docstxt/125789169017948.txt
docstxt/12341339261429.txt
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks raske linnas orienteeruda, kui majad poleks tänavate kaupa nummerdatud, vaid igal neist oleks oma nimi (isegi Inglismaal hakatakse sellest aru saama). Seda nummerdamise ideed kannab programmeerimises massiivi mõiste. Massiiv on andmestruktuur, mis lubab samatüübilisi andmeid koondada ühise nime alla ning teha andmeelementidel vahet järjekorranumbri (indeksi) järgi. Üldisemal juhul võib indekseid olla rohkem kui üks - nii saadakse mitmemõõtmelised massiivid. Mitmemõõtmelist massiivi saab käsitleda kui massiivi, mille elementideks on omakorda massiivid (Javas ka nii tehakse). Ühemõõtmelist (ühe indeksiga) massiivi nim. ka järjendiks, kahemõõtmelist
arvust atiivne (S) atiivne oht (S) Tee maatriks Tee vektor Lahenda Kustuta Ristkülik: Vali arv: Summa: 10 ektor Ruut: Max.el: Rida: Veerg: Sub Tee_Maatriks() Koostab vabalt valitud ridade ning veergude arvuga maatriksi töölehele. Sub Tee_Vek() Koostab vabalt valitud ridade arvuga vektori töölehele. PEAPROTSEDUUR Sub Lahenda() Loeb töölehelt maatriksi ning vektori VBA massiivi. Teeb If-protseduuriga kindlaks, kas maatriksit ei ole või ristkülik - või ruutmaatriksiga, annab teate ning kui maatriks on olemas, siis vastavalt käivitab, kas ristkülik- ruutmaatriksi alamprotseduurid. RISTKÜLIKU ALAMPROTSEDUURID: Sub max_el_igas (A(),m,n,maks(),rida(),veerg()) Parameetrid: massiiv A(), ridade arv m, veergude arv n, vektror maks(), vektor rida(), vektor veerg()
Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle
Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle
Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik
A Maatriks, kuhu salvestatakse töölehel loetud väärtused. m Maatriksi viimase rea järjenumber. n Maatriksi viimase veeru järjenumber. Aalg Lahter, millest alustatakse maatriksi elementide lugemist. i Maatriksi rea number. j Maatriksi veeru number. Sub Kir_Tab Protseduur kirjutab etteantud maatriksi elemendid töölehele. A Massiiv, mille elemendid kirjutatakse töölehele. m Massiivi viimase rea järjenumber. n Massiivi viimase veeru järjenumber. Aalg Lahter, millest alustatakse massiivi väljakirjutamist. i Massiivi rea number. j Massiivi veeru number. Sub Värvi_1 Protseduur värvib ruutmaatriksi peadiagonaali, peadiagonaalist üleval ja all oleva osa erine n Värvitava ala ridade ja veergude arv. Aalg Lahter, millest alustatakse värvimist. i Värvitava ala ridade number. j Värvitava ala veergude number.
Arvuta 5 5 -10 10 1 -8 -7 9 -10 7 8 7 -8 -2 -6 2 -6 -2 0 -7 -2 0 -1 9 0 -10 1 4 -2 Max Rida Veerg Min Rida 8 2 2 -10 5 Arvuta Kontrolltöö. Massiivid Kõikides arvutustes kasutatavate ning tulemusteks tulevate tabelite (maatriksite) ning ridade ja veergude jaok Genereerida maatriksi elemendid juhuslike suurustena vahemikus [C,D] massiivi ja kirjutada need töölehele a genmas a(), n, m, c, d ja mas_lehele a(), n, m, alg, kus Sub genmas(a(), n, m, c, d) Dim i, j Randomize For i = 1 To n For j = 1 To m a(i, j) = Int((d - c) * Rnd + c) Next j Next i End Sub Sub mas_lehele(a(), n, m, koht) Dim i, j For i = 1 To n For j = 1 To m koht.Cells(i, j) = a(i, j) Next j Next i End Sub C ja D lugeda töölehelt. Maatriksi ridade ja veergude arv (N ja M) sisestada klaviatuurilt
*liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest Sub Op_Mas_1() Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud. Teeb läbi If-protseduuri kindlaks, ka või ruutmaatriksiga. Käivitab vastavalt maatriksi liigile vajalikud protseduuri. Kui tegu on ristkülikmaatriksiga, siis kutsub välja igast reast minimaalse elemendi otsimise protsedu väljastab selle koos asukohaga, mõlemad nihkega vektorist. Kutsub välja protseduuri liida, millega algusega veerule vektor - väljastab nihkega uue massiivi. Kutsub välja protseduuri abs_kesk, milleg
See ülesanne kordab tulemuse mõttes eelmist ülesannet, aga failisüsteem tehakse fikseeritud jaotise asemel dünaamiliselt muudetava ja mitut ketast hõlmava kettamassiivi peale. Loo kolme ketast hõlmav RAID5 massiiv, selle peale LVM ja failisüsteem. Võta uus loodud failisüsteem kasutusele veebiserveri ruumina /var/www eelmise loodud jaotise asemel. Kasutame käsklust lsblk (list block devices), et näha, milliseid kettaid meil on võimalik kasutada RAID5 massiivi loomiseks. Lipuga -o saame väljundisse vormistada vaid soovitud tulbad. student@server:~$ lsblk -o NAME,SIZE,FSTYPE,TYPE,MOUNTPOINT Loo RAID massiiv. mdadm on programm tarkvaraliste RAID-massiivide haldamiseks. Lipuga --create loome uue RAID-massivi. --verbose kuvab meile protsessi täitmise ajal lisanduvat informatsiooni. /dev/md0 on loodava massiivi nimi. --level=5 määrab kasutatava RAID-astme. Soovisime luua RAID5-massiivi.
On antud tabel kaupade hindadega kroonides erinevates kauplustes (allikas www.hind24.ee) ja E kurss kroonides. Luua peaprogramm , mis kirjeldab kõik muutujad ja objektid ning käivitab vajalikud funktsioonid ja alamprogrammid: - alamprogramm, mis loeb antud tabel töölehelt VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb rida kaupluste nimedega VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb veeru kaupade nimetustega VBA massiivi; - alamprogramm, mis moodustab uue massiivi hindadega eurodes; - alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist rea kaupluste nimedega ; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist veeru kauplade nimetustega ; - alamprogramm, mis leiab uues tabelis kõige odavama keefiri Tere hinna ja vastava kaupluse Kasutatavatele lahtritele määrata nimed. Tulemus peaks välja nägema nagu lehel Näide.
tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üher vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peava sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpo tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust ve VLOOKUP tähistab sõna "vertikaalne". Funktsiooni kas otsitavad väärtused asuma veerus, mis on funktsiooni Kui vastendustüübiks on TRUE (otsitakse ligikaudset v
Näiteks C1=1/8 ja C2=1 on täiesti sobivad.
tähistus- kasutatakse alumise piiri korral
Etteantud funktsiooni g(n) korral tähistame f(n)= ( g( n )) , kui funktsioonid f ja g
täidavad tingimusi (s.t. leiduvad sellised C1 ning N)
C1 g ( n ) f ( n ) kõigi n>=N korral
Ül 419.
2.2. Mõnede lihtsate algoritmide koostamine
Otsingu algoritmid
Lineaarne otsing
Probleemi püstitus: Otsime massiivist etteantud arvuga võrdset elementi. Etteantud
elementi võrreldakse järjest kõigi massiivi elementidega kuni leitakse võrdsus.
Tagastatakse vastava massiivi elemendi indeks või siis 1, kui massiivis pole vastavat
elementi. Skeemprogramm tsükli realiseerimiseks (mitte kogu lahenduse) on:
* i=0,1..N-1
x=a[i]?
vastav C++ kood:
for (i=0; i
Tudeng Õpperühm Juhendaja Kood VBA - FUNKTSIO VARIANT 1 Argumendi ja funktsioonide väärtused kirjutatakse otse töölehele ning nende al VARIANT 2 Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse ühemõõtmeliste massiivide VARIANT 3 Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi A II VBA - FUNKTSIOONI UURMINE sed kirjutatakse otse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud sed salvestatakse ühemõõtmeliste massiividesse ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivides olevate väärtuste al sed salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel - FUNKTSIOONI UURMINE
Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest
poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest
Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt
varem esitatud.
Peeter Sikk
121055IASB
Sisukord
Ülesande püstitus
1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1.
2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega
·
·
·
......
Kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimustele || või (kui see tingimus ei
ole rahuldatud) L=15;
3. Ekraanile väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid koos oma
indeksiga.
Algoritm
Programmikood
#include
Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende
parimal juhul keerukusega (1). 1 Kahendkuhjad 19 1.1 Operatsioonid Kuhjaparandused Ühe vales positsioonis asuva kirje mullina üles- või allaviimist nime- tatakse kuhjaparanduseks. Need aitavad ka juhul, kui ühes kindlas positsioonis kirje võti muutub. 1 Kahendkuhjad 20 1.1 Operatsioonid Massiivi täitumise probleem Kui kahendkuhi esitada massiivina, siis tasub massiivi suurus võtta va- ruga, et täitumist tuleks ette küllalt harva. Nt võtta massiiv pikkusega 2n - 1 (täieliku kahendpuu suurus) ja kui ta saab täis, siis võtta uus massiiv pikkusega 2n+1 - 1 jne. Siis tipu juurdetekitamine viimase taseme lõppu on keskmise keerukusega O(1). 1 Kahendkuhjad 21 1.2 Järjestamise kuhjameetod
kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest
int n;
printf("Sisesta hulknurga tippude arv: nn");
printf("Tippude arv võib olla 1 kuni 10n");
scanf("%d" , &n);
return n;
}
void sisestus2(int n,double p[2][n] ){ //Sisestatakse tippude x ja y
koordinaadid
int a;
for(a=0; a
Variant R-26
Rekursioon
Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles),
mille abil:
1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1);
2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A
elementidega
A0 = 1,
A1 = X2/2!,
A2 = X4/4!,
. . .
kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL AL 1 või
(kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15;
3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid
koos indeksitega.
Programmi kood C keeles
#include
.. kuni arv on 0. tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. MASSIIVID. Muutuja võib sisaldada ainult üht väärtust ( N: pikkus := 3 tähendab, et muutuja 'pikkus' sai väärtuseks 3). Tihti on aga tegemist paljude sarnaste (samatüübiliste) andmetega, näiteks nimed, telefoninumbrid jms. Neist igaühele eraldi muutuja defineerimine poleks otstarbekas. Massiiv on andmete esitusviis, kus ühe muutujanime alla koondatakse palju erinevaid, kuid samatüübilisi andmeid. Erinevatele massiivi elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel). N: nimed[4], arvud[2] === 4. nimi, 2. arv Massiivi indeksiks võib olla ka muutuja - sel juhul on indeksi reaalseks
Selleks pannakse pooleli jäänud alamprogramm pinusse koos oma muutujate komplektiga. Kui momendil töötav alamprogramm oma töö lõpetab, võetakse pinust välja kõige peal olev alamprogramm ja kogu väljakutse loogika on just selline, et see on see õige, millega edasi minna. 5.3 Pinu realiseerimine arvutis 5.3.1 Staatiline meetod kasutades massiivi • Pinu maht piiratud • Pinu tipu meeles pidamiseks tuleb arvet pidada täidetud massiivelementide üle • Staatiline mälukasutusega • Elemendid on füüsiliselt järjestikku • Massiivi lahter sisaldab infot ühe pinu elemendi kohta Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 11 5.3.2 Dünaamiline meetod kasutades ühe viidaga ahelat
5. Arvamismäng (switch) - kasutaja üritab ära arvata arvu. Et tal oleks lihtsam arvata, siis anna vihje, kas lisatud arv on liiga suur või väike. Ära arvamise puhul kiida! 6. Sõjaväekohustus - leia kas kasutaja on sõjaväeteenituse jaoks kõlbulik. Selleks peab olema täidetud järgmised tingimused: eestlane, 18+ ja vähemalt 9kl haridus 08 - PHP - Massiivid (Ülesanne 5) Teemad mis on massiiv massiivi loomine assotatiivne print_r massiivi funktsioonid Sissejuhatus Siiani oleme lisanud igale muutujale ainult ühe väärtuse. Näiteks $nimi='Mari'. Nüüd kui oleks vaja veel nimesid muutujates hoida, siis peaksime tegema juurde muutujaid. Näiteks $nimi2,$nimi3 jne. Mis siis kui neid muutujaid oleks vaja sada ja rohkem? Siinkohal tulebki meile appi programmeerimise üks olulisemaid andmestruktuure massiivid. Vaatame selles
Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise
Massiiv on indekseeritud elementide hulk, kus iga elemendil ehk väärtusel on oma unikaalne indeks ehk võti. Võtmeteks sobivad täisarvud ja sõned, väärtusteks - ükskõik mis tüüpi andmed (lihttüübid, massiivid, objektid jne.). PHP-s on olemas tavalised massiivid (võtmed on täisarvud) ja assotsiatiivsed massiivid (võtmed on sõned). Elementide arvu massiivis pole vaja määrata selle loomise ajal (paljudes programmeerimiskeeltes massiivi elementide arv peab olema rangelt defineeritud massiivi loomisel). PHP hoolitseb ise massiivi poolt kasutatava mälu eest ning muudab massiivi suurust dünaamiliselt ning massiivi maksimaalne elementide arv on piiratud ainult masina operatiivmäluga. Massiivi loomine ja elementide lisamine Esimene võimalus on kasutada võtmesõna array: $massivi_nimi = array() - see kood loob massiivi $massivi_nimi, mis on esialgul tühi (ei sisalda ühtegi elementi)
Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist
tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üherealisest või üheveerulisest vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peavad otsitavad andmed olema sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpoolseimast veerust ja tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust veerust. Täht "V" funktsioonis Lookup VLOOKUP tähistab sõna "vertikaalne". Funktsiooni kasutamiseks peavad otsitavad väärtused asuma veerus, mis on funktsiooni sisestuslahtrist vasakul. Kui vastendustüübiks on TRUE (otsitakse ligikaudset vastet), peavad massiivi Vlookup esimese veeru väärtused olema sorteeritud tõusvas järjestuses
valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Ümardab arvu määratud kümnendkohtade arvuni. Ümardab arvu allapoole, nulli suunas. Ümardab arvu ülespoole, nullist eemale.
Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega
Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv , mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne . Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood . · JÕED Mitut Prantsuse jõge tuntakse Euroopas nii nende pikkuse kui ka ajaloo ja neid ääristavate maastike poolest. Suurim jõgi on Rhone, mis suubub Vahemerre ja on ilusa deltaga. Paljude
Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lootusetu In need-vaja Capable-võimeline Contribute-
poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest
Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan 15 Korrutustabel 4 5 siis saadakse sellest aru, et soovin korrutustabelit nelja rea ja viie veeruga. Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-il ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et
valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Annab vastuseks arvu absoluutväärtuse. Annab vastuseks arvu arkuskoosinuse. Annab vastuseks arvu arkussiinuse.
Kasutatakse siis, kui andmed saabuvad kindlas jk-s ning töötlemise jk on oluline. Näiteks lennukile piletite broneerimise
süsteem. Kes tahtis varem kohta, see saab ka selle.
Erilised jk-d – mitme teenindajaga, prioriteetidega, piiratud pikkusega.
Realiseerimine arvutis – sõltub progemiskeelest. 2 võimalust – massiiv (kaks indeksit – algus & lõpp; algusesse lisatakse,
lõpust eemaldatakse; kui lõpp
ja 0 on +. 48. Mida tähendab VHDLi kood: x <= a & b;? a-le lisatakse järgi b ja selle tehte tulemus omistatakse X-ile. 49. Nimeta kaks moodust VHDLis konverteerimise kasutamiseks? to_signed(S), signed(S); 50. Missugused operaatorid (tehtemärgid) on VHDLis kasutatavad? Nimetage vähemalt 5 And, or, not, +, - 51. Olgu meil: SIGNAL d : STD_LOGIC_VECTOR (7 DOWNTO 0); Mis väärtused on: d'LOW, d'HIGH, d'LEFT, d'RIGHT, d'LENGTH, d'RANGE=( ), d'REVERSE_RANGE=( )? d’LOW – tagastab madalaima massiivi indeksi d’HIGH – tagastab kõrgeima massiivi indeksi d’LEFT – tagastab vasakpoolseima massiivi indeksi d’RIGHT – tagastab parempoolseima -,,- d’LENGTH – tagastab massiivi pikkuse d’RANGE – tagastab massiivi ulatuse d’REVERSE_RANGE – ulatus vastupidises järjekorras 52. Mille tagastab meile s'EVENT ja s'STABLE? • s’EVENT – tagastab True, kui signaaliga s midagi toimub. • s’STABLE – tagastab True, kui signaaliga midagi ei toimu. 53
selle peale ka midagi tarvilikku teeb. Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan Korrutustabel 4 5 siis saadakse sellest aru, et soovin korrutustabelit nelja rea ja viie veeruga. Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-i ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii
kaugusel hiire vasakut klahvi. Kui valida DIMRADIUS: - Select arc or circle (valida hiirega kaar või ringjoon, mida soovitakse mõõtmestada) - Specify dimension line location (määrata mõõtejoone asukoht). Selleks tuleks hiirega liikuda sobivale kaugusele ja vajutada hiire vasakut klahvi. 16 ARRAY kahemõõtmeliste massiivide koostamine Käsuga ARRAY saab moodustada valitud objektidest kahemõõtmelise massiivi (kogumi, hulga), kus objektid on paigutatud kas korrapäraselt rõht- ja püstridadesse (tulpadesse ja veergudesse) või ringi kaarele. Kujundatud massiivi vaadeldakse koosnevana üksikobjektidest, mida võib ükshaaval muuta. Käsust väljutakse automaatselt. Käsklust ARRAY saab valida: 3) Modify ribalt ikooni abil 4) Kirjutades käsuribale ARRAY Kui valida käsk ARRAY: - Select objects (valida objektid, mida soovitakse paljundada)
nimetus (Integer, Single jne). Kui parameetrite jaoks on deklareeritud tüübid ning neile vastavad argumendid on esitatud muutujate abil, siis peavad viimased olema deklareeritud täpselt samade tüüpidega. Massiivid Massiiv ehk massiivmuutuja on ühetüübiliste elementide (väärtuste) järjestatud kogum. Massiiv tähistatakse ühe nimega. Pöördumiseks tema üksikelemendi poole käsutatakse nime koos indeksitega, mis näitavad elemendi asukohta massiivis. Massiivi igale elemendile eraldatakse arvuti mälus eraldi väli. Massiivi iseloomustavad põhinäitajad on järgmised: nimi, dimensioon, indeksite rajad, elementide tüüp. Massiivmuutuja nime esitamiseks kehtivad samad reeglid nagu kõikide teiste nimede jaoks. Dimensioon ehk mõõt iseloomustab massiivi organisatsiooni: määrab elementide paigutuse kogumis ning indeksite arvu, mis on vajalik elementide asukoha määramiseks. Ühemõõtmeline
asemel - || (kaks püstkriipsu). Näide: Juhul, kui sidesõnu on palju, võib kasutada sulge. Sulgudes olevad tingimused kontrollitakse esmajärjekorras. VI. Massiivid, arraylistid Massiive kasutame, et ühesuguse nime all hoida ühest rohkem erinevaid väärtusi. Deklareerimise kuju: muutujatüüp nimi*+ = new*suurus+; Näiteks int arvud*+ = new int*10+; arvud[0]=4 - see on massiivi nullinda koha väärtustamine arvud[1]=62 see on massiivi esimese koha väärtustamine jne 10-ni. Kõiki massiive loetakse alati nullist alates. Esimene koht on alati muutujanimi[0]; Samamoodi saab neid konsoolile printida. Näiteks System.out.println(a[1]); Kõik väärtused on parem printida tsükli abil. Veenduda, et vahepeal ei ole väärtustamata massiivi kohti. Massiivi tüüpideks sobivad kõik javas olemasolevad muutujatüübid. Massiivi on hea kasutada, kui ütleme näiteks autol oleks neli erineva suurusega ratast.
} printf("nn"); } for(j=0;j<5;j++) { C=0; for(i=0;i<5;i++) { printf("%dn", hinded[i][j]); C=C+hinded[i][j]; } C=C/5; printf("Keskmine%fn", C); } return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist ning kahest topelttsüklist. Algfaasis kirjeldatakse massiiv ja kolm muutujat. Seejärel siseneb programm esimesse topelttsüklisse kus ta annab massiivi kõikidele liikmetele suvalise väärtuse nullist viieni. Samas tsüklis antakse C-le (grupi summa) väärtus. Järgmises tsüklis arvutatakse gruppide keskmine jagades C viiega, kontrollimaks et on ka õige grupp käsil prindib programm ennem arvutatava grupi tulemused. Pilt programmist
..
End Sub End Function
Kirjelduslaused
Const k_nimi [as
· Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv
Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende
................................................50 Valikulause keeles C...............................................................................51 Valikulause keeles Qbasic.......................................................................52 KUUES TEEMA: struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. ...............54 Sissejuhatus ..............................................................................................54 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed ...............................................................54 Massiivi deklareerimine .............................................................................55 Massiivi deklareerimine keeles Pascal ...................................................55 3 / 115 Massiivi deklareerimine keeles C ...........................................................56
..................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ........................................................................................................40 ............................................................................................................................................... 42 Massiivi kasutamine .............................................................................................
annaabi.ee 
