1969 ,,Nurrmootor" jutud Pruunitäpiline mutter; Nurrmootor;Ühe osutiga kell 1976 ,,Päkapikk Pikapäkk" kogu 1977 ,, Kissellikad" seeria perekonnapilte 1982 ,, Kõik räägivad" luule-proosa segakogu Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor. 6 Keskmisele ja vanemale koolieale: 1963 ,,Matk ilma marsuudita" 1964 ,,Tuul peas" 1968 ,, Toomas Linnupoeg" I 1968 ,,Miks sa vahid?" kooliõpilaste omavahelised suhted 1974 ,,Soovid tagurpidi" 1979 ,,Uks endasse" 1981 ,, Väike malemäng tänaval" 1987 ,,Kalad akvariumis" 1983 ,, Väiksed võililled" memuaariline Eno Raud 1954 Moskvas välja antud Tak ili tak 1957 eesti keeles ,,Nii või naa" 1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud" Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped
Eripära: Tavapärased ümbritsevas keskkonnas leiduvad esemetele ja isikutele on antud justkui oma elu ning nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone. „Lotte reis Lõunamaale“Väike linnupoeg Pipo jääb maha Lõunamaale lendavast linnuparvest ja kukub alla Lottele sülla. Koeratüdruk Lotte, tema isa Oskar ja vana rännukoer Klaus otsustavad viia Pipo Lõunamaale.Nad aitasid ürgjäneseid, kes nutsid, kuna tahtsid süüa. Soopõhjast toodi välja hulk jalanõusid ning need kingiti sajajalgsele. Päästeti merehädaline. Humoorikas oli lugu sellest, kuidas seeni toodeti maa
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1
Tänu sellele võimalusele sai Kibuspuu oluliselt lennukust juurde. LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND 1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine
esimees, 19992002 Eesti Vabariigi välisminister,20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige,20042006 Euroopa Parlamendi liige,2006 Eesti Vabariigi president. Ta on muutnud Eesti välispoliitikat, tal on tutvusi Euroopas ja kindlasti on tänu temale Eesti maailmas rohkem tuntust saanud. Eesti rahva patriarhi rolli esindas Arnold Rüütel kui tasakaaluka, alalhoidliku ja maalähedase hääle esindaja, siis Toomas Hendrik Ilvese kõneleja kujund oli oma olukorda realistlikult hindava, kuid sealjuures ambitsioonika tegija oma. Kuna kolm Taasiseseisvunud Eesti presidenti on nii erinevad siis tahtsingi selles uurimustöös kolme presidenti omavahel võrrelda ja uurida mida teised on nende kohta ütelnud. Lk 1 Lennart Mer i Lennart Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president. Ta oli suur sugune ning haritud inimene ja poliitik. Lapsepõlv oli tal raske
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kõik kommentaarid