Kuninganna paremat silma asendab mäekristall mustast puust silmateraga ja vasak silmakoobas on tühi. On võimalik, et tegemist on mingi sakraalse tagamõttega, kuid võimalik on ka veaga iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks Palsameerimine- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega Muumia- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk Kriska- keeruka kujuga tähemärk
Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Sellepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene etapp üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 * 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Tänapäevaks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine etapp oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku
ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Dzoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja
koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse koosnes maa-alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid. Ehituse käigus tehti püramiidide sisse palju käike. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid on Cheopsi püramiid. Püramiidide ehitus kestis väga kaua ja nõudis suuri kulutusi ja mõjus laastavalt majandusele. Hämmastav on püramiidide täpsus. Püramiidid paiknesid tihtipeale "surnute linnades". Egiptuse templi lihtsaim tüüp on nelinurkne. See oli kõrge müüriga muust
Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Arhitektuur Püramiid on monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülespoole ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Tuntuimad Egiptuse püramiidid on 3.-17. dünastia (28.-16.saj. eKr.) vaaraode haudehitised ja põlvnevad tõenäolielt mastabast. Püramiide ehitati lubjakivist ja Keskmise riigi ajal tellistest. Egiptuse eeskujul ehitasid püramiide Napata ja Meroe valitsejad. Ameerika vanade kultuurrahvaste püramiidid on astmelised ja moodustavad püramiidi tipus asuva templi aluse. . Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele
Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht. Palvetamise ja ohverdamise kohta idaküljel ümbritses tihti müür; hilisema arengu kestel kaetakse see osaliselt või terves ulatuses katusega ja nii tekib palvetamius- ja ohvrikamber. Hiljem lisatakse sina veel teisi ruume ja lõpuks koosneb mastaba hulgast, tihti rikkalikult kaunistatud kambritest. Mastabade kambrid on egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On väga tõenäoline, et püramiidid on arenenud välja mastabast. Vaarao mastaba ehitati väga kõrge, et ta teiste mastabade keskel selgesti silma paistaks, ümbritseti ta veel ühe kihiga või mantliga, kui mitte terves kõrguses. Nii tekkis kaheastmeline ehitis. Ümbritsedes mastaba pealistikuste, üksteisest madalamate kihtidega, saadi astmikpüramiid. Jäi veel üle astmed täita ja päris püramiid oli valmis. Kaljuhauad. Keskmise riigi ajal oli suurete püramiidide ehitamine kustunud, püramiide siiski püstitati, kuid need olid väiksemad
, eepos jutustab tema seiklustest, et leida saladus, et surematu olla. Lõpus tunnistab, et ainult jumalad on surematud. VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) minnakse üle viljelevale majandusele 3
nad kasutasid savi asemel kivi. Viimasest tehtud ehitisi said endale loomulikult lubada vaid ülikud, kelle palsameeritud surnukehade säilitamiseks hakati ehitama mastabasid. Mastaba koosnes maaalusest lubjakividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastikujulisest ehitisest. Tavaliselt oli selles üks, hiljem ka mitu rituaalideks kasutatavat ruumi. Maa aluses ruumis asus hauakamber sarkofaagiga, maapealses ruumis aga altar, kuhu toodi surnule annetusi ning ohverdusi. Mastabast aga arenes välja kõrgem ja suurem ehitis astmikpüramiid. Esimese sellise püstitas endale vaarao Dzoser. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal
Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina) 2. Vana-Egiptuse kunst Arhitektuur Vana Riik · Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6 nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik
Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Praeguseks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine samm oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku
treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised. Egiptuse püramiid arenes tõenäoliselt mastabast. Ehitati lubjakivist, Keskmise riigi ajal tellistest. Vanim on vaarao Dzoseri (28. Saj e.m.a.) astmikpüramiid Sakkaras (6 pealistikku asetatud mastabat). Tuntuimad on Teotihuacani püramiid, maiade püramiid Chichen-Itzas, Giza püramiidid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinos-ainukesed säilinud vana-aja maailmaimed. 5)Obelisk kreeka keeles obeliskos ,,piik, praevarras"; neljatahuline ülalt ahenev ja püramidaalselt lõppev (harilikult monoliitne) sammas. Vana-Egiptuses oli obelisk
Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede koonduvast mitmekümnest ja isegi mitmesajast ruumist. Joonis 2. Uri tsikuraat 3 EGIPTUS Kultusarhitektuuri varasemaid ehitustüüpe on haudehitis ehk mastaba. Mastaba oli madal längus seintega kiviehitis, mille sissekäik võis olla kinni müüritud, sissekäigu vastasküljel aga paiknes petikuks. Mastabast arenesid välja ka suurimad egiptuse haudehitised – püramiidid. Ehitati alumise peale veel paar-kolm väiksemat mastabat ning kujunes välja astmikpüramiid. Püramiidi järgmine vorm oli murdpüramiid, kus alumise osa kaldus küljed murdusid järsult keskpunkti suunas u 2/3 püramiidi kõrgusest ja moodustasid tipu. Kõikide püramiidide juurde kuulusid templid – püramiidi vahetus läheduses olid hauatemplid.
Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Doseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Praeguseks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Doseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine samm oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku
temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4
Püramiide ei ehita mitte orjad, vaid vabad põllumehed ning ühe püramiidi ehitus võis aega võtta 20 aastat. Neil on üle 5000 jumala, nt Päikesejumal, Osiris, Hooros ja Seth. Sellest ajast saab alguse vaaroode tegemine. Keha oli vaja säilitada, sest salapärane Ka(eluvaim) tahab oma kehasse tagasi tulla. Tähtsamad elanikud pannakse haudehitistesse ehk mastabadesse. See kujutab endast justkui sahti, kuhu maa sisse pannakse mumifitseeritud surnu. On arvatud, et püramiid kasvaski sellest mastabast välja. 3 Astmikpüramiid Sakara (60m) on esimene püramiid. Sakarat ümbritseb kõrge müür(9m) Josefi auks. Järgmine on Dasur püramiid (105m) ja lõpuks on Punane püramiid ehk klassikaline püramiid(99m). Gizas asub püramiidide väli, kus on 3 püramiidi (ligi 150m). Selle koha teeb hämmastavaks see, et Heopsi põhi on täisruut ja küljed on võrdhaarsed kolmnurgad. Gizase puhul vaieldakse, et see pole kunagi olnudki matmiskoht
Surnute raamatutes kujutatakse surnute maailma; hinge ja hauataguste elu. Vaarao Amenhotep IV üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Austati ainult päikesejumalat Atonit. Et näidata oma ustavust ainujumal Atonile, muutis vaarao oma nime Ehnatoniks. Tema naine Nofretete ja poeg Tutanhamon. Peale vaarao surma siiski taastati polüteism. 5. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Religioon mõjutas kõiki kunstialasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: • kastikujuline mastaba • astmikpüramiid (Džoserile ehitatud 2650 aastat eKr) • püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu.
Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga.mastaba idaküljes oli niss ja selles petikuks selle kaudu liikus hing. Mastabad koosnesid kambritest, mis on Egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On tõenäoline, et püramiid on arenenud mastabast. Vaarao mastaba ehitati hästi kõrge, et teda teistest mastabatest eristada ja see ümbritseti veel ühe kihiga, kuid mitte terves kõrguses tekkis kaheastmeline ehitis. Seejärel ümbritseti mastaba pealiste üksteisest madalamate kihtidega ning saadi astmikpüramiid. Haud on maja seal sees kõik vajalik surmajärgseks eluks. Genotaaf rajatis, mis immiteerib hauarajatist, aga laip puudub. Vaarao Dzhoseri hauakamber oli maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene
Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki. Sellised mastabad lasevad endale püstitada 1. ja 2. dünastia vaaraod Abydosesse. Ent alles 3.dünastia ajast kohtame kuningas Dzhoseri haual erinevat tüüpilisest mastabast. See ehitis muutub hiljem erineva suurustega mastabade üksteise peale ehitamise teel astmikpüramiidiks, mille arst ja ehitusmeister Imhotep rajas oma vaaraole. Valitseja nimi maaliti hieroglüüfides väljas asuvale suurele mälestustahvlile, lisamata mingeid andmeid tema elu, isiksuse või tegude kohta. Paljudes varastes kuninglikes matusepaikades on naiste, teenrite ja koerte hauad. Kõik nad tapeti vastavalt noorema kiviaja kombele vaarao haua
Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. · Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. · Ehnaton asendas traditsiooniliste jumalate kultuse päikeseketta Atoni austamisega ja püüdis teha Atonist Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahet-Atoni. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. · Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. · Hauakambrid mastaba (piklik längusküljelise kasti taoline ehitis, mille all paiknes hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks.
ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast. Varasemad püramiidid on ehitatud lubjakivist, hiljem tellistest. Püramiidi klassikaline vorm on hulktahukas, mille kõik küljed peale ühe - põhjatahu -on ühise tipuga kolmnurgad. Vanimad püramiidid olid astmikpüramiidid ( üksteise peale asetatud mastabad ), nendele järgnesid murdpüramiidid. Püramiidide klassikaline kuju kujunes välja Vana riigi ajal - põhja moodustas ruut, küljed olid võrdhaarsed kolmnurgad. Püramiidi sees paiknes hauakamber, kuhu viisid varjatud käigud
Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki. Sellised mastabad lasevad endale püstitada 1. ja 2. dünastia (30-28 ss.) vaaraod Abydosesse. Ent alles 3.dünastia ajast kohtame kuningas Dzhoseri (27 s.) haual erinevat tüüpilisest mastabast. See ehitis muutub hiljem erineva suurustega mastabade üksteise peale ehitamise teel astmikpüramiidiks, mille arst ja ehitusmeister Imhotep rajas oma vaaraole. Valitseja nimi maaliti hieroglüüfides väljas asuvale suurele mälestustahvlile, lisamata mingeid andmeid tema elu, isiksuse või tegude kohta. Paljudes varastes kuninglikes matusepaikades on naiste, teenrite ja koerte hauad. Kõik nad tapeti vastavalt noorema kiviaja kombele vaarao
annaabi.ee 
