Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mees La Manchast arvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
quijote, dulcinea, kostüüm, laulda, rahvusooper, kostüümid, sancho, teistpidi, seeliku, kunst, trots, kohtab, daam, operett, muusikaarvustus, käisin, operetti, volmer, tõnu, kark, hanna, võsa, laur, kadri, kipper, kuusik, märt, jakobson, janne, marten, kristo, aare, kodasma, alvar, kask, kaja, loorits, mimansiartistid, orkester, heliloojaAinukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk
Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre Mart Laur Isake/ kõrtsnik.
Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast I Teose peategelane on don Quijote, kes on pärit La Mancha külast. Don Quijote polnud hoopiski mehe pärisnimi, vaid seda oli Quijada või Quesada, aga äkki oli see üldse Quijana. Põhjus, miks mees tahtis endale uut nime võtta, oli selles, et mehe unistus oli saada kuulsaks rüütliks ning rüütlil peab olema ka vastav nimi. Don Quijote unistus saada rüütliks tulenes tema (liigsest) armastusest rüütliromaanide vastu, mida ta luges ööd ja päevad läbi. Samuti oli ka tema raamatukogu rüütliromaane maast laeni täis. Nagu rüütlitele kohane romaanides, on don Quijotel ka oma südamedaam, kelle pärast võtta seiklusrohkeid rännakuid ette, kelle nimeks on Toboso Dulcinea. Nimi oli don Quijote välja mõeldud, sest rüütli armastatu nimi peab olema lähedane mõne printsessi ja suure daami omale
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega.
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis
Vaieldamatult on üks Hispaania kirjanduse tippteoseid Miguel Cervantes de Saavedra ,,Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast" ,,Don Quijote" esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine osa 1615. Eesti keeles tuli teose esimene osa esmakordselt välja Teise maailmasõja ajal, teine osa pärast sõda. Mõlemad raamatud pani eesti keelde tuntud hispanist Aita Kurfeldt. Pärast teose esmakordset avaldamist tõlgendati seda kui koomilist romaani. Hiljem seevastu hakati nägema ka teose tõsidust, võib-olla isegi traagilisust peategelase Don Quijote taustal.
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov
Kurva Kuju Rüütel VAT teatris Kõik teavad Cervantese rüütliromaani ,,Don Quijote’’ peategelast Don Quijotet – Kurva Kuju Rüütlit. Don Quijote on vabameelne, laialdase kujutlusvõimega mees, kes armastas lugeda rüütliromaane. Ta oli neist nii lummatud, et suutis ennast rüütlite asemele panna ja läbi elada kõik seiklused, mis rüütlid raamatuteski. Kogu teekonna võttis temaga ette Don Quijote parim sõber, kannumees Sancho Panza. Don Quijote oli suure südame ja hella hingega rüütel, kes tundis kaasa neile, kellele oli ülekohut tehtud. Tema kõige suuremaks kaotuseks oli tema hobuse Rosinante surm, see oli suur hoop Don Quijotele, kuid see teda ei murdnud. Kurva Kuju Rüütel pidas Sancho Panzat oma parimaks sõbraks, kes oli talle ustav ja võttis osa Don Quijote ettevõtmistest. Don Quijote ja kannumehe eesmärgiks oli päästa neiu röövlite käest, nagu rüütlitele romaanides omane Kurva kuju rüütel lubas oma
Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused. Näiteks Aldonzal(mängis:Hanna-Liina Võsa) olid punased juuksed ja ta kandis seljas sinise ja valgega lühikest kleiti ning jalas olid tal hõbedased saapad. Sancho Panza(mängis:Tõnu Kark) kandis peas potti, rinnal suurt keelumärki, seljas puhvis varukatega valget kampsuni moodi asja ja jalas kandis ta pruune pükse ning valgeid saapaid. Don
.................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin tegema referaati Cervantesest, et tutvuda lähemalt selle kirjaniku elulooga ja loominguga, see ei
"Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias
publiku lemmik Hanna-Liina Võsa. Lavakujundajana oli Sander samuti suurepärast tööd teinud, tema poolt kujundatud 1930.aastate Prantsuse Riviera stiilis interjöör mõjus igati ajastutruult, peegeldades parimal võimalikul moel tolleaegse kõrgklassi elegantsi-ja luksusearmastust. Lisaks kõigele eespool mainitule oli ka kostümeerija roll osavalt Mart Sanderi õlule veeretatud. Ometi pean ma ka seekord tunnistama, et ka kostüümivalikuga oli Sander tõepoolest täkkesse pannud. Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval
sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi. 8) Cervantes- 1547-1616 sündis Alcale de Henareses, vaese arsti peres, kirev elukäik, õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid. Sancho Panza lootis saada saare valitsejaks, Quijote võitleb armastatu Dulcinea eest, kes ei ilmu kordagi raamatus. Quijote esimene võitlus tuulikutega, sai raskelt haavata, enamik ta tegevusi lõppeb ähvardustega, teine võitlus rüütliga, kes saab peksa ja peab Quijote käsul minema Dulcinea käske täitma. Kui ta ei plaani mõnd rüüteliku asja on ta tark ja sügava elumõttega. Panza kiindub hiljem Quijotesse. Kui Quijote tuleb lõpuks täiele
imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma
ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. Miguel de "Don Quijote" *Osales Türgi vastases Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don sõjas 1547-1616 ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks *Oli kolm korda ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest vanglas võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso *Sündis vaeses aadli Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja soost arsti perekonnas
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia".
Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast
Mina valisin oma referaadi teemaks eesti näitleja ja laulja Helgi Sallo. Ma valisin Helgi, sest ta on huvitav ja eakas, aga sellegipoolest väga humoorikas näitleja. Ma loodan saada teada rohkem infot Helgi Sallo ja tema töö kohta, sest praegu tean tema kohta väga vähe ja tunnen teda ainult teleserjaali "Õnne 13" Alma osatäitjana. Samuti arvan ma, et ta laulab väga hästi ja sellepärast tahan ma saada rohkem teada ka tema laulukarjäärist. Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967
populaarsuse; 1609 astub Püha Sakramendi Ordu vaimulikuks; Avallenda nime all ilmub ,,Don Quijote" II osa, pagiaat, mis oli mõnitav ja jõhker; 1615 ,,Don Quijote" II osa; suri 1616 23. Aprillil Madridis, maeti Trinitaani Ordu kloostrisse. ,,Don Quijote"- algselt kavandatud rüütliromaani paroodiana, kuid eriti II osas saavutab filosoofilise mõõtme; iroonilised nimed: Quijote- rauast säärekaitse, Rocinate- kronu(raamatus Quijote ratsu), Sancho- peened jalad Panza- kõht(loos Quijote kaaslane); peategelane vaene hidalgo, kes on rüütliromaanidest aru kaotanud ja hakkab rändrüütliks; groteskne paar: don Quijote elab unistustes, räägib kõrget keelt, Sancho Panza on kahe jalaga maa peal ja rahvalik. 6. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, teatritrupp koosnes 10-est
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu.
,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu. Pinget hoidis üleval teadmine, et kolmandas vaatuses esitab Must Luik, mis on üks raskemaid partiisi baleriinide klassikalisest
ka suurepärane, ei olnud üldse üle liialdatud ning tagasihoidlik nagu Hispaania vaesemates külades on. Mulle jättis eriti sügava mulje 2. vaatuse õhtu "Lillas Pastia" kõrtsis, mis oli väga koduselt ning külapäraselt kujundatud. Kõik oli väga mugav ning nägi maitsekas välja. Väga omapärane etenduse juures oli enne igat vaatust näidati pilte ning videoklippe vanadest aegadest, mis tõid vaataja sellese aega rohkem sisse, et oleks lihtsam ette kujutada. Samuti olid kostüümid väga teema ja olukorra kohased ning hästi disainitud. Kostüümid tõid etendusse väga palju särtsu ja omapära. Carmenil, kui mustlasneiul oli just selline natuke rääbakas ja mitmekihiline kleit, nagu ühelt rändavalt mustlaselt ka leida võiks. Kõigi esinejate kostüümid olid väga hästi läbimõeldud ning mustlaste kleidi jäid väga hästi meelde. Ainuke, mis mind natukene lõpus häirima hakkas, oli subtiitrite pidev lugemine, mis muutus
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias
7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni) viimane ring on kuradi lõugade vahel Puhastustuli: hing pääses pattudest mäest üles kõndides,mäetipus oli puhastustuli,sealt jõuti maisesse paradiisi 9 taevast on pärast puhastustuld,millest viimane on Taevane Paradiis 7 surmapattu: ahnus,kadedus,viha,uhkus,laiskus,kitsidus,liiderlikkus ''Teravmeelne hidalgodon Quijote La Manchast'' 1605-1615 Hispaaniast,aadlik don Quijote- naiivne, abivalmis,sirgejooneline,sihikindel,lahinguvalmis, võime ohverdada end ideaali nimed,kõrged ideaalid,käskiv,jäärapäine. Sancho Panza- pessimistlik,sõbralik,lihtsameelne,rahumeelne,alalhoidev, suudab elada nii päris kui ka don Quijote maailmas korraga, toob loo juurde inimlikkuse ja praktiline. Ideaalne maailm- seiklused, õilsus, vaprus,sihikindlus, rüütellikkus, abivalmidus, eneseohverdus, aatel
Oli kujutatud kas lossiaeda, lossi või järveäärt. Arvan, et rohkem polekski vaja olnud, sest siis oleks lava võtnud ära vaatajate tähelepanu ning inimesed oleks lihtsalt ilma jäänud kõige tähtsamast- emotsioonidest ja orkestri ning tantsijate koostööst. Kuningapere kostüümid olid värviküllased ja ehitud teemantite ning kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid valgeid tradistsioonilisi (natuke sädelevaid ja pilku püüdvaid) balletikleite. Tihti on ka nii, et säärased kostüümid tunduvad vanad ning kunstlikud. Olin üllatunud, sest need nägid välja loomulikud ja sobivad, isegi mugavad. Etendus oli üles ehitatud arusaadavalt ning kergesti jälgitavalt. Iga nähtud etenduse, ooperi, balletiga hakkab mulle muusika maailm meeldima aina rohkem, kuid tihti lihtsalt ei jätku resursse, et minna igale poole, kuhu tahaks. Mind üllatas orkestri ja tantijate sujuv koostöö ning jäin mõtlema, kui palju need inimesed harjutavad, et seda saavutada.
annaabi.ee 
