Matemaatika 1 esimene kodune ülesanne (0)

PAUL  KERES
EKSAM
Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS
Transporditeaduskond
Õpperühm: 
Juhendaja :  lektor  Rein  Ruus
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase   allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn  2015
SISUKORD
 SISUKORD....................................................................................................................................2
1. PAUL KERES..............................................................................................................................3
1.1. Elukäik..................................................................................................................................3
1.1.1. Pere................................................................................................................................4
1.1.2. Surm...............................................................................................................................4
1.1.3. Mälestuse jäädvustamine...............................................................................................4
1.1.4.  Tunnustused ...................................................................................................................4
2. KIRJANDUS...............................................................................................................................5
3.  VIIDATUD  ALLIKAD................................................................................................................6
1. PAUL KERES
1.1. Elukäik
Ta sündis Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad  Pärnus . Ta lõpetas 1934.a. Pärnu
Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast
Üliõpilasselts   Liivika   liige.   Juba   noorukina   võitis   ta   tähtsaid   turniire.   1937   sai   Keres
rahvusvaheliseks   suurmeistriks   ning   pälvis   1938   Hollandis   peetud   AVRO   turniiri   võidu   eest
maailmameistri    matši   õiguse   Aleksandr   Alehhiniga   (matši   ei   toimunud).   Sellest   ajast   oli   ta
aastakümneid maailmameistri  tiitli  peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu
kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial  pronksmedalid.  1948. aastal Haagis ja Moskvas
peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres
kolmandat- neljandat  kohta  Samuel  Reshevskyga,  saades  10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail
Botvinnik.   Pretendentide   turniiril,   mille   võitja   sai   MM-tiitlimatšile,   oli   Keres   1950.   aastal
Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David
Bronsteiniga, 1956. aastal  Amsterdamis  2.,  1959 . aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud
võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu
lisamatši, mis selgitas välja,  kumb  neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)
Ta oli NSV Liidu  teeneline  meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja
1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis
võitis maleolümpia.   Kerese  mängustiil  oli erakordselt mitmekesine.  Tema  saavutused ja isiksus
aitasid   propageerida   malet   nii   kodu-   kui   ka   välismaal.   Keres   on   kirjutanud   maleraamatuid,
sealhulgas   püsiva   väärtusega   teoseid   eriti   lipu-   ning   vankrilõppmängust.   Lõppmängu   käsitlev
"Praktische Endspiele" ( Hamburg  1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid:
"Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri  turniir  Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud  partiid
1931 -1958" (1961), "100 partiid" ("100 партий"; ilmunud vaid vene keeles), "Maleaabits" (1969,
Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo  Neilt ), "4x25" (1975, koos Iivo
Neiga). 
3
1.1.1. Pere
Füüsik  Harald Keres oli tema vend. 1941. aastal abiellus Paul Keres Maria Konstantsia Rivesega
(24. aprill 1917 – 30. oktoober 2014).
1.1.2. Surm
1974. aastal halvenes Kerese tervis ja ta ei osalenud enam suurtel võistlustel. Keres võitis viimase
suurema   turniiri   1975.   aastal   Tallinnas,   kõigest   mõni   kuu   enne   oma   surma.   Paul   Keres   suri
Helsingis , 59-aastaselt  infarkti , kui ta oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse. Paul
Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV  liidrid  ja tollane FIDE
president  Max Euwe, kes oli Kerese vana sõber. Keres on maetud  Metsakalmistule.
1.1.3. Mälestuse jäädvustamine
1969. valmis Keresest režissöör Ülo Tambeki portreefilm " Tuld   kuningale ". Kerest on kujutatud
NSV Liidu  postiagentuuri  poolt tema  75. sünniaastapäeval  välja  antud postmargil  (1991). Paul
Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul
Kerese  monument . Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996,
skulptor   Mare   Mikof).   Tema   järgi   on   nimetatud   tänav   Tallinnas,   Pärnus   ja   Narvas.   Tallinnas
tegutseb   Paul   Kerese   Malemaja.   7.    jaanuarist    2001   annab   ESS   Kalev   välja   Paul   Kerese
mälestamiseks "Ausa mängu auhinda".
1.1.4. Tunnustused
1. Eesti aasta sportlane 1959, 1962 
2. Eesti NSV teeneline sporditegelane 1965
3. Kalevi auliige 1964
4
2. KIRJANDUS
1.  Valter  Heuer. Meie Keres (1977)
2. Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike  Rõtova (1983)
3. Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992)
4. Paul Keres photographs and games . Koostanud Hendrik Olde (1995)
5. Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999)
6. Paul Keres. Igavene  tuli. Valik kirjutisi. Koostanud Simo  Runnel  (2006)
7. Valter Heuer, Meie Keres (raamatu "Meie Keres: kujunemisaastad" täiendatud ja muudetud
väljaanne). Saatesõnad: Ülo Tuulik ja  suurmeister  Genna Sosonko, Kirjastus  Argo , Tallinn
2011, 656 lk;  ISBN  9789949466177
8. "Malemeister Paul Keres GPU  valve  all". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.32, 19.
märts 1942, lk 6,7.
5
3.  VIIDATUD ALLIKAD
Vebisait: 
https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres
6
Jrk.
Materjal
I  kvartal
II kvartal
III kvartal IV kvartal Aasta Kvartalikeskmine
nr.
1
Kuusk
6760
7156
7300
7490
28706
7176,5
2
Mänd
6900
7269
6200
7400
27769
6942,25
3
Kask
3750
3650
3890
4100
15390
3847,5
4
Tamm
5800
6000
6750
6770
25320
6330
Jrk.
Materjal
Aasta
nr.
1
Kuusk
28706
2
Mänd
27769
4
Tamm
25320
3
Kask
15390

Document Outline

• SISUKORD
• 1. PAUL KERES
  • 1.1. Elukäik
    • 1.1.1. Pere
    • 1.1.2. Surm
    • 1.1.3. Mälestuse jäädvustamine
    • 1.1.4. Tunnustused
• 2. KIRJANDUS
• 3. VIIDATUD ALLIKAD