Toomas Linnupoeg Heljo Mänd Tegelased Toomas Linnupoeg Maia Prooton ema onu Benjamin vanaema, isa klassikaaslased (Viivi, Peeter, Vaike Kotkas, Kiuslaas, Külliki jpt) õpetajad Peamised tegevuskohad kool kodu koolitee kohvik muud kohad(meistersportlase juures , Vaike Kotka kodu, Peetri treeningsaal, rand) Aeg 8. klass suvevaheaeg 9. klass Tegevused Toomas Linnupoeg koolitundides Toomas Linnupoeg peoõhtutel Toomas Linnupoeg, tema sõbrad ja vaenlased Toomas Linnupoeg kodus (mängimas Prootoniga, õppimas, vestlemas emaga, diivanil lesimas) Toomas Linnupoeg ja Maia (kohvikus, jäätist söömas, rannas, Maia tähelepanu püüdmas) Kokkuvõte Raamat räägib 8. ja 9
kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 1917 loodud töö "Fontään", mida loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks tööks. Pildil olev ese on tavalisest sanitaarkauplusest ostetud tagurpidipääratud pissuaar. Kunstnik kasutas pseudonüümi ehk varjunime, milleks oli Rrose Selavy. Nimi tekkis 1921 aastal, kui kunstnik Man Ray tegi temast palju fotosi naisteriietes. 1925 aastal võitis Prantsusmaal meistrivõistlustel males meistersportlase tiitli. Kui sai aru, et tal suurt karjääri malega pole ning tippu sellega ei jõua, siis tegeles edasi kirimale ja maleajakirjanikuna. Esimene abielu oli mehel lühike, kuna sai aru, mida tõeliselt tähendab abielu. Ta ei talunud abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid. Järgmine abielu oli 26 aastat hiljem, mis kestis elupäevade lõpuni. Kunstniku kuulsamateks teosteks on "Trepist alla tulev akt". Maal on tehtud õli
Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta paraolümpiamängudel Atlantas pälvis ta hõbemedali naiste kaugushüppes.
oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos. Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid
Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin Leok. 1983. aastal viidi tema algatusel Sõmerpalus läbi esimene staadionikrossivõistlus. Sõmerpalu mändide all on Väino Leoki läbi viidud krossivõistlustel võistelnud paljud tippsõitjad. Tänu tema fanatismile ja visale tööle tõusid Eesti motokrossi tippu vanemad pojad Aivar ja Arvo Leok. Noorim poeg Avo
liigutati Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Male Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus Prantsusmaa Muutke teksti laade meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 3 =2) ja teenis sellega Teine tase meistersportlase tiitli. Kolmas tase Jätkas võistlusspordis kuni 1933. Neljas tase aastani, mil taipas, et päris tippu ta Viies tase
.......................................................................... 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968- 1999.a: ...........................................................................................................
Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas) on eesti ujuja. 1980
Siiski suutis Tõnu Lepik siin Eesti rekordiga 8.09 tagada endale 5.koha ja jäädvustada sel moel oma nime olümpiakrooniks. Ka Eesti kergejõustiklaste järgmiste hooaegade meenutamisväärsed saavutused rahvusvahelisel areenil on seotud Tõnu Lepiku nimega. 1969. aasta EM-võistlustel Ateenas võitis ta 8.04-ga pronksmedali ja 1970. aastal Viinis peetud I Euroopa sisemeistrivõistlustel pälvis 8.05-ga kulla. Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale
3.6 Saavutused 3.6.1 Juss Laanso saavutused: 9 Eesti meistrivõistluste tiitlit Ameerika Motospordi Ühenduselt saadud aasta uustulnuka tiitel 2 Staadionikrossi tiitlit kaheksal korral on kuulunud Eesti Rahvustekrossimeeskonda osalenud Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 3.6.2 Mati Tagapere saavutused: kahekordne NSV Liidu meister hipodroomisõidus 11-kordne Eesti meister hipodroomisõidus NSV Liidu meistersportlase autasu mitmekordne Eesti meister motokrossis 3.6.3 Elmet Varblase saavutused: viiekordne Eesti meister motokrossis viiekordne Eesti meister talikrossis kahekordne Eesti meister hipodroomisõidus neljakorde Eesti tšempion meeskondlikus söerajasõidus NSV Liidu meistersportlase autasu Kuna nende kolme põlvkonna vanusevahe on nii suur, siis ei saa nende saavutusi väga ajas võrrelda
Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa
Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk J aak Uudmäe J aak Uudmäe J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna
ning Tallinna aukodanik.(etvsport.ee) Valgetähe III klassi teenetemärgi omanikuks sai ta 12 1998. aastal. 2003. aastal nimetati ta Eesti Spordiselts Kalevi ja Olümpiakomitee poolt välja antava Ausa mängu Suure mõõga laureaadiks. Suur mõõk omistatakse spordiga seotud inimesele elutöö eest ausa mängu aadete levitamisel. Tippspordi aastatel omistati Lipule ka NSV Liidu meistersportlase tiitel, kuid seda alles 1954. aastal. Teenelise meistersportlase aunimetuse pälvis ta 1956.aastal.(Teemägi_1963) 1992. a. Barcelonas astus 70aastane ikka veel atleetlik kergejõustikukuningas lõpuks olümpiaareenile Eesti koondise väärika lipukandjana. Sellega sai justkui tasutud osa kannatustest, mis Lipul sportlasena tuli üle elada, kui ebaõigluse tõttu olümpiale ei pääsenud. (Hallik_2006) Veel oli Lipul võimalus olümpia hõngu tunda 2002. aastal, kui soomlased tähistasid 50 aasta möödumist Helsingi olümpiamängudest
*1938. aasta EMil 4. koht *1936. aasta olümpial 11. koht *1933. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel hõbe *1935. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel pronks *20 juunil 1938 viskas Kadrioru staadionil oda 75.93 selle hetke maailma kõigi aegade teine tulemus *aastatel 1931-1938 parandas kuuel korral Eesti odaviskerekordit (69.54 75.93) 4.2.2 MART PAAMA Mart Paama sündis 17. jaanuaril 1938 Rahinges. Ta tõusis eesti kergejõustikkutaevasse komeedina: 20 aastaselt täitis meistersportlase normi, 22aastaselt võitis NSV Liidu meistrivõistlustel kulla ning 23aastaselt ületas 81 meetri joone. 1965. aastal püstitas Paama Eesti rekordi 84.05. 29aastaselt oli ta parim odamees Euroopa Karikavõistlustel. Paama oli mees, kes pääses kahel korral olümpiale kuid esines seal enda kohta kahvatult ning põrus. Saavutused: *1960. aasta olümpial 11. koht *1968. aasta olümpial 15. koht *1967. aasta Euroopa Karikavõistluste võitja *1966. aasta Emi 13. koht
3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve
7. juulil Saksa väed ületasid Eesti piiri ja algas Saksa okupatsioon. Spordielu seati juhtima Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiamet 1942 Nõukogude armeest demobiliseeriti grupp sportlasi ja saadeti õppima Moskva Kehakultuuri-instituuti ja nendest said esimesed sõjajärgsed sporditöötajad Eestis. Moskvas taastati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee 1943 Taastati Eesti Spordi Keskliit. Esimese eestlasena hakkas NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitlit kandma maadleja Johannes Kotkas 1944 22. septembril Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt taastus Eestis Nõukogude okupatsioon. Hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Tartu Ülikoolis taasalustas tööd Kehalise Kasvatuse Instituut, mis hiljem reorganiseeriti kehakultuuriteaduskonnaks. Tegevus alustas VSÜ "Kalev" 1945 Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Savva Tambijev. Alustati spordierialasektsioonide loomist, nende presiidiumide formeerimist
Duchampilt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. Duchampi 1917 loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimesekspostmodernistlikuks kunstitööks. Ta kasutas pseudonüümi Rrose Sélavy. See nimi tekkis 1921, kui Man Ray tegi hulga fotosid, millel Duchamp kandis naiserõivaid. Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus ta Prantsusmaa meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 -3 =2) ja teenis sellega meistersportlase tiitli. Ta jätkas võistlusspordis kuni 1933. aastani, mil taipas, et päris tippu ta males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna. Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset. Juunis 1927 abiellus ta autotöösturi tütre Lydie Sarazin-Lavassoriga. Jaanuaris 1928 abielu lahutati, sest Duchampi sõnul ei suutnud ta rohkem kanda abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid
Duchampilt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. Duchampi 1917 loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks kunstitööks. Ta kasutas pseudonüümi Rrose Sélavy. See nimi tekkis 1921, kui Man Ray tegi hulga fotosid, millel Duchamp kandis naiserõivaid. Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus ta Prantsusmaa meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 -3 =2) ja teenis sellega meistersportlase tiitli. Ta jätkas võistlusspordis kuni 1933. aastani, mil taipas, et päris tippu ta males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna.Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide
nende pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus eesti motokrossi on midagi uskumatut. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka 15 tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin Leok. 1983. aastal viidi tema algatusel Sõmerpalus läbi esimene staadionikrossivõistlus. Sõmerpalu mändide all on Väino Leoki läbi viidud krossivõistlustel võistelnud paljud tippsõitjad. Tänu tema fanatismile
A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja eelmisel õhtul tarbitud alkoholi kogus ei olnud suur. V-le meenus kl 13:00, et oli unustanud vihmavarju restorani. Kuna V tundis, et on kaine, sõitis ta autoga vihmavarju ära tooma. Kui politsei V peatas, selgus, et tema joove oli 1,01 mg/l. V-l on
annaabi.ee 
