põllumajandust -istanduses kasvatatakse kohvi ja banaane ekspordiks I -mitmel pool aafrikas haritakse alepõlde E -rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid E Iseloomustage puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis -paiknevad niisketel aladel Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis? -seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud. -jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud, järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost -mida rohkem niisutatakse, seda rohkem kasutatakse vett Selgita joonise abil, miks niisutatud pinnas võib soolduda -kuuma kliima tõttu suurem aurumine, vee tõusu tõttu tulevad soolad pinnade poole Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega
jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine)
Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Araali mere kuivamise põhjusteks nimetatakse sinna suubuvate jõgede Amurdarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järv on jagununud kaheks osaks: Väike-Aaral ja Suur-Aaral. Väike-Aarali püütakse säilitada, Suur-Aaral on aga rahanappusetõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel jäävad järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millel möllavad tolmutormid. Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Araali mere ja seda toitvate jõgede ökosüsteemid on peaaegu hävinenud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all
Taimkatetaastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam ei too. Nii on juhtunud Aarali merega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. 11 Kokkuvõte Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha.Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega.
annaabi.ee 
