vöökujuliselt paksenenud piirkonda ümber endodermi rakkude. . Caspary triibud suberiini sisalduse tõttu välistavad vee liikumise apoplastis ja vesi peab sisenema rakkudesse. Seega endodermi tasandil kontrollitakse, millised vees lahustunud ühendid sisenevad rakkudesse ja millised mitte, sest membraanitransport on membraanivalkude poolt kontrollitav protsess. Kirjutage atmosfääri veepotentsiaali arvutamise valem koos tähistuste selgitusega. −RT P0 100 φ= ln =−1. 06 Tlog V P RH P0 - küllastav veesisaldus atmosfääris antud temperatuuril P - veesisaldus antud temperatuuril 0 P/ P - relatiivne niiskus (RH) V vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga?
Biokontsentratsiooni faktor BCF BIOVÕIMENDUMINE -protsess, mille jooksul aine kontsentreerub toiduahelas kõrgemates lülides Biovõimendumisfaktor BMF Slaid 3 Struktuur valemid : PCB-Polüklooritud bifenüülid Benseen - Lühiajaline kokkupuude benseeniga võib põhjustada narkoosiehk kesknärvisüsteemi aktiivsuse pärssimise. Narkoos on üldine mittepolaarsele orgaaniliste ainete võime muuta membraanide voolavust ja läbi selle mõjutada membraanivalkude normaalset toimimist BAH- Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (koosnevad ainult Benseeni tuumadest) Raskmetallid Raskmetallid võivad moodustada lahustumatuid sulfiide ja hüdroksiide, moodustada kompleksioone Metallid, mis on veest (tihedusega 1 g/cm3) 5kordaraskemadNäiteks:elavhõbeda(Hg)tihedus on 13.5g/cm3plii (Pb) tihedus on11.3g/cm3kaadmiumi (Cd) tihedus on8.7 g/cm3Võrdluseks: Mg
membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri Lehekülg tõusul üle Tm lipiidi atsüülijääkide (hüdrofoob-sete sabade) liikuvus kasvab drastiliselt. Membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 2. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides
ainete kontsentratsioon. Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete
Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed
peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel
seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel.
4. Kujutage joonisel membraani faasiüleminekut ja nimetage, mida iseloomustab üleminekutemperatuur Tm. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" - membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool üleminekutemperatuuri on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, ülalpool muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks, membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 5. Kirjeldage membraanivalkude tüüpe ja nende membraanile kinnitumise viise. Perifeersed (välimised) valgud: harilikult globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid ja vesiniksidemed) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil. Integraalsed (sisemised) valgud: tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti, sageli transmembraansed - 1 või mitu membraani läbivat segmenti (glükoforiin-1,
molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6. Asümmeetrilised 7. Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8. Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng. Hüdrofoobsed sabad koonduvad sissepoole, polaarsed pead väljapoole. 2. Membraanivalkude tüübid perifeersed ja integraalsed valgud. Lipiidankurdatud valgud ja ankrute tüübid. Integraalsed valgud, lähevad läbi membraani. Enamasti alfa heeliksid või beetalehed. Saab eemaldada kui membraan lõhkuda. Perifeersed valgud - Seotud lipiidide polaarsete rühmadega elektrostaatiliste jõudude ja Hsidemetega. Saab eemaldada soola konts. või pH muutmisega. 3. Membraanitranspordi üldised põhimõtted ja liigid. Passiivse ja soodustatud difusiooni iseloomustus.
võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38
liikumist; 4) Membraanis on erinevate funktsioonideg valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5) Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6) Asümeetrilised; 7) Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8) Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng. Faasiülemineku temperatuur ehk sulamistemp Tm toimub üleminek jäigast olekust voolavasse. 2. Membraanivalkude tüübid perifeersed ja integraalsed valgud. Lipiidankurdatud valgud ja ankrute tüübid. Membraani valgud transpordivad aineid ja infot läbi membraani. Valgud jagunevad: integraalsed(a ja b), perifeersed(c-vastasmõjus polaarsete rühmadega, d- vastasmõjus membraani valguga, e-ankurdatud kovalentselt lipiidile) Integraalsed valgud eraldamiseks tuleb membraan lõhkuda. 3. Membraanitranspordi üldised põhimõtted ja liigid. Passiivse ja soodustatud
87.Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused. Olemus - bilipiidse membraaniga ümbritsetud sünteetilised vesiikulid. Baseerub võimel moodustada iseeneslikult sfääre. Kasutusvõimalused - võimaldavad manustada preparaate. 88.Membraani valkude omadused ja funktsioonid. Omadused: ● teostavad rakumembraani spetsiifilisi funktsioone ● funktsioneerivad suurte valgukompleksidena (valgudomeenid) ● on membraanilipiidides lahustuvad ja võivad seal liikuda Üldistatult on membraanivalkude funktsiooniks transport: - toitainete - laguproduktide - ioonide - informatsiooni 1. transmembraansed valgud (läbi membraanikihi)- transpordis/raku signalisatsioonis osalevad valgud 2. täielikult tsütosoolis asetsevad valgud - tsütoskeleti valgud 3. täielikult raku väliskeskkonnas asetsevad valgud - adhesioonis osalevad valgud 89.Glükokaalüksi mõiste ja põhifunktsioonid.
et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku a. Fagotsütoos suurte partiklite sisse võtmine b. Pinotsütoos lahustunud makromolekulide sisse võtmine väikeste vesiikulite abil · Eksotsütoos jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. MEMBRAANIVALKUDE TÜÜBID: 1. perifeersed valgud globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele; kerge membraanilt dissotseerid 2. intergraalsed valgud tugevasti kinnitunud lipiidi 2-kihti; võimalik eemaldada ainult membraani denatureerides 3. lipiid-ankurdatud valgud ankurdatud tänu kovalentsele sidemelde lipiididega. Pöördruv ankurdamine ja vabastamine kontrollib signaaliülekannet. FUNKTSIOONID: 1
Vee transport blokeerib, vedeliku sammas katkes kavitatsioon. 23. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? suberiini Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus Paiknevad ümber endotermi rakkude. Tagavad molekulide selektiivsuse. Suberiini sisalduse tõttu ei saa vesi liikuda apoplastis, vaid peab sisenema rakku. Endotermi tasandil toimub kontroll, millised vees lahustunud ühendid sisenevad rakkudesse ja millised mitte, sest membraantransport on membraanivalkude poolt kontrollitav protsess. Kui taimel on lisaks olemas ka ektoderm, siis sellel tasemel toimub ka kontroll. 24. Kirjutage atmosfääri veepotentsiaali arvutamise valem koos tähistuste selgitusega. 25. Kirjutage Van't Hoffi võrrand ................................ koos tähiste selgitusega 26. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 27oC, i= 1 27. Milline on floeemi suhkrulahuse kontsentratsioon kui osmootne potentsiaal on miinus ..........
5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi) 18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid? Transmembraanselt, kovalentne side rasvhappe molekuli v isoprenoidse ühendiga, kovalentne side fosfatidüülinositooliga (GPI ankur), mittekov. side teiste membraanivalkudega. 19. Nimetage membraanivalkude funktsioone. Ainete transport rakkude vahel, membraani struktuuri hoidmine, signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt, rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega, tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. 20. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. Elektrokeemiline potensiaal: =0 + 2.3 RT log a + zFE
Integraalsete membraanide valgud omavad vähemalt ühte segmenti, mis koosneb hüdrofoobsest või laenguta aminohapetest ja on seetõttuhüdrofoobsete vastasmõjudega kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani libisemist (+ laenguga aminohappe seotud fosfolipiidi – laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad vesinik- või ioonsete sidemetega integraalsete valkude külge aga ka lipiidide polaarsete peade külge. Membraanivalkude funktsioone: Ainete transport rakkude vahel Membraani struktuuri hoidmine Signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt Rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega Tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. Membraanide lipiidid Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. Fosfolipiidid on membraani põhiliseks lipiidseks komponendiks ja neil on struktuuris polaarne pea ja
Valkudel olevad suhkrujäägid on eriti olulised ka rakkude omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel teatud rakud kleepuvad omavahel. Näit. leukotsüütide kinnitumine veresoonte siseseinale ja nende väljumine veresoontest kudedesse toimubki just sel moel. Leukotsüütide membraanivalkude küljes olevad suhkrujäägid (sialüleeritud Lewis x struktuur) on ligandiks versoone siseseina e. endoteeli rakkude teatud molekulidele - selektiinidele. Fosforüleerimine. Fosforüülimisega tegelevad fosfotransferaasid Sulfaatimine. Osade valkude suhkruahelad sulfaaditakse Golgi kompleksis. Selle eest vastutavad sulfotransferaasid. Sulfaatgrupid annavad valkudele suure negatiivse laengu. Paljude sulfaatgruppide olemasolu suhkruahelatel on iseloomulik eelpoolnimetatud
kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on mõlemalt poolt ümbritsetud positiivse laenguga aminohapetega (arg, lys), et takistada piki membraani libisemist. ( positiivse laenguga aminohapped seostuvad fosfolipiidi negatiivse laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge. 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone. - Väliskeskkonna poolsed valgud osalevad tavaliselt rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandes. Taimedes näiteks ka tselluloosi sünteesis rakuseinas. - Integraalsed valgud osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. - Tsütoplasma poolsed valgud osalevad tsütoskeleti sidumises membraaniga ning signaalide ülekandes.
Valkude seondumine membraaniga:· 1. Transmembraansed valgud.· 2. Kovalentselt seotud rasvhappe molekuli (näit. prenüülgrupp) abil seostuvad valgud.· 3. Kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli 3 (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud.· 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud (konspekt!) 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.: ainete transport läbi membraani· ioongradiendi tekitamine· signaalide vastuvõtt ja edasiandmine· vahendab tsütoskeleti kinnitumist membraanidele· võimaldab kontakte teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE
mutatsioon, ei suunata ER-i GTP hüdrolüüsil saadav energia tagab valkude liikumiseks ER-i vajaliku energia 27 18. Signaaljärjestuse lõikamine ja valkude pakkimine ER valkudel Karedapinnalisel ER-l sünteesitud integraalsete membraanivalkude topoloogia Tüüp I - N terminaalne signaaljärjestus, N terminus eksoplasmaatiline Tüüp II - signaaljärjestus puudub, N terminus tsütosoolis Tüüp III - signaaljärjestus puudub, N terminus eksoplasmaatiline Tüüp IV - mitu korda membraani läbivad. A klass- N terminus tsütosoolne, B klass- eksoplamaatiline 19. Transmembraansete valkude membraani suunamine signaalankurjärjestus ja "stop-transfer" ankurjärjestus. Tüüp I ,,stop transfer" ankurjärjestus
annaabi.ee 
