Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mehaanika,optika ja elektri valemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mehaanika, nihe, teepikkus, ajavahemik, jõuõlg, optika, joonsuurendus, fookuskaugustiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f) 1
Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C) Elektrilaeng on põhjustatud elektronide ülejäägist või puudujäägist kehas võrreldes neutraalse kehaga e elementaarlaeng (väikseim looduses esinev laeng) e = 1.6 · 10-19 C n elementaarlaengu täisarvuline kordaja (näitab mitu elektroni/prootoni aatomis on) q = ± n · e (elektrilaeng võib olla nii negatiivne kui ka positiivne)
füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus.
Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks. Lahusest saab lahustuvat ainet eraldada aurutamise teel. Aineid saab puhastada setitamise, nõrutamise, filtrimise, ning destilleerimise teel. 3) KEHADE LIIKUMINE Liikumine on keha või keha osade ümberpaiknemine mõne teise keha suhtes. Kirjeldades mehaanilist liikumist kautatakse mõisteid trajektoor, teepikkus, ja kiirus. Trajektoor on joon, mis kujundab liikuva keha mingit punkti. See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon. Teepikkus (s) näitab, kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul, aeg (t) näitab vaatluse kesvust, ning kiirus (v) näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust. Mehaanilise liikumise liigitamise aluseks on trajektori kuju ja kiirus. Trajektori järgi liigitatuna on liikumised sirgjooneline liikumine, kõverjooneline liikumine,
Elektrivälja punkti potentsiaal Elektrimahtuvus Magnetiline induktsioon Magnetvoog Induktiivsus Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh
m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f f - fookuskaugus (m) 9. AINE HULK n mool 1. n=m/M 2. n=N/NA N- molekulide arv, m- mass(g), NA- 6,02 x 10(astmel 23) M-molaarmass (g/mol) 11. RÕHK p Pa(paskal) p=F/S S- pindala (ruutmeetrites) 12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x h h- nivoo (m) kõrgus 13
murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Kumerläätse fookuseks punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest.
raskusjõud ehk Fr Fr= mg enda poole kõiki kehasid. gravitatsioonijõud Füüsikaline suurus, mis näitab keha võimet energia E teha tööd Fookuskaugus on lõik läätse optilise fookuskaugus f 1 m keskpunkti ja fookuse vahel. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust jõud F 1N vedrudünamomeeter teisele.
......................................................................................... 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................................15 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.........................................................................
=m:V v=s:t = A 1 : A2 3 tihedus (g/cm ) v kiirus (km/h, m/s) kasutegur (%) m mass (g, kg) s teepikkus (km, m) A1 kasulik V ruumala (cm3, m3) t aeg (h, s) A2 kogu A = Fs N =A: t F= mg p=F:S A töö (J) N võimsus (W) F jõud (N) p rõhk (Pa) F jõud (N) A töö (J) m mass (g) F jõud (N) s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsiaal kq V
raadiolaine(suur lainepikkus,väike sagedus) mikrolaine infrapuna nähtav valgus UV röntgenkiirgus gammakiirgus(väike lainepikkus,suur sagedus) 32. Elektromagnetlainete kasutamine. Raadio,röntgen,telefonides infrapuna,antennid 33. Valguse dualism, valguse laineliste ja kvantomaduste avaldumine- Valguse dualism- Valguse kahesugune iseloomustus. Laineline ja osakeste kiirgumine. Kvantomadused: laine c=*f kiirgus E=h*f 34. Geomeetrilise optika põhiseadused. valguskiired on üksteisest sõltumatud, valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlasetes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin
jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele
31. Elektromagnetlainete liigitamine (EML skaala). raadiolaine(suur lainepikkus,väike sagedus) mikrolaine infrapuna nähtav valgus UV röntgenkiirgus gammakiirgus(väike lainepikkus,suur sagedus) 32. Elektromagnetlainete kasutamine. Raadio,röntgen,telefonides infrapuna,antennid 33. Valguse dualism, valguse laineliste ja kvantomaduste avaldumine- Valguse dualism- Valguse kahesugune iseloomustus. Laineline ja osakeste kiirgumine. Kvantomadused: laine c=*f kiirgus E=h*f 34. Geomeetrilise optika põhiseadused. valguskiired on üksteisest sõltumatud, valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlastes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel.
t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus. a=(v-v)/ t (m/s 2) 11.Ühtlaselt muutuva liikumise põhivõrrandid: s=v·t+(a·t 2)/2; s=( v2v2 )/2a s - nihe (teepikkus sirgjoonelisel liikumisel) (m) v0- algkiirus (m/s) v - lôppkiirus a - kiirendus (m/s2) t - aeg (s) Ringliikumine 12
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+... Juhi takistuse
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide
mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel? 13. Newtoni seadused ühikud ja valemid. Seadus 1: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt, kuni mõni väline jõud ei sunni teda seda olekut muutma inertsi seadus. Seadus 2: Liikumise muutus on võrdeline ja samasuunaline kehale mõjuva jõuga mehaanika seadus. F=mv/t F= m*v/t F=m*am Seadus3: Igale mõjule on olemas võrd vastupidine vastumõju. Ehk kehade mõjud teineteise suhtes on võrdsed ja vastupidi suunatud mõju ja vastumõju seadus. 14. Kui kaua kukuks keha 200m kõrguselt ja kui suure kiirusega põrkaks keha vastu maad kui õhu takistus puudub? ( 1 kiirus ) 15. Mis on liikumishulk, jõuimpluss ja ühikud? Liikumishulk füüsikaline suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega.
kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus Ainehulk mool 1 mol süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C 1.KLASSIKALINE MEHAANIKA 1. KINEMAATIKA PÕHIMÕISTEID Kinemaatika– teoreetilise mehaanika osa, millesuuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi sõltumatult seda tekitavatest põhjustest. 2.Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. 1 3.Taustsüsteem (+ joonis)
¿ ¿ ¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗ N hetk = ; N keskmine = kogu = = F ∙ ⃗v dt t kogu dt 20. Konservatiivsete jõudude töö kinnisel trajektooril (põhjendada). Mis on energia? Energia jäävuse seadus?
s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest m a = g = 9,8 2
s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest m a = g = 9,8 2
vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Kolmefaasiline süsteem Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nimetatakse kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikas tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja. Elektrienergia ülekanne? Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV. Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t
võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin. Tekib moment M=pEsin. Senjettdielektrikud- prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Piesoelektrikud- kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See nähtus võimaldab lihtsa mehaanika abil luua häid elektrivõngete stabilisaatoreid (kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas).Kondensaator ja tema elektrimahtuvus-kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht
v=s/t=l/t kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu) keskmine kiirus v=s/t hetkkiirus a=(v- v)/t - kiirendus v= v+at eelmisest valemist tuletatud lõppkiirus v(keskm)= (v+v)/2 keskmine kiirus arvutatuna läbi alg- ja lõppkiiruse v(keskm)= v+(at²)/2 keskmine kiirus arvutatuna aja ja kiirenduse olemasolul s= vt+ (at²)/2 teepikkus/nihe, kui on teada aeg s= (v²- v²)/2a teepikkus/nihe kui on teada lõppkiirus v=v+gt vaba langemise kiirus s= vt +(gt²)/2 vaba langemise teepikkus NB! Vabalt langeva keha g>0 g=9,8 m/s² 10 m/s² Vertikaalselt üles visatud keha g<0 g= -9,8 m/s² -10 m/s² JÕUD JA IMPULSS 1. Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud ja mõõtmine. Mass m Kg Kaal Raskusjõud F N Dünamomeeter Gravitatsioonijõud F N Dünamomeeter Hõõrdejõud Fh N Dünamomeeter Jõud F N Dünamomeeter
Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile.
Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile.
i j r=r1-r2 x 1 2 s=s(t) 7. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust ühtlaselt kiireneval liikumisel? Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 8. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. ds dv v= a= dt dt 9. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 10. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 11
Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui alghetk on null a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest ringsagedus 1 z hälve T periood f sagedus vz võnkuva punkti kiirus az võnkuva punkti kiirendus lainepikkus u laine levimise kiirus
annaabi.ee 
