Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mehaanika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastastik, üleslükkejõud, vedelikusamba, deformatsioon, esialgse, gaas, jäävus, lihtmehhanism, mehaanika, ülekoormus, hooke, joonkiirus, hõõrdejõud, raskusjõud, sõltuvus, archimedese, raskuskiirendus, mehaaniline, jäikustegur, pikenemine, hõõrdetegur, pöördenurk, nurkkiirus, akogu, hõõrdumine, esinevat, anumas, vedelikuleReferaat Mehaanika Kuressaare Ametikool Märt Aulik Kp-21 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja
Mõistete seletused Liikumine meie ümber Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe ajaühiku jooksul. Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes.
hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest.
suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu
* Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter. Kehade liikumine: * Mehaaniline liikumine on keha asukohe muutmine teiste kehade suhtes.
Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus
kumerläätsedega prille. Prilliklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. o Valguse murdumise seaduspärasused: valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. 2. Mehaanika Mõõtmine Ruumala näitab aine mahtu. Tähis: V Mõõtühik: 1m³ Valemid: a. Kuup a * b * c b. Risttahukas a * b * c c. Silinder - Sp² * H (r² * H) o Mass Tähis: m Mõõtühik: 1kg Mõõteriist: kaal Valem: a. m=F/g
29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik. Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30.Miks tekib hõõrdumine? Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32.Mis on deformatsioon? Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse: *Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus.
Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim
Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim
Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal)
Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma. Newtoni 3. Seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunatud vastupidiselt. F1=-F2 Nr 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud esinem kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline geformatsiooniga. F=kx, milles k on keha jäikus ning x deformatsioon (pikenemine või lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N on elastusjõud, mis mõjub pinnale toetuvale kehale, on alati risti toetuspinnaga. 1) keha on horisontaalselt pinnaga N=mg. 2) keha asub kaldpinnal N=mgcos.}. Nr 7. Gravitastiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud.
jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga
Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate pindade korral esinev hõõrdejõud on liugehõõrdejõud (jaguneb omakorda kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega. Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa
....................................................................................... 15 2.1.5. Valge ja must pind.......................................................................................................16 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine...................................................................................16 2.1.7. Valguse peegeldamine................................................................................................. 17 4.1. Mehaanika......................................................................................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:................................................................................
Tähis T, ühik 1s. Sagedus: võngete arv ajaühikus. Tähis f, ühik 1Hz, valem f=1/T. Hälve: võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis x, ühik 1m. Amplituud: maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0, ühik 1m. Laine: võnkumise edasikanne ruumis. Ristlaine: osakesed võnguvad risti laine levimissuunaga. Näiteks vee pinnalained. Pikilaine: osakesed võnguvad piki laine levimissuuna. Näiteks helilained. Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos: Ideaalne gaas: selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja selle muutumine: Molekul: Siseenergia: keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Tähis U. Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Soojushulk: soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt
Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral universaalseks gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K. Impulsi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi koguimpulss
SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass
.... + pn = const 31.Tsentrifugaaljõud Tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud on üks inertsjõududest. See tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Tsentrifugaaljõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõud: F= (R – trajektori kõverusraadius, V – kiirus ja m – mass) 32.Elastne deformatsioon Deformatsioon on keha kuju ja mõõtmete muutumine jõu mõjul. Elastse deformatsiooni korral taastab keha oma kuju peale kuju muutvate jõudude lakkamist. Keha mis taastab peale jõudude lakkamist oma kuju nimetatakse elastseks kehaks. 33.Veereva silindri (toru) kineetiline energia Veereva silindri (toru) kineetiline energia avaldub kulgliikumise ja põõrdliikumise energiate summana: Ek = +
1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta
· Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P=F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (9,8 m/s2) · Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõga võrdne ka arvuliselt o Kui keha liigub kiirendusega üles, on tema kaal P = m(g+a) ülekoormus o Kui keha liigub kiirendusega alla, on tema kaal P = m(g a) alakoormus o Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja keha on kaaluta olekus P=0 kaaluta olek IMPULSS Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. p = mv p impulss 1 kgm/s m keha mass 1kg
1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis elastsel deformatsioonil .Elastseks liikuma panev jõud f ¯=const kogu nimetatakse deformatsiooni,mille puhul liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti jää jääkdeformatsioone. konstantne Elastne deformatsioon allub Hooke'i V ¯=dS ¯/dt=const seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f¯=- kx¯ Võimsus avaldub sel juhul valemiga: k-deformeeritava traadi või varda jäikus N=f¯V=fVcos x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ deformeerimisel,ehk deformatsioon vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks
Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus toimub kütuse põlemine ja keha annab siseenergiat või soojushulga Q1 Jahutist mis saab süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel Töökehast mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, selleks on aur või gaas, mis paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1- T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale.
Plastsel põrkel muutub osa kehade kineetilisest energiast põrkel tekkiva jääva deformatsiooni tõttu teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks. Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (dzaul). KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. Võimsus A Võimsus tähisega P väljendab võimsus töö tegemise kiirust ühik W (watt) P= t
kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.
kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine.......................
Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus
kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment.Impulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega. L=I=(mr 2)(v/r)=mvr [L]=[kgm2][m/sek / m] = [kg m2/s] 30. Impulsmomendi jäävuse seadus-jõudude puudumisel keha impulsimoment on jääv. I=const 31. Tsentrifugaaljõud- mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. On inertsjõud. 32. Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 33. Veereva silindri kineetiline energia Ek= mv2 / 2 + I2 / 2 Arvestades, et silindri puhul I= mr2 ja =v/r 34.Raskusjõud (P) jõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. Pg =mg Kaal (G) jõud, mis mõjutab keha poolt alust või riputusvahendit P =mg, kiirendusega keha kaal P=m(g±a) 35
on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine liikumine kehast väljapaiskuvate osakeste arvelt. Kiirendusega liikuva keha kaal: Positiivne suund on g suund. Kui a ja g on samas suunas, siis keha kaal väheneb, kui aga a on vastassuunaline g-le, siis keha kaal suureneb. Kui aga a=g, siis keha kaal on 0, ja kui a on suurem g-st siis on negatiivne ülekoormus. (Ülekoormus näitab, kui palju erineb antud kaal tavalisest). Kiirendusega liikuva keha kaalu saab arvutada valemiga: P = m( g - a ) Ringjooneline liikumine Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Kiirus on trajektoori erinevates punktides suunatud erinevalt, kuid alati piki trajektoori puutujat(s.o. mööda sirget, mis on antud punktis raadiusega risti) Mõjub kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on
deformeerivale jõule. 14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114) VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g 10)*vedelikusamba kõrgus. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118) VASTUS: Õhurõhk sõltub kõrgusest. Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga
4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist,
annaabi.ee 
