· Mõjutada riiklikke ja ühiskondlike institutsioonide tegevust · Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise · Kujundada avalikku arvamust · Vahendada teadmisi · Meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse. Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika - on liberaalne - meediumide sõltumatus riigist on tagatud põhiseaduse ja seadustega - uudiseid kogutakse ja levitatakse vabalt - juurdepääs ajakirjaniku ametile on vaba Euroopa demokraatliku riikide meediapoltiikat kujundavad - riigivõim - erakonnad - huvirühmad - EL Totalitaarsete riikide meediapoliitika - on piirava iseloomuga ja peab kindlustama riigi meediamonopoli - meediumid alluvad otseselt poliitilisele juhtkonnale ja on osa riigivõimust
· Saab umbusaldust avaldada nii peaministile kui ka valitsusele · Enamik seaduseelnõusid tuleb valitsusest, parlament võtab seadused vastu Poolpresidentalism · Tähtsaim võimuorgan on valitsus aga ka president · Rahvas valib presidendi ja parlamendi · Valitsus muutub koos presidendiga Riigipea: · Nimetab ametisse peaministri · Ülejäänu nimetab ametisse peaminister, aga vajab presidendi heakskiitu · Vastutab välis-,kaitse-ja meediapoliitika eest · Riigipea ja valitsusjuht ühes parteis · Vetoõigus Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust
Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need
3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid presidendi heakskiit. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Enamasti kuuluvad riigipea ja valitsusjuht ühte poliitilisse parteisse. Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto. Kuigi ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur,
lahendamiseks, aga valitsuse töö eest vastutab siiski peaminister. See on nt Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Prantsusmaa näitel: president valitakse otse rahva poolt. Alati muutub valitsuse koosseis koos presidendivalimistega. President nim ametisse peaministri, kes valib omakorda ülejäänud ministrid, aga need peavad saama presidendi heakskiidu. President vastustab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Suhtes parlamendiga on presidendil võimalus oma tahet peale suruda. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine on parlamendi töö, siis president saab selle õiguse ära võtta. Valitsuse koosseis väga ei vahetu. Erakondlik kuuluvus etendab suuremat tähtsust poolpresidentaalses süsteemis kui presidentaalses valitsemises. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevimini täidesaatva võimuga
Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Parlmendivalimised ei mõjuta valitsuse kooseisu otseselt. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur.prantsusmaa, island, portugal, leedu, venemaa. Ühe – ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised
peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid peab olema olemas ka presidendi heakskiitmine. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 2.
spordirajatiste pikaajaline kava. 6. Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7. Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8. Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. Meediapoliitika Demokraatlik ühiskond eeldab demokraatlikku ajakirjandust. Selle ideaal on vaba info- ja arvamusturg, kus avalikus arutluses jõutakse vastastikuste kompromisside ja kokkulepete abil probleemide parimate lahendusvariantideni. Demokraatlikus ühiskonnas täidab meedia vähemalt kolme ülesannet: 1. Väljendab laias plaanis ühiskonna erinevate rühmade huve, infot ja arusaamu. See puudutab ka meelelahutust ja kunsti, võimaldades käsitleda ajalugu ning kultuuri mitme nurga
võimu mõju on nõrk võimu mõju on nõrk sõltuvuses. Olulisemad tunnused Riigipea on ka Pres. nimetab valitsusjuht. Pres. peaministri. Vastutab Presidendi valib nimetab ametisse välis-, kaitse- ja parlament. valitsuse ja meediapoliitika eest. Vetoõigust pole vabastab. Autonoomia suurim Riigipea roll Peab arvestama Esindusfunktsioon. Valitsusjuhi parlamendiga. Erapooletu ülesanded Vetoõigus. võimuinstitutsioon
President peab rohkem arvestama parlamendiga. Valitsusjuhi rolli tuleb jagada peaministriga. President sekkub teatud küsimuste lahendamiseks. Valituse töö eest vastutab peaminister. Prantsusmaa näitel: President valitakse otse rahva poolt. Valimised toovad kaasa valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib peaminister. President vastutab reeglina välis, kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto. President on seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Parlamentarism Kehtib Suurbritannias, Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal ja Eestiski.
ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused +valitsused on pikaajalised - vastastikuse tegevuse takistamine, blokeerimine Riigid: USA, Mehhiko, Egiptus, Gruusia 1. Riigipea valitakse rahva poolt 2. President nimetab ametisse peaministri 3. Ülejäänud ministrid valib peaminister kuid peab saama presidendi heakskiidu 4. President vastutab reeglina välis, kaitse ja meediapoliitika eest ja peaminister sotsiaal ning majandusküsimuste eest. 5. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seisukohta seaduseelnõu osas enam ei arutata. Kuigi valitsuse ja üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul president on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Esineb prantsusmaal, islandil, venemaal ja leedus. Parlamentarism
kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon. Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses. Poolpresidentaalne riigikord (Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu) Rahvas valib otse presidendi, kes nimetab ametisse peaministri, kes omakorda ülejäänud ministrid valib, kuid need peavad presidendi heakskiidu saama. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest. Peaminister vastutab sotsiaal- ja majandusküsimuste eest. Presidentaalse ja parlamentaarse riigivõimu sarnasused: · Parlamendil on seadusandlik võim · Rahvas valib parlamendi · Riigipeal on vetoõigus · Presidendil on esindusroll ja tseremoniaalsed kohustused · Riigipea on õigus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid Ühekojaline parlament: Skandinaavia (v.a Norra), Balti riigid
kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon. Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses. Poolpresidentaalne riigikord (Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu) Rahvas valib otse presidendi, kes nimetab ametisse peaministri, kes omakorda ülejäänud ministrid valib, kuid need peavad presidendi heakskiidu saama. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest. Peaminister vastutab sotsiaal- ja majandusküsimuste eest. Presidentaalse ja parlamentaarse riigivõimu sarnasused: Parlamendil on seadusandlik võim Rahvas valib parlamendi Riigipeal on vetoõigus Presidendil on esindusroll ja tseremoniaalsed kohustused Riigipea on õigus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid Ühekojaline parlament: Skandinaavia (v.a Norra), Balti riigid
kava. 6.Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7.Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8.Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. MEEDIAPOLIITIKA 1.Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia tarbijate valikut. 2.Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta
Sarnaselt presidentaalse süsteemiga valitakse riigipea ehk president ka siin otse rahva poolt. Presidendivalimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib omakorda peaminister, kuid 6 Valitsemine ja avalik haldus need peavad saama presidendi heakskiidu. President vastutab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Enamasti kuuluvad riigipea ja valitsusjuht ühte poliitilisse parteisse. Suhetes parlamendiga on presidendil mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seisukohas seaduseelnõu osas ei kuulu enam arutlusele. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta.
Tavaliselt tippjuhtkond + erinevate valdkondade esindajad. Meeskond otsustab mida antud situatsioonis teha ning kes on need inimesed, kes annavad informatsiooni. Koostada nimekiri nendest inimestest (k.a. telefoninumbrid), et saaksite ajakirjanike kõnesid nendele inimestele edasi suunata. d. Suuremates firmades luuakse kriisi puhul nn. Kriisikomitee, või keskus ruum kust kriisi juhitakse. e. Võtmeauditooriumid! f. Analüüsi ressursse, mida saab kriisis kasutada g. Meediapoliitika. Loo ettevõtte kommunikatsiooni poliitika! Peab olema juhtide jaoks kirja pandud ja selgitatud ning välja jagatud. Peab olema kirjas, kes töötajatest võib suhelda ja anda infot organisatsioonist väljapoole ning inimesed, kes tegelevad katastroofide või negatiivsete sündmustega. Igat pisiasja ei saa loomulikult kirja panna. Kogu personal peab mõistma, et ainult selleks määratud inimesed võivad anda kriisisituatsioonis selgitusi.
Meeskond otsustab mida antud situatsioonis teha ning kes on need inimesed, kes annavad informatsiooni. Koostada nimekiri nendest inimestest (k.a. telefoninumbrid), et saaksite ajakirjanike kõnesid nendele inimestele edasi suunata. d. Suuremates firmades luuakse kriisi puhul nn. Kriisikomitee, või keskus ruum kust kriisi juhitakse. e. Võtmeauditooriumid! f. Analüüsi ressursse, mida saab kriisis kasutada g. Meediapoliitika. Loo ettevõtte kommunikatsiooni poliitika! Peab olema juhtide jaoks kirja pandud ja selgitatud ning välja jagatud. Peab olema kirjas, kes töötajatest võib suhelda ja anda infot organisatsioonist väljapoole ning inimesed, kes tegelevad katastroofide või negatiivsete sündmustega. Igat pisiasja ei saa loomulikult kirja panna. Kogu personal peab mõistma, et ainult selleks määratud inimesed võivad anda kriisisituatsioonis selgitusi.
valdkondade esindajad. Meeskond otsustab mida antud situatsioonis teha ning kes on need inimesed, kes annavad informatsiooni. Koostada nimekiri nendest inimestest (k.a. telefoninumbrid), et saaksite ajakirjanike kõnesid nendele inimestele edasi suunata. d. Suuremates firmades luuakse kriisi puhul nn. Kriisikomitee, või keskus ruum kust kriisi juhitakse. e. Võtmeauditooriumid! f. Analüüsi ressursse, mida saab kriisis kasutada g. Meediapoliitika. Loo ettevõtte kommunikatsiooni poliitika! Peab olema juhtide jaoks kirja pandud ja selgitatud ning välja jagatud. Peab olema kirjas, kes töötajatest võib suhelda ja anda infot organisatsioonist väljapoole ning inimesed, kes tegelevad 74 katastroofide või negatiivsete sündmustega. Igat pisiasja ei saa loomulikult kirja panna. Kogu personal peab mõistma, et ainult selleks määratud inimesed võivad
annaabi.ee 
