Mat Kearney Annette Kirotar GAG 2010 Huvitavat Sündinud 1. detsembril 1978; Oskab mängida kitarri ja klaverit; Mat Kearney õige nimi on Mathew Kearney, aga medõed tegid sünnitunnistust kirjutades eksituse. Varajane elu Luule, muusika, jalgpall Rebel poiss kanep Astus Californias ülikooli jalgpall, kirjandus Peale ülikooli hakkas aktiivsemalt tegelema muusikaga kitarriga räpp Diskograafia Albumid: Bullet (2004) Nothing Left To Lose (2006) City of Black & White (2009) Võitnud auhinna 2006parim R&B/Hip Hop laul "Trainwreck" Laulud http://www.youtube
väär. N äide: kui x Ø , s iis J uku läheb kooli. Et x ei saa kuuluda tühj a hulka s iis loetaks e väide ,,J uku läheb kooli " tähendus eta õigeks . T riviaaln e tões tus : J äreldus e p q tões tus , mi lles näidataks e q on tõene s õltu mata p väärtus es t. N äide: Tões tada, et kui täis arv n on paaris arv , s iis ta j agub 1-ga. Tões tus : Et iga täis arv j agub ühega s iis on väide tõene, sõltu mat a eeldus es t et n on paaris arv. T ões tu s alam ju h tu d e p õh jal : tões tataks e et, kõigil võimal ikel juhtudel on väide tõene. : N äide: Tões tada et iga pos itiivs e täis arvu n korral on n 3 + n paaris arv. Tões tus : J aotame pos itiivs ete arvude hulga omakorda pos itiivs eteks paaris - j a paaritut eks arvudeks ehk s aame kaks alamj uhtu, mill e j aoks tües tus e läbi viime.
KT 4 hinne 5
Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] ...
1*(Normi ja kauguse def. Näidata, et reaalarvu abs.väärtus rahuldab normi ja aksioome)Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 1). *Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile seab vastavusse skalaari d(u,v), kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). *Lause: Reaalarvu absoluutväärtus rahuldab normi aksioome. Tõestus: 2*( -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused)Punkti - ümbrukseks nim. hulka *Reaalarvu a R korral saame U(a) = {x R|a - < x < a + }. *Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. *Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ), kus > 0. *Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M , ), kus M > 0. *Suuruse miinus lõpmatus ...
Contents 1.Kordse integraali mõiste. Kahekordne intgeraal. Kahekordse integraali omadused...............1 2.Regulaarsed ja normaalsed piirkonnad. Kaksikintegraal. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abi..................................................................................................................... 1 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid.....................................2 4.Kolmekordne integraal ja selle arvutamine rist-, silinder- ja sfäärkoordinaatides..................3 5.Teist liiki joonintegraal ja Greeni valem.................................................................................4 6.Diferentsiaalvõrrandi mõiste...................................................................................................5 7.Cauchy ülesanne ehk algväärtusülesanne................................................................................ 5 8.Eksaktne diferentsiaal...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
1. Sõnastada ja tõestada piirväärtusteoreem kahe funktsiooni summa piirväärtuse arvutamiseks protsessis x +. Teoreem (1): Kahe, kolme, üldiselt lõpliku hulga muutuvate suuruste algebralise summa piirväärtus võrdub nende muutuvate suuruste piirväärtuste algebralise summaga. lim(u1 + u2 +....) = lim u1 + lim u2 + ... Tõestus: Tõestan teoreemi kahe funktsiooni liitmise korral. Olgu lim f(x) = A ja lim g(x) = B (Vaatlen mõlemaid protsesse piirprotsessis x +) Teoreem (1) põhjal võib kirjutada lim x + f(x) + g(x) = lim x + f(x) + lim x + g(x) Eeldame, et liidetavaid on lõplik arv. Tugineb lvs omadusele. Lvs (lõpmata väike suurus) omadus: lim(x+) f(x) = A, kui iga > 0 korral leidub selline arv N, et iga x > N ko...
1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks kutsume sirget, millel on positiivne suund, määratud nullpunkt ja pikkusühik. Arvteljega on võimalik seada vastavusse kõik reaalarvud, kus ühele reaalarvule vastab ainult üks arvtelje punkt. · Reaalarvu absoluutväärtus · Absoluutväärtuse omadused · Reaalarvu lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a+), kus >0 on ümbruse raadius · Reaalarvu vasakpoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a], kus >0 · Reaalarvu parempoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku [a, a+), kus >0 · Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetame hulka (M,), kus M>0 · Suuruse miinus lõpmatus ümbruses nimetame hulka (-,-M), kus M>0 · Hulka A nimetame tõkestatud hulgaks, kui A on määratud lõplikus vahemikus (a,b) 2. · Jääv suurus on suurus mille väärtus ei muutu · Muutuv suurus on suurus, millele võib omastada erinevaid väärtuseid ...
1. Määratud integraali mõiste.
Olgu antud f(x) [a;b] ja geom. tõlgenduse jaoks f(x)>=0. a=x0
4) - . . . . -.: 2, N . 4) . (x,y)S - .1: D . . - Rn . . . - . . . r ×r f(x,y)g(x,y), - . . . . . . . - yR 1)D - N= 1 2 . f ( x, y )dxdy g ( x, y ...
Kontrolltöö ülesanded
"Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon- Kui muutja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Sõltumatu muutuja on x, sõltuv y Funktsiooni määramispiirkond-Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetakse argumendi x muutumispiirkonda. Funktsioonide liigid- 1. Paaris funktsioon-rahuldab tingimust f(x)=f(-x) ja see on sümmeetriline y-telje suhtes. (Nt:y=x2) 2.Paaritu funktsioon-rahuldab tingimust f(-x)=-f(x) ja see on sümmetrialine 0 punkti suhtes. (y=sinx) 3.Perioodilised funktsioonid- rahuldab tingimust f(x+T)=f(x), T on periood. 4.Ilmutatud funktsioon- funktsioon, kus esitatava võrdsuse vasakul pool on ainult sõltuv muutuja y ja paremal muutujast x sõltuv avaldis. 5. Ilmutamata funktsioon- funktsioon, mille väärtused leitakse x ja y siduvast võrrandist. 6.Ühesed funktsioonid- nimetakse sellist fuktsooni, kus argumendi ühele väärtusele on seatud vastav...
docstxt/13153837229179.txt
docstxt/13153837989179.txt
docstxt/13153835299179.txt
docstxt/13153836509179.txt
docstxt/13153838689179.txt
Mat teooria II 1. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? Loetleda diferentsiaali omadused. 2. Olgu antud funktsioon, mis diferentseerub punktis a ja eeldame, et Teades, et Nii me näitasime, et Tähistades ja vahe järgmiselt Kehtib võrratus: Et avaldada väärtust kaudu peame kõigepealt avaldama suhte: Korrutades saadud avaldist saame: kus Nüüd näemegi, et koosneb kahest liidetavast, mis kahanevad piirprotsessis Võrdleme neid suuruseid suhtes: Lisaks kehtib veel: · Diferentsiaali omadused: 1. 2. 3. 4. 5. 3. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Sõnastada Fermat' lemma. · Funktsiooni lokaalne maksimum Funktsioonil on punktis lokaalne maksimum, kui: a) Funktsioon on määratud mingis ümbruses ( ...
g(a) pole 0 ka jagatis f/g. Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1 rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0. paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine argumendi muuduga ja nullist argumentidele x1 ja x2, hulk D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral o...
Mat. Analüüsi 2. KT konspekt (vähendatud programm ) 18. Esitada funktsiooni muut diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? 19. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum kui: funktsioon on määratud punkti x1 mingi ümbruses ( ; ) ja iga x ( ; ) korral kehtib võrratus f(x) f(x 1). Öeldakse et funktsioonil on punktis x1 lokaalne miinimum kui: funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses ( ; ) ja iga x kuulumisel ümbrusesse korral kehtib võrratus f(x) f(x1) Sõnastada Fermat' lemma . Kui funktsioonil on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on selles diferentseeruv, siis f´(x1)=0 20. Kõrgemat järku tuletiste definitsioonid. Funktsiooni y=f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n-1 järku tuletise tuletist ja tähis...
docstxt/128708147033392.txt
docstxt/128708174933392.txt
(x=x0sinCot; x=rsinwt; Laine- võnkumiste levimine ruumis, 1)meh-vajavad levimiseks keskkonda(helilaine, merelained) 2)elektromagnetlained-võivad levida tühjuses e. vaakumis(raadiolained, valgusained). Ristlained-võnkumised toim risti(valgus). Pikilained toim laine levimise sihis(vedru võnkumine, heli levimine). Lainepikkuseks nim vahemaad, kahe samas faasis oleva punkti vahel(; ühik-m). Laine levimise kiirus- v= f= /T. Mat pendel nim kaaluta niidi otsas rippuvat pendlit. Võnkeperiood sõltub pendli pikkuses ning vabalangemise kiirendusest(T=(l/g)rj. Vedrupendel-võnkumine toim vertikaalselt, sõltub koormise massist ja vedru jäikusest(T=2pii*(m/k)rj.
docstxt/128708181733392.txt
docstxt/128708161833392.txt
docstxt/128708154933392.txt
Matemaatilised meetodid loodusteadustes. II kontrollt¨ o¨o, I variant 1. Leida j¨argmised piirv¨a¨artused (3p): 9 + x2 -2x4 - 3x3 + 1 2x lim , lim , lim x-3 (x + 3)2 x- x3 - 3x4 x x - ex Lahendus. 9 + x2 limx-3 (9 + x2 ) 18 1) lim = = = +, x-3 (x + 3)2 limx-3 (x + 3)2 +0 -2x4 - 3x3 + 1 x4 -2 - x3 + x14 -2 + 0 + 0 2 2) lim 3 4 = lim 4 2 = = x- x - 3x x- x x -3 0-3 3 ...
Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed
JKHK LM 31 Marjanne Salus WHASH-MAT PUHASTUSMASIN Referaat Juhendaja: Lia Padu Puhastusõpetuse õpetaja Paide 2010 WHASH-MAT PUHASTUSMASIN Nüüd Eestis! Wash-Mat täisautomaatne auto porimattide puhastusmasin. Tegemist on masinaga, millega on võimalik pakkuda klientidele uut teenust ning millest võidavad nii autojuhid kui ka tankla- ja pesulaomanikud. Wash-mat auto porimattide puhastusmasina abil on võimalik puhastada auto porimatte senisest tunduvalt kiiremini ja efektiivsemalt. Porimattide komplekt (4 matti) saab puhtaks kõigest 2 minutiga, ilma matte kloppimata ja tolmuimejat kasutamata. TÖÖPÕHIMÕTE Porimattide puhastus masinas toimub vee ning harjastega rullikute abil. Mattide kuivatamiseks kasutab Was-Mat Standard mudel spetsiaalseid käsnadega rulle. Wa...
samas, ükski liik ei adapteeru vulkaani plahvatusele vms katastroofile. massiekstinktsioon on mõjutanud makroevolutsiooni oluliselt ja korduvalt. liigi „vanus“ selles julmas maailmas tavaliselt 1-10 MA. enam mutatsioone on enama rakutsüklite arvu puhul, kiirema ainevahetusega organismidel. siiski evolutsioon justkui kiiremini ei toimi, molekulaarne kell ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest. 7. Katastroofid 1 Kriit-Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid hõivasid nüüd imetajad ja linnud. 65 MAT langes Maale asteroid, kuid kokkupõrke ja väljasuremise vahel on 300 000 aastat. Ei olnud ainuke põhjus? 2 Triias-Juura 200 MAT – 48% perekondadest ja 90-96% liikidest. Arthosaurused, enamik terapsiide ning suured kahepaiksed hävisid. Ökoloogilised nišid maismaal said dinosauruste kätte.
tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed
soetamisjärgsete väljaminekute kapitaliseerimine kajastatud. 51 Materiaalse põhivara ümberhindlus Kui materiaalse põhivara tegelik väärtus erineb tunduvalt tema jääkmaksumusest, tuleks info adekvaatsuse tagamiseks põhivaraobjekt ümber hinnata. Samas on ümberhindamine vastuolus soetusmaksumuse printsiibiga, mistõttu on see paljudes riikides keelatud. Ka RTJ 5 järgi ei ole lubatud regulaarne mat ja immat põhivara ümberhindamine. Küll aga lubatakse mat põhivara bilansiliste väärtuste ühekordset korrigeerimist 52 Näide 3 Majandusüksus ostis 02.01.1995 a hoone soetusmaksumusega 2500000 krooni. Hoone kasulikuks elueaks hinnati 50 aastat ja lõpetamismaksumuseks 0 krooni. 02.01 2005.a määrati eksperthinnangule tuginedes tegelikuks väärtuseks 3000000 krooni ja hoone hinnati ümber.
Tõestused Omadus 1.4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis ...
n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m n. Kolmnurkne maatriks- nim. maatriksit, kus ühel pool pea- või kõrvaldiagonaali on kõik elemendid nullid. Diagonaalmaatriks - on ruutmaatriks, kus ainult peadiagonaalil asuvad elemendid, mis ei ole nullid. Ühikmaatriks nim
Åland Flagga- en blå flagga med ett guld och röd kors Huvudstad- Mariehamn Statsskick- Självstyre - inom republiken Namnet på parlamentet- Lagtinget (30 platser) President/monark- Sauli Niinisto Statsminister- Katrin Sjögren Nationaldag- självstyrelsedagen den 9 juni 1922 Invånare- u 29 000 Officiella språk- svenska Andra språk- finska Storlek- 1 580 km² Natur: , Längstaflod- lummiga lövängar, lövträd, bördig jord, cirka 6700 öar Landskapet Släta berghällar, röd granit l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K) Statsskick-en konstitutionell monarki med den danska drottningen Margrethe II som statschef. Namnet på parlamentet- Lagtinget President/monark-drottning marg...
laotada teele õhukene kuumast asfalt betoonist kiht. 33) Reeglina peaks taastus remondi eesmärgiks olema olemas oleva katendi maksimaalne ära kasutamine. - taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus) - olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt) + kiire -materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb - kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu
Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e. Marginaal-ühe täiendava toodanguühiku valm vaj täiend. Kulu Täiskulu meetod: otsek, kaudk..tootm püsivad lisak, muutuvadmittetootmisk Muutuvkulumeetod e osakuluarv- Ühendtoode- ühte pole võimalik toota ilma teiseta Põhitoode-sea näide, üks saadus kõrge väärt
pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks 10-12 MAT · Sivaoithecus - · Ouranopihecus · Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid o Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT
D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo * 0 * 0 * 0 * 0 Varud Pikaaj.fin.inv. Mat. põhivara kontroll: 0 D+ K- D+ K- D+ K- aktiva 0 passiva 0 parool: muster 0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0
tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad
Mis on dislokatsioon? B)kristallvõre joondefekt 8. Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2 10. Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine 16. Milles seisneb metalli roomavus?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul. 17. Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega 18. Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on
taime erinevate osade ja juhtkimpudega? Hüpotees (oletatav vastus uurimisküsimusele, peab sisaldama põhjendust, mis põhineb taustinfol): Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad 24 tunni jooksul mööda vart taime kõikidesse osadesse, 48 tunni jooksul muutub kõigi taimeosad värv vastavalt vette lisatud värvile, sest taim vajab fotosünteesiks vett, ka toimub pidevalt taime pinnalt aurustumine. Muutujad: sõltumatu muutuja (tegur, mis mõjutab töö tulemust , mat x-teljel): must tuss sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime)
Kuidas on võimalik liike kaitsta ? Leon Kann 12.B Liikide kaitse Liikide kaitse keskendub eeskätt väheneva arvukusega ja väljasuremisohus liikidele Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailmsest kui ja riiklikest punastest raamatutest . Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. Punane raamat Kaitsealad Et hoida ohust eemale loomade ja taimede liike , tehakse kaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on meil 570 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki. Vastavalt ohustatusele jagunevad need kolm...
Tsüanobakterid sisaldasid klorofülli ja fotosünteesisid vabanes hapnik! Aguaegkond 1.Tekkisid päristuumsed organismid. 2,6 miljardit a 2.Ilmusid esimesed hulkraksed: vetikad, tagasi selgrootud loomad ( moodustusid üherakuliste vetikate kolooniatest). Vanaaegkond Levisid merevetikad 545 miljonit a Ilmusid esimesed maismaa taimed ürgraikad tagasi (mat) ~450 mat 354-292 mat Sõnajalgtaimede metsad nende jäänustest kivisöeajastu e tekkis kivisüsi. karbon Ilmusid esimesed paljasseemnetaimed Keskaegkond Paljasseemnetaimede levik ja 250 mat mitmekesistumine. Õistaimede ilmumine. Uusaegkond Õistaimede mitmekesistumine ja laialdane 65 mat levik. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Aegkond Muutused loomariigis Ürgaegkond Aguaegkond 2,6 miljrd at Vanaaegkond 1
1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass : materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat
maatriksi ridade ja veergude arvud. n rea ja veeruga ruutmaatriksi järguks loetakse lihtsalt arvu n. 33.maatriksi elemendid- Reaalarvud millest maatriks koosneb 34.maatriksi ja maatriksite hulga tähistused- Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega (A,B,...,X,Y,Z). Maatriksi elemente tähitatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega (a,b,c1,xmn). Kõikvõimalike mõõtmetega maatriksi hulka tähistatakse Mat abil ning kõigi (m,n)-maatriksite hulka tähistatakse Mat(m,n) abil. 35.Ruutmaatriks-Maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga m=n 36.Ristkülikmaatriks- Maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvut m≠ n 37.Ühikmaatriks-Maatriks mille peadiagonaalis on ainult arvud 1( { δ ij= 1, kuii= j 0, kuii≠ j } 38.Nullmaatriks- maatriks on nullmaatriks, kui selle maatriksi kõik elemendid on nullid tähis :Θ 39
Tallinna Polütehnikum IT- ja kommunikatsiooniosakond Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid Autor: Erko Väin Tallinn 2017 1 Sisukord Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid...............................................3 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid...............................................................6 Rakendusliides........................................................................................................ 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendad...
käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi Eukaüootsed vetikad 1 miljard a tagasi Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. Sammaltaimed 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris Sõnajalgtaimed 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis
mida tavaliselt kutsutakse html+&cd=2&hl=et&c fosforhappeks. t=clnk&gl=ee Fosforhape on 6H2O + P4O10 = 4H3PO4 keskmise Tegemist on valge tahke ainega, mis ülihästi lahustub tugevusega hape. vees. Keskmise tugevusega hape, mille anioon on inimesele ohutu ja saab kasutamist karastusjookides. (tekitab suus külmatunde) H3PO4 Kasutatud allikad: molekuli struktuur http://webcache.google usercontent.com/search ? q=cache:jKCg19Fp81 QJ:www.crjg.vil.ee/mat Tetrafosfordekao...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
