Jakov oli temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, teda rusikatega ähvardanud. Jakov oli isegi Marfal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured. Kui ta Marfa arsti juurde viis selgus et päästa ei anna enam midagi. Peale seda kui Jakov oli Marfale kirstu valmis meisterdanud kutsus Marfa ta enda juurde ja uuris kas Jakov mäletab 50 aasta taguseid mälestusi, mis sel hetkel Jakovile ei meenunud. Peale naise matuseid läks Jakov Rothscildiga riidu. Jakov jalutas jõe äärde ja järsku märkas et paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima
olevat puhkusel. Kalevipoeg ei mõistnud soome keeles midagi enamat küsida ning mõtles, et läheb õige hotelli puhkama. Jõudnud hotelli, viskas ta pikali ning mõtles veidi laevasõidust puhata. Suure ehmatusega ärkas ta järgmise päeva hommikul ning mõtles, et kauem ta enam viivitada ei saa, üks laevapilet juba läks raisku. Unise peaga meenus Kalevipojale, et Tuuslaril olevat puhkekodu 30 kilomeetrit Helsingist väljas. Nimi aga üldse ei meenunud talle ning ta otsustas internetist otsida, äkki seal on mingitki informatsiooni. Kalevipoeg leidiski artikli „Kinnisvara firma omaniku uhke puhkekodu“, juurde oli kirjutatud, et see asub Ruotsinkyläs. Kalevipoeg tormas esimese bussi peale, mis sinna viis. Bussi pealt maha minnes nägi ta uhket puhkekodu, lähemale minnes ning üle aia vaadates nägi ta Tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg kogus end
Ta oli eluaegne kannataja luupainaja all. ,,Seda liik inimesi inimesi nagu Harry on õige palju, nimelt kuuluvad paljud kunstnikud sellesse liiki." Mind ongi alati huvitanud, et miks just kunstnikud on veidrad. Nad erinevad käitumise, riiete ja isegi kõnepruugi poolest. Sellest võib järeldada et kui tahame olla keegi ainulaadse tehnoloogia väljamõtlejad, siis lihtsalt peab meis olema miski, mis muudab inimloomust äratundmatuseni. ,,Kuldne jälg oli korraks välgatanud, mulle olid meenunud igavik, Mozart ja tähed." Sellest kohast võib välja lugeda, et Stepihunt oli alkohooli, ta sai ainult siis rahulikult olla kui ta oli purjus. Sellise inimese puhul ei ole mitte midagi imestada, sest pudel on alati sinu sõber ja tema efekt on igakord sama hea. Lõpuks on ta parim sõber ja siis enam temast lahti ei saa. ,,Paiskus mulle vastu ägedat dzässmuusikat, kuuma ja toorest nagu toore liha aur." Ajal, millest raamat räägib, iseloomustab võõraid muusikastiile halva varjundiga.
süsti. Seejärel Ivan vajus unne. Seitsmes peatükk: Stjopa ärkas ülesse oma korteris ja tema ees seisis tundmatu isik. Ta ei mäletanud eilsest eriti midagi, sest oli joonud. Tema ees seisev mees nimetas end Korovjeviks ja rääkis, et Stjopa oli teinud tema sõbra Wolandiga eile lepingu. Lepingu sisu oli selles, et Wolandil on õigus seitse päeva tema korteris ööbida ning lubas esineda Varietee teatris. Korovjev mainis, et Stjopa oli andnud ka allkirja, aga Stjopale ei meenunud miski. Stjopa läks kööki toateenijanna Grunjaga rääkima, aga ta oli äkitselt kadunud. Ta suundus tagasi magamistuppa, kuhu oli ilmunud 3 olevust: rääkiv kass Peemot, punapäine Azazello ja Woland. Stjopal hakkas pea ringi käima ja ta minestas. Ärgates leidis ta end muulilt, teadmata kus ta on, minestas ta jällegi. Kaheksas peatükk: Ivan ärkas uuesti ülesse. Arstid hakkasid teda uuesti üle kuulama. Arstid ütlesid, et ta
............................. 9 Kokkuvõte......................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus .......................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Valisin referaadi tegemiseks just August Strindbergi ja tema teose ,,Preili Julie", sest valimise hetkel tundus autori nimi kuidagi tuttav, kuid ei meenunud ühtegi fakti selle rootsi kirjaniku kohta, mis tekkitas tahtmise rohkem tema kohta teada saada. Minu referaadi eesmärk ongi saada ülevaade Strindbergi eluloost, isiklikust elust ja teostest ning täpsemalt analüüsida näidendit ,,Preili Julie". Esimeses peatükis annan ülevaate Strindbergi lapsepõlvest, kooliajast, töökohtadest, abieludest, poliitilistest vaadetest ja kirjutusstiilide ning zanrite kohta. Eraldi on küll välja
tegelasi, kes tunduvad üheskoos võetuna sõnbloiseerivat kogu inimkonda oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Üleloomulikke nähtusi, nagu vestlusi surnutega või inimeste lendamist, kujutatakse romaanis otsekui igapäevaseid sündmusi. Garcia Marquez on rääkinud, et tõuke kirjanikuks hakata sai ta noorukina Kafka jutustusest ,,Metamorfoos". Selle lugemisel oli talle meenunud vanaema, kes jutustas alati kõige pöörasemaid asju täiesti tavalise hääletooniga. Kõnealuse romaani kirjutamise ajendite kohta on autor öelnud muu hulgas järgmist: ,,Ma tahtsin ainult enda poeetilise tunnistuse oma lapsepõlvemaailmast, mille veetsin suures kurvas majas õega, kes sõi mulda, vanaemaga, kes tulevikku ennustas, ja arvukate samaeesnimeliste sugulastega, kes ei teinud suurt vahet õnnejoovastuse ning hullumeelsuse vahel." Ka vaikne linnake Aracataca,
täna tuleb kontrolltöö, aga tegelikult on hoopis ,,aprill". Õpetajale endale ei ole kellelgi olnud võimalik sellist nalja teha, sest ta on need kohe ära tabanud. Ajaloo õpetaja Jaanus Iva vastas, et tema ise ei olegi eriti õpilastele vingerpussi visanud. Temale endale ei ole ka keegi kunagi tõsiselt võetavaid nalju teinud. Geograafia õpetaja Ene Sokmanile ei meenunud,et ta ise oleks oma õpilastele mingisugust suurt aprillinalja teinud. Enele meenub ka see kord, kui õpetajad omavahel kohad ära vahetasid ja teise aine tundi andes targa näo pähe tegid. Õpetaja on teinud ka sellist nalja nagu näiteks, et tunnis võetakse läbi uus teema ja tunni lõpus tuleb selle materjali kohta töö, mida tegelikult ei toimugi. Õpetajale endale ei ole keegi sellist kohutavat nalja teinud, mis jääks meelde kogu eluks.
kokkuvõte Joonis 1. Joonis 2. Mis meenub Teile mõistega "Tervislik toitumine"? Paljudele õpilastel meenus tervislike toituga mitmekesine toitumine. Ja et saada vajalikud vitamiinid tervislikust toidust. Muidugi ka regulaarsed söögikorrad vähemalt 3 korda päevas. Õpilasetele meenus ka seda, mida tuleks võimalikult vähe teha ei tohiks süüa rämpstoitu, alkoholi tuleks võimalikult vähe tarvitada. Mõnele õpilasele ei meenunud midagi tervisliku toitumisega. Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5. Joonis 6. Joonis 7. Joonis 8. 8.2 Tulemuste kokkuvõte Tulemusi analüüsides sain teada, mida 8.-9. klassi õpilased arvad tervislikkust toitumisest ja mida nad teavad selle kohta. Tervislikku toitumist peavad oluliseks valdav osa õpilasi, muidugi on ka neid, kes ei pea seda oluliseks. Vastustest ilmnes, et ligikaudu pooled söövad rämpstoitu korra kuus, kuid palju oli
" ,,Sul on neist kahju? Ära ole rumal! Kui anda ühelegi vibu, laseks ta sulle hõbetatud noole rinda ja läinud sa oleksidki nad on kõik samasugused." ,,Ei ole." Sora vaatas üllatunult tüdrukut, kelle pilgus kaastunne ükskõiksusega heitles. ,,Ära piina end ka sina oled selline. 'Hävita või ole hävitatud' sa ju tead. Ära nuta enam." Kuid Elisa ei suutnud pisaraid tagasi hoida, sest talle oli meenunud Adelais' häving, mille süüdlane ja põhjustaja ta oli, ning ka nüüd teadis ta, et igaühel neist vapratest küttidest oli kusagil pere, kes neid tagasi ootab. Sora oli tabanud ta mõtte ja hõljus ligemale, asetades käed õrnalt nuuksuva kuju ümber. Vaid nii oskas ta teda lohutada. ,,Siis tee parem maailm." Elisa püüdis ta pilku õngitseda, kuid Sora varjas niisked silmad kaabu alla. ,,Mine ja loo." ,,Tänan, Sora." ,,Kuid arvesta sellega, et ka mina tahan kohta
Joonis 4. Nimetatud tuulepargid Milliseid hüdroelektrijaamu oskate nimetada? Joonis 5. Nimetatud hüdroelektrijaamad 17 Vastanute elukoht on erinev. Peamiselt on küsitletud Tallinnas, Põltsamaal, Viljandis ja Viljandi maakonnas elavaid inimesi, siis vastustest selgub, et küsitluses osalenud teavad enamasti oma kodukohas toimivaid hüdroelektrijaamu. Kahele nooremale ei meenunud ühtegi hüdroelektrijaama. Kaks vastajat oskasid öelda jõe nime, kus jaamad asuvad. Jõed on Väike- Emajõgi ning Pedja. Täpsemat asukohta ei osanud nimetada. Üheksa inimest nimetasid Linnamäel asuvat hüdroelektrijaama, 6 teadsid Keila-Joel olevat jaama, 6 vastasid Väike- Kamari, ühel korral nimetati Kösti ning ühel korral Tõrva hüdroelektrijaama. Milliseid bioenergia jõul töötavaid jaamu oskate nimetada ?
VIIMSEVAATETORN, EHKKI MORN, OLI LAHKUVA AJASTU HUMAANSEMAID EHITISI.24 Mis suhtes on viimsevaatetorn humaanne? Ehitise eesmärk pole elu lõppemist võimalikult kiireks või valutuks teha (selleni on tsivilisatsioon jõudnud juba sajandeid tagasi), vaid seda estetiseerida. 23 “Kentaur”, lk. 13. 24 “Sõnajalg kivis”, lk. 82. Kui Batrian jalutab viimast jalutuskäiku üle vangla õue, siis: “Kohtuotsus talle ei meenunud: ta imetles ... viimsevaatetorni, mis oli absoluutkõrge, lõplik.“ Surmamõistetud imetlevad kõrgelt tornist avanevat panoraamset vaadet ja tunnevad hetke ülevust – kui erinev on see seismisest tapalaval, must kott peas, oodates kirvelööki, köie pinguletõmbumist ümber kaela või surmavat elektrisähvakut! Niisiis, viimsevaatetorn laseb surmamõistetuil surra üleval viisil. Ent kui tõsiselt saab võtta vaatetorni humaansust ja surmaminejate õnnejoovastust? Kas tahab fraas:
Harry elu näib olevat rahulik ja rõõmus, aga ärge olge selles kindlad. 4. raamat algab sellega, kuidas Harry näeb und Voldemortist ja tema käsilasest Vingerjast. Nad rääkisid ühe Võlukunsti ministeeriumi töötaja kadumisest ning Harry Potteri tapmisest. Harry ärkas sellepeale üles, kui unenäos tapeti üks mugu, võluvõimeteta inimene. Tema vana arm laubal valutas ning Harry oli võimatu uuesti uinuma. Ta püüdis meenutada unenäo üksikasju, aga kahjuks need ei meenunud talle. Ta otsustas, et kirjutab sellest Siriusele, kes varjas end dementorite eest kusagil lõunas. Hommikuks oli kiri valmis ja Harry suundus alla hommikusöögile. Nagu tavaliselt ei tervitanud teda keegi. Selle eine ajal sai Harry kirja, kus tema sõbra Roni isa kutsus Harryt lendluudpalli maailmakarika finaalvõistlusele. Onu Vernon ei tahtnud teda lubada, sest see oleks valmistanud Harryle rõõmu, viimane aga käis onu Vernoni põhimõtete vastu
- suveks jäi Indrek linna, sisimas lootis veel Ramildat näha, kuid ei saanud, käis vahetevahel põhukuuris istumas, kus kohtas Tiinat ja kassi, Tiina rääkis Indrekule ikka Mollist, kuidas ta endale uusi särke parasjagu teeb, et oma seisust parandada, tahtis neid hirmsasti Indrekule näidata, samas Indrek neid näha ei tahtnud, see meenutas Indrekule tüli oma õega särgiriide pärast, mõtles ka Ramilda särgist, mille välimus talle ei meenunud XXXII - algas uus õppeaasta, Saksamaalt naasis vana Mauruse õpilane Miilinõmm, kes oma teadmisi välismaal täiendamas oli käinud, tuli tagasi, et end õpetajaks pakkuda - Miilinõmmest ja Koovist said toakaaslased, neid peeti rahulikeks ja kokku sobivateks, ent peagi selgus, et nende vestlused muutusid väga elavateks, mitte päris tülideks kuid midagi selle laadset, vaidlesid Miilinõmme üliinimese teooria üle
Teine etapp ka täiendamise etapp: - Päevikusse tehtud sissekanded kirjutatakse ümber arvutisse. - Lisatakse detailid, mis ümberkirjutamise käigus meelde tulevad. paratamatult jääb nagunii midagi üles fikseerimata, kuitahes palju ka ei fikseeritaks. - Eristatakse esimese sissekandeid teisest. Mälu järgi lisatud andmed võivad olla petlikud, need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde. Kasvõi tabelina esimeses tulbas esmane kirjutus, teises meenunud detailid, vajadusel ka näiteks kolmas, kommentaaride jaoks. - Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg. Kolmas etapp: - Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: tunded, mõtted, seletused, tõlgendused. NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, käitumises väljendatud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele. Veenvuseks on vaja selgust
komme). Vahepeal olid ju ka Eestisse jõudnud kaasaegsed margid ja mul oli isegi see naljakas vahejuhtum meelest läinud. Kuid stsenaarium oli sarnane ka seekord. Palusin müüjalt pastakat ja asusin letist eemale marke liimima (seekord siis ilma lakkumiseta). Saanud jälle asjaga õnnelikult lõpuni, läksin kirjutusvahendit tagasi viima. Ja siis juhtus midagi, mis mulle eriti sooja tunde tekitas. Müüja, kelle nägu mulle tegelikult küll ei meenunud, naeratas rõõmsalt ja kavalalt ning ütles, et mäletab mind olen ju see margilimpsija. Uuris veel, et kuidas on läinud ja avaldas oma heameelt selle üle, et olen otsustanud taas just nende poodi külastada. Mul oli siiralt hea meel. Samas ei suutnud ma ära imestada, et ma tal ikka veel meeles olin! Ometi käib ju Helsingi Idakeskuses olevas Stockmanni raamatuosakonnas ühes päevas inimesi rohkem kui meie mõnes väikelinnas toidupoes nädala jooksul
"armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema tegelik nimi) ja ta on seitsme aastane. Tavaliselt, mõne aja pärast, kui ma tunnen, et võin lapsega vabalt suhelda, palun ma vanematel fuajees oodata. Minu üllatuseks palus David ise oma emal lahkuda. Paelutud tema reaktsioonist, eriti kuna midagi sellist mulle mu töös ei meenunud, püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta "kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile", millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged. Küsisin temalt, kas sel häälel on nimi, mille peale poiss vastas, et ta kutsub teda Aghton'iks, et ta on teisest tähtkujust, kust David isegi tuli läbi reinkarnatsiooni
soovis. Lilledega seoses meenub, et kunagi oli ta pooleli jätnud monograafia kokaiini anesteseeriva toime kohta, millega aga juhtis C. Kolleri tähelepanu selle kasutusvõimalustele. Seejärel tuli Freudile meelde, et tema sõber silmaarst dr. Königstein kasutas Freudi isa opereerides kokaiinituimestust. Mõned päevad varem oli Freud jalutanud koos Königsteiniga ja neile tuli vastu professor Gärtner koos oma õitsva abikaasaga. Aedniku nime kandev professor ja meenunud patsient nimega Flora passisid hästi botaanilisse unenäkku. Gärtner toimetas raamatut, milles kõneldi kokaiini kasutuselevõtmisest, kuid vaikiti maha Freudi teened. Kuivatatud herbaariumitaimed tõid Freudile meelde, kuidas gümnaasiumidirektor oli pannud kogu nende klassi puhastama herbaariumi ussidest. (Vihje raamatukoile, kelleks ta oli muutunud.) Freudi eriti ei usaldatud ja talle jäid vaid üksikud lehed. Botaanikaeksamil ei suutnud Freud ära tunda ühte ristõielist taime
suurem osa orkestrist oli juba hästi “sisse mängitud”. Selles orkestris mänginud Erich Kitse- metsa eraarhiivis on säilinud foto, kus tagaküljel on kirjas ka muusikute nimed, mille alusel osutus võimalikuks tuvastada selle isikkoosseis (vt foto 51). Kahjuks on seal kirjas vaid perekonnanimed, juurdevõetud muusikute eesnimesid pole õnnestunud tuvastada. Samast allikast on ka teada, et orkestri koosseisus oli üks trompetist rohkem, aga teda sel pildil ei ole ja tema nimi ei meenunud ka E. Kitsemetsale. Umbes poole aasta pärast asendas orkestrist lahkunud Freibergi Erich Kõlar, kelle asemele omakorda veidi hiljem tuli Elmar Kruus. Pori ja Kaasik mängisid vajadusel ka viiulit (Ojakäär 2003: 125, 126). Huvitaval kombel jätkas 1940. aasta suvel, hoolimata publiku vähesusest, endise hooga Narva-Jõesuu Rannasalong. Nii juhtuski, et Pärnust vallandatud Merry Swingers siirdus Nikolai Kultase kutsel, kes oli sel ajal Narva Kaubastu ühiskondliku toitlustamise osakonna
koos temaga, aga samuti Aleksandra Azbukova ning Tatjana Mironova, kes olid sel ajal külas oma sõbrannal M. T"ernõhhil. Kõik nimetatud isikud on kinnitanud M. Baukovi väidet tema kodusoleku kohta 14. märtsi 1999. a õhtupoolikul. Kohtud ei ole aga andnud hinnangut kohtualuse ütlustele. Samuti ei ole kohtud lugenud L. T"ernõhhi ütlusi tõendiks, kuna viimane onM. Baukovi abikaasa, ning on leidnud, et tunnistajatele on see päev (14. märts 1999. a) meenunud alles "mitu kuud hiljem". Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on jätnud põhjendamatult kõrvaldamata vastuolud ühelt poolt kannatanu J. Orehhova hilisemates ütlustes ja teiselt poolt kohtualuse ning tunnistajate L. T"ernõhhi, M. T"ernõhhi, A. Azbukova ja T. Mironova ütlustes. Kuivõrd nende vastuolude kõrvaldamine ei ole enam võimalik, siis tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest tulebM