Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis
Lenna Kuurmaa meedias Lenna Kuurmaa valisin ma analüüsimiseks just seetõttu, et ajakirjandus temast nii mitmekülgselt huvitub. Ta paistab kõigega silma. Laulja, näitleja, värske taluomanik, kirjandus- ja teatrihuviline, patrioot, taaskasutuse muusa ning beebiootel kõike ta suudab. Kuid ajakirjanikud on selgelt huvitunud ka tema suhete käekäigust ning privaatsest elust. ,,Ehtsad Ameerika mäed: Lenna ja Robi suhe pole kunagi olnud kellelegi päris klaar!" teatab Delfi. Ning ka kõik muud uudised Lenna ekspeikal Robert Vaiglal on uus silmarõõm? Lenna Kuurmaa semmib kuulsa Soome rezissööriga? Armuleek säriseb: Lenna Kuurmaa ja Rasmus Kaljujärv tunnistasid suhet! Lenna Kuurmaa annab ekskallimale tööd! Kuid kas me siis peamegi kuulsustest kõike teadma? Eesti ajakirjanike, eriti kõmule pühendunute meelest peamegi me detailideni kõike teadma, sest muidu ei köideta lugejaid. Sellegi poolest kujundat...
ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika. Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist?
Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen
kaks kolmandikku. [3] Soomlastega seostub tihti ka alkoholi tarbimine. Eestis on alkohol märgatavalt odavam kui Soomes ning seetõttu viiakse üle piiri vägijooki suurtes kogustes. Eve Ernis räägib samuti soomlastest positiivses võtmes, kuid märgib ära ka teistsuguse poole: „Soome kirjanik on kirjutanud ise oma rahva kohta nii: soomlased on laisad, seltsivad ja viinahimulised. Nad armastavad „kõva" kärakat ja „pehmet" naist.““ [4] Hiljuti oli meedias aktiivne uudis soomlastest, kes Tallinna sadamas alkoholi kokku ostsid. Nimelt hakkas juulist kehtima piirangud alkoholiveo suhtes Soome. [5] Seega võib soomlase kuvand olla kohati alkoholilembene, sest alkoholi ostetakse kokku väga suurtes kogustes. Kohati on soomlast meedias nimetatud ka vodkaturistiks. [5] http://www.ohtuleht.ee/585808/pidu-labi-soome-toll-uritab-pidurdada-viinarallit-eestist Soomlast kujutatakse trükiajakirjanduses nii alkoholi ostmas kui ka tubli ja rahuliku
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7. Politsei ülemust huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 8. Õpetaja, mul on kodunetöö tegematta. (noortehääl, tegemata) 9. Tead sa seda geisrit? (Sotsiaalmeedia, Keiser) 10. Ta on nii koletaks muutunud. (sotsiaalmeedia, koledaks) 11. Kõik on nii mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 12. Ma küsisin isalt, et kas me võime sõbraga kodu poole...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud o...
20 võõrsõnaga lauset meedias. 1. Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks. Territoorium – maa-ala 2. „Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig. Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel?
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib"
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes
KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute
Mida suudab avalik arvamus? Ilma pikema jututa julgen ma öelda, et avalik arvamus suudab kõike! Viimastel aastakümnetel on väga oluliseks vahendiks inimestele arvuti. See asendab telefone, televiisoreid, raamatuid, ümbrikukirje, ajalehti, infopunkte ja palju muud sellist. Arvuti on tänapäeva inimestele üks olulisemaid töövahendeid, mida ei asenda mitte miski. Sellest tulenevalt on igal inimesel võimalik külastada teiste inimeste kasutajakontosid, kommenteerida uudist või mõnda pilti, jagada infot ülikiirelt. Seoses sellega, et inimene loob endale arvutimaailma konto, kuhu saab lisada pilte ning muid teateid, on ka teistel vabad käed selle nägemiseks ja loomulikult kommenteerimiseks. Kindlasti on palju neid, kellele ekraani taga, kaitstud positsioonil, meeldib teiste kallal nokkida. (Nokkijaid ei pruugi olla üks.) Sellest võib omakorda tekkida ,,interneti kaklus", kus nõrgem kaotab. Kaotaja e...
Antiigi viited tänapäeva meedias LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit Tugeva ja stabiilse riigi ülesehitamine on palju pika-ajalisem ülesanne kui üks, kaks või kolm valimisperioodi ning siin ei saa Eesti riik endale uusi Pyrrhose võite enam lubada. NAFTA on lääneriikide Achilleuse kand Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Pandora laegas Pandora laegas riigikaitse juhtimisel Valgevene - Euroopa Pandora laegas
Meedia juhib ja mõjutab meie elu 021M Inimesed lasevad mõjutada ennast sellest mis räägitakse meediast. Kahjuks meedias ei räägita alati nagu on ja lisatakse jutule natukene vürtsi, et lugu tunduks huvitavam. Inimesed võtavad, aga kõike tõsiselt ja elavad kõigele nii kaasa, et lasevad ennast sellel juhtida ja mõjutada. Meedia kaudu saab mõjutada inimesi ostma selliseid asju mida nad ei ostaks kui näeks seda lihtsalt poes. Meedias ilustatakse ja näidatakse toodete häid külgi, aga vigu ei näidata. Räägitakse, et kõik on soodne ja mida kõike
ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis. See kajastus viimati eriti tugevalt Joosep Laiksoo juhtumi puhul, kus meedias ,,surmakutsariks" ristitud Joosep Laiksoo põhjustas segastel asjaoludel 17-aastaselt üksi autoroolis olles Tartu-Tallinna maanteel kolme inimese surmaga lõppenud autoavarii. Karistus selle eest oli esialgse otsuse kohaselt kaks aastat tingimisi, mille ringkonnakohus muutis ümber kolmeks kuuks reaalseks vangistuseks ja üheks aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Tänapäeval kasutatakse üha enam telereklaamides, filmides, telesaadetes, multifilmides, telefonihelinates ja isegi mängudes tuntumaid klassikalise muusika teoseid. Minu arvates on see hea, kuna tänu sellele tutvuvad inimesed rohkem klassikalise muusikaga. Probleemiks on küll see, et inimesed ei tea mis teosega on tegemist või kes on helilooja. Vahel on aga klassikaline teos lausa ära rikutud või kuuleb seda lihtsalt nii palju, et see lihtsalt tüütab ära
Kuulsuste eraelu Carolin Nõmm Kuulsustest avaldatakse liiga palju nende endite eraelu meedias ning nad ei saa sammugi liikuda, kui juba on artikkel ajalehes. ,,Lady Gagal on seljataga traumaatiline noorpõlv: poptäht tunnistas hiljutises raadiosaates, et 19aastaselt vägistas teda muusikaprodutsent," kirjutas Õhtuleht. Lady Gaga ei tahtnud algul rääkida, kuid talle käidi ikka ja ikka peale. Kuulsuste isiklikud asjad võiksid jääda nendele endile, mitte et kõik inimesed seda kohe teadma peaksid, et Lady Gagat on vägistatud. Neil on
Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et
sõnavabadus meedias nüüdisaegses eestis ja nõukogude-aegses eestis
looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot. Kuidas taga inimese õigus eraelu puutumatusele? Selleks peab ajakirjanik leidma vastused järgmistele küsimustele: Kuivõrd on toimunud sündmus inimese eraasi;
,,Lühhike Õppetus". Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli ,,Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht", rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus ,,Perno Postimees", seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud ,,Eesti Postimees". Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Keemiatööstuse Liidu, ning Terviseameti poolt korraldatud kosmeetika teabepäeval. Teabepäeva eesmärk oli tuletada meelde kosmeetikamäärusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning tutvustas looduskosmeetika kohta käivaid nõudeid. Väga põhjaliku materjali emulsioonide ja kreemide kohta sain Leelo Simiskeri „Kosmeetiline Keemia“ kosmeetikutele mõeldud õppematerjalist. Ka paljude kahjulike ainete kohta kaasasin info sealt. Valiku meedias kajastatud kahjulikest ainetest tegin ajakirjade Eesti Naine, Sensa, Anne ja Stiil, Mari põhjal. Küsitluseks kasutasin surveymonkey.com portaali. Töö esimene osa käsitleb kosmeetikume puudutavaid regulatsioone, millega tarbija kõigepealt kokku puutub ehk info koostisainete ja säilivuse kohta. Neist seadustest olulisemad lõigud on töös välja toodud. Teises osas kirjeldan mis on kreem ja milliseid komponente kreemi valmistamiseks vaja läheb
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega.
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia. Igale inimesele loob see sõna mingi visuaalse pildi. Kas positiivse, või negatiivse alatooniga, see oleneb inimesest. Kindlasti on meedia meile väga oluline, kuna seal kajastub lisaks täielikule mõttetusele ka midagi olulist ja huvitavat aeg-ajalt. Olgem ausad, meedias toimuv mõjutab meid kõiki. Kas siis midagi ostma või kuidagi käituma. Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Kui ettevõte tahab, et toode müüks, vajavad nad head ja originaalset reklaami. Hästireklaamitud toode müüb end ise, olgugi ta halva kvaliteediga. Sellega kaasnev ettevõtete omavaheline võistlus toote propageerimisel televiisoris ja ajalehtedes ning hakatakse üha rohkem rääkima asjadest mis tegelikult ei vasta tõele
Teatud perioodidel võib ohutusvaru ületada kasutusvaru suurust mitmeid kordi. „Surnud” varu on varu, mille järele puudub nõudlus pika perioodi jooksul. Tegemist on mater- jali või valmistootega, mis pole enam kellelegi vajalik. Neid tooteid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada. Toodetest üritatakse vabaneda neid odavalt müües või realiseerides turgudel, kus nende järele võib veel nõudlust olla. 6. Näide meedias kajastatud/ettevõttes toimunud varude juhtimise protsessist. Meie ettevõttes on kauba minek küll igal kuul üldjuhul sama, kuid talvel on meie suur hooaeg ning selleks valmistatakse ette juba suvekuudel. Varume tooteid, mis eelmine aasta olid väga kuum kaup kui ka toodeid, mida prognoosime „kuumaks“ kaubaks sel aastal.
Ohud meie ümber kaitsesüst. Varem ei räägitud vaktsiinikahjustustest üldse, kuid tänapäeval tuleb seoses info kiire levikuga järjest rohkem asju päevavalgele. Kogu see keemia meie ümber tundub esmapilgul ohutu olevat, sest selle tagajärjel tekkivat kahju ei ole ehk koheselt võimalik näha, kuid pikemas perspektiivis on see inimkonnale väga ohtlik, põhjustades raskeid tervisehädasid, haigusi ja surma. Meedias ei räägita tihtipeale asjadest nii nagu need tegelikult on, sellepärast tuleb igal inimesel omal käel uurida võimalike tervist või tema ümber olevat maailma ohustavate tegurite kohta. Kuid nagu öeldakse, on tihtipeale inimese kõige suurem vaenlane teine inimene. Inimesed peaksid rohkem selle peale mõtlema, kuidas iseend ja loodust võimalikest ohtudest säästa.
keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesse. Kajastavad ju mitmed ajalehedajakirjad rahva huve, tänu sellele on paljud asjad ka muutunud, sest riigiametnikud kuulavad ja loevad meediat ja saavad sealt omakorda teada mida rahvas nende otsustest arvab. Tänapäeval on kahjuks meedias päris palju ka ,,kollast" ajakirjandust on see vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, millest võidakse rääkida isegi mitmeid aastaid. Selle tõttu võivad jääda inimesed uskuma vääraid asju. Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele kõmulehti lugeda. Olen aga veendumusel, et ,,kollane" ajakirjandus pole vajalik
seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegelema tõestusmaterjalide otsimise või faktide kinnitamisega. Suurt mõju meie valikute ja hoiakute kujunemisele avaldab reklaam. Reklaamid on ka petlikud, kuna seal reklaamitav toode räägitakse paremaks, kui ta tegelikult on. Oluliseks jooneks reklaamide puhul võib pidada nende ligitõmbavat väljanägemist. Inimesteni tuuakse reklaamitava toote või teenuse paremad küljed ning püütakse selgeks teha, et see
korrutamine meid seda uskuma panna. Kõik meedia vormid ei ole üksnes informatsiooni edastamise allikad, vaid ka väljundiks, selliste elualade esindajatele nagu poliitikud, kunstnikud ja pop- artistid. Ja siit tuleneb üks vastuolu. Kuigi pop- artistid, kes on paljude teismeliste iidoliks, teavad, et oma tegevuse kaudu mõjutavad nad paljusid noori, teavad ka teisest küljest, et igav ja tagasihoidlik elu ei müü. Seega käituvad nad meedias tihti vastutustundetult ja väljakutsuvalt, kutsudes esile oma fännide käitumises mässumeelsust ja ebaloomulikku käitumist. Sarnast vastutustundetut käitumist oma kuulajate suhtes kohtab väga tihti kahjuks ka Eesti poliitikute hulgas. Paljud neist ei põlga ära ka negatiivset meediakajastust selleks, et nende nimi võimalike valijateni jõuaks. Opositsioonipoliitikutel on meediavahendusel lihtne
Samuti meelitatakse lugejaid ka moonutatud info abil. Teadagi läheb inimestele peale igasugused kõmu- uudised, ning teiste eraelud, mis on lugejale hea meelelahutus. Samuti ka staaride elust, näiteks; keegi lahutas kellestki, jne... ning see jätab teised uudised varju. Eriti sobimatu ja ebameeldiv ongi staaride ja teiste kuulsuste elude seljas elamine, kuna kõigil on õigus vabadusele ja privaatsusele. Kuigi meedial on palju negatiivseid külgi, siis meedias leiab ka midagi positiivset ja huvitavat. Meedias on väga tähtis see et lugejaskond saaks oma uudised, mis on päriselt ka tähtsad, nt. Majandusuudised, kuna mingi riigi majandus selle riigi kodanikudele võivad olla väga tähtsad, ning mille kohaselt saavad nad paika panna oma aasta või kuu palga arvamuse järgi. Meedia võib samuti olla ka elupäästja, kuna kui keegi kuskil läheb kaduma, siis saab anda teada, kas raadiotesse, internetti või kuhugi mujale kadunu kohta infot.
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel
väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata. Taani meedias on korduvalt avaldatud karikatuurid Allahist, mis islamimaades palju viha põhjustasid. Taanlaste enda meelest oli tegu süütu huumoriga, mis ei oleks pidanud kellegi õigustunnet riivama. Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud, põletati lippe, ähvardati terrorismiga. Noomiti ka Taani valitsust, kes oleks pidanud oma riigi ajakirjandust nii palju kontrollima, et sellised pilapildid ilmuda ei saaks
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises
Välimusele suunatud meediasõnumid Meedia puudutab tänapäeval väga paljude inimeste elusid. Vahel antakse edasi positiivseid sõnumeid, vahel aga negatiivseid. Ühel või teisel viisil lasevad inimesed ennast siiski nendest mõjutada ning kujundavad meedia järgi ka oma arvamusi ning mõtteid. Meedias kasutatakse tihti toodete või teenuste reklaamimiseks erinevaid tuntuid, kuid siiski väga mõjuvaid nippe. Üheks populaarseimaks neist on iluideaalide näitamine. Kosmeetikatoodete reklaamides võib tihti näha kuulsaid ning äärmiselt ilusaid naisi. Nähes veatu naha ning saleda figuuriga inimesi televiisoris või reklaamtahvlitel, tekitab see tahtmise olla samasugune. Selline tunne aga ajendab inimesi minema poodi ning ostma tooteid, mis tegelikult ei pruugi isegi mõjuda
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks
Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad nad seda kasutama ka kõnekeeles. Olen kuulnud suhteliselt palju noori kes niimoodi räägivad ning see ei tundu mulle üldse normaalne. Teada tahaks ma saada seda kuidas nad räägivad oma vanematega. Olen oma vanematelt küsinud kas nad teavad neid lühendeid (pmst, naq jne) kuid ei nad ei tea neid. Paljud noored arvavad et on lahedad kui räägivad niiöelda meediakeeles
arvamus hakatakse kohe negatiivseid näiteid tooma selle erakonna kohta ning siis mõtledki ,et miks siis ma ei võiks sama erakonda valida mida valivad minu sõbrad. Kuigi kuna valiku teen ma ikkagi selle järgi millisest erakonnast just minule kõige rohkem kasu on ning näen ,et just nemad täidavad enda lubadusi nii nagu nad seda lubanud olid. Veel üks tähtis mõjutus tegur on tänapäeval meedia. Meedias näidatakse kõike ilusa ja kenana ,et panna inimesi uskuma ,et just nende erakond on parim ning samas erakonnad pakuvad välja selliseid lubadusi mis tunduvad ilusad ja teevad meele heaks kohe aga kuid samas ei tundu see kuidagi võimalik ning siis ongi nii ,et tegelt kõik mis meedias kajastub ei ole tihtipeale tõsi aga kuna paljud inimesed lasevad end väga kergelt välistel teguritel mõjutada siis tihtipeale toob meedias
Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on
Meediaeetika ütleb, et artikklid peavad olema tõesed ja mitte väljamõeldised. 8. Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua oma toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid
arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilastelt ja õpikutest vale arusaamad ning teadmised. Kolmas väga suur stereotüüpide sisaldaja on internet ja ka teised erinevad meedia allikad, mis vahel juhuslikult või tahtmatult on valesti viidanud või valearusaamaga. Aga sellest juba piisab, et laps või nooruk selle endale pähe võtaks ja arvaks, et see ongi tõsi, kuna arvatakse, et internetis ja meedias on kõik faktid ja uudised tõesed. Kõige tihedamini saavad steretüübid inimeste või rahvuse kohta alguse sellest, et neid ei tunta tegelikult ise, vaid nende kohta kuuldakse mingit poolikut informatsiooni sotsiaalmeediast või teistelt inimestel. Teine stereotüüpide algus võib olla mingi rahvuse või inimese mineviku tegevuste põhjal, nagu näiteks on mustanahalistest arusaam tekkinud, et nad on kõik vargad, vägivaldsed ja narkoärikad
maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel
enamus poliitilisest kommunikatsioonist läbi meedia. Ühiskonnas toimuvat ning tulevikus aset leidvat saab mõjutada aga meedia kaudu. Ajakirjandus täidab olulist rolli rahva informeerimisel, aga ka avalikkusele andmete kättesadavaks tegemisel. Valisin oma uurimistöö teema lähtuvalt huvist saada teada millist erakonda kajastatakse riigikogu valimiste (6.märts 2011) eel kõige enam. Hüptees Hüpotees: Reformierakonda kajastatakse meedias kõige enam. Hüpoteesi püstitamisel tuginesin 2007 aasta riigikogu valmiste tulemustele, kus enim hääli kogus Reformierakond. Protseduur Uuritaval perioodil 13.oktoober 2010-13.jaanuar 2011 võtsin vaatluse alla Õhtulehe ja Postimehe interneti väljaanded. Valisin need ajalehed seetõttu, et nad keskenduvad erinevatele aspektidele. Õhtuleht pühendub peamiselt sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutustele, kuid Postimees kajastab infot
ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea enesetunne, mille saavutame, kui teeme heateo, see ongi endale kasulik. Tunne, mis muudab sind rõõmsamaks ning positiivselt meelestatuks. Tegelikult on enamik inimesi loomult hoolivad ning heatahtlikud, kuid inimeste arvamus sõltub suuresti sellest, mida kajastatakse meedias. Kahjuks ei kajastata tavaliselt meedias, et keegi tegi kellelegi head, vaid hoopis seda, kuidas keegi kellelegi halba tegi või kes millise kuriteoga hakkama sai. Kuid kas headuse väljanäitamiseks peab annetama suuri summasid või aitama vanainimestel raskeid poekotte tassida? On ka lihtsam viis. Tuleb olla suuremeelne, tunda teiste saavutuste üle rõõmu, ning olla avatud ja külalislahke. Isegi see näitab välja, et sa hoolid ka teiste edust, mitte ainult enda omast.
annaabi.ee 
