bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnud kahtlust, et palju tuleb tegemist teha tsensoritega. Peale Verdi tehtud muudatusi, ei oldud siiski ooperiga rahul, muuta sooviti pea kõike, juhatuse libretol polnud tema ooperiga enam midagi ühist. Lõpuks otsustati tegevus viia Ameerika iseseisvussõja eelsesse Bostonisse ning nimed muuta. ,,Un ballo in maschera'' esietendus 1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna
,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates linnades ning ka taaslavastatud. ,,Maskiballi" tegevustiku aluseks sai Rootsi kuninga Gustav III mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. 1859. aastal jõudis ooper Rooma lavale, kuid tegevuspaigaks oli saanud Boston ja kuninga asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo. Muudatused tehti selleks, et mitte näidata laval riigipea tapmist. Seekordsel lavastusel, mis oli Estonias juba neljas, on tegelaste nimed lihtsalt Kuningas ja Peaminister.
aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
aasta Gustav III poolt. G.Lundberg – elegantsed portreed. „lovisa Ulrika” A.Roslin – paraadportreee maailja. „Daam lehvikuga” K.E.Wertmüller - „Danae” E.Martin – romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche”, „Mars ja Venus”. Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile „Maskiball”, esietendus 17.02.1859, esietendub „Estonias” 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794
Kunstnik kasutas modellidena oma lähikondlasi ja sõpru, keda võib ka pildil ära tunda. Rahva seast võib ära tunda ka Manet’ enda blond habemega mees maali paremas ääres, kelle pilk ainsana on suunatud otse vaataja poole. Oma signatuuri on kunstnik leidlikult paigutanud selle sama figuuri alla maali alumisse nurka saali põrandal vedeleva maskiballi pääsme peale. Analüüsides kunstiteost, mis valmis rohkem kui sada aastat tagasi, tekib põhjalikumal vaatlusel paratamatult küsimus, millisest vaatenurgast teosele läheneda ja kuidas seda tõlgendada. Kui detailselt peaks tänapäeva vaataja tundma teose loomise konteksti, et teos teda kõnetaks? Milliste moraalinormide järgi teost analüüsida? Kas ja kuidas on võimalik teose analüüsimisel
Hääl muutus vaikseks , jõuetuks. Kuid siiski veenev osatäitmine lõi romantilise atmosfääri. Kahjuks ei meeldinud mulle aga Urmas Põldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt üle laulis. Temast märksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumõistjast isalikuks andestajaks. Minu arvates oli tegemist väga professionaalse osatäitmisega. Sümpaatselt olid lauldud kõrvalrollid, eriti jäi meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lava dekoratsioonidest jäi meelde hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Mulle meeldis ka väga Flora punane ballikleit. Kokkuvõttes jäin ma etendusega rahule. Kogu ooper oligi selline nagu ma ette kujutasin-uhked riided, dekoratsioonid ning üle paisutatud emotsioonid.
lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappiski just tema kuning maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Maskiballi aines on võetud Rootsi kuninga Gustav III ootamatust surmast maskiballil 1792. aastal Kunstnik Ralf Forsströmi kostüümid ja dekoratsioonid olid traditsioonilised, väljaarvatud üleinimesesuurused maskid. Nimelt vandenõulased arvasid, et kõige lihtsam oleks kuningas tabba, kui talle teeb atendaadi maskiga inimene, keda keegi ei tea. Pldiselt jättis kogu lava sünge ja tumeda mulje. Muusika oli väga dramaatiline, andes orkestrile suure osatähtsuse. Eriti meelsid mulle
elanud juba kolm kuud. Kui Alfredo Pariisis on läheb Violetta juurde Alfredo isa Giorgio. Giorgio räägib Violettale ,et ta tahab oma poega koju tagasi ja ,et nad ei saa enam koos elada. Selle peale kurvastab Violetta ega tea mida teha ,ta otsustab Alfredole teatamata minna maskiballile kuhu ta kutsutud oli ja kirjutab Alfredole kirja ,kus ta palub ,et Alfredo talle ei järgneks. Kui Alfredo tagasi tuleb näeb ta ,et Violetta on kadunud ja leiab laualt kirja.Kuid Violetta oli lauale unustanud maskiballi kutse. Teine vaatus lõppeb sellega ,et Alfredo otsutab samuti maskiballile minna.Kolmanda vaatuse alguses kohtuvad Alfredo ja Violetta maskiballil. Alfredo ei mõista miks Violetta nii käitus ja oma vihahoos solvab teda.Arusaanud ,et Violetta solvamine oli vale palub Alfredo andeks.Violetta andestab talle ,kuid siiski palub ,et Alfredo talle ei järgneks.Kolmanda vaatuses teises pooles on Violetta oma voodis ja südamevalusse suremas
tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga
Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn" Üks kuningas armastas hirmsasti huumorit, kuid ta eelistas peene nalja asemel robustset. Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks, ning kääbusest ilus tantsijanna, kes mõlemad olid talle kingitud. Kord, kui kuningas palus nende abi maskiballi korraldamisel, solvusid nad tema peale hinge põhjast, sest ta käskis Hüpikkonnal juua veini, mida too üldse ei kannatanud, ning viskas joogi sõbra kaitseks välja astunud tüdrukule näkku. Vastutasuks organiseeris hüpikkonn balli, kus kuningas nõunikega mängis orangutange (selleks olid nad kaetud tõrva ja linaga), meelitas nad selle koha peale, kus tavaliselt seisis lühter, tõmbas nad valgusti asemel rippu ning pani põlema. Pidu lõppeski
koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile. Oma naisele valetab ta et läheb vangi. Kui Gabriel lahkub, tuleb Rosalindele külla tema armuke, Alfredo, kes võlub ta enda tenori C- noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile magama, kes järgneval keskpäeval pidi häbis enda nahkhiire kostüümis koju minema. Peole saabub veel ka vangiülem ning Gabrieli ja Rosalinde toatüdruk Adele, kes suudab enda näitlemisoskustega Gabrieli uskuma panna, et ta pole see, kes too arvab. Hiljem tuleb sinna ka Rosalinde ise, küll aga maskeeritult Ungari krahvinnaks. Peol jooksul, mehe arusaamata,
Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest. Lõpuks on tal see katseklaasis olemas Homukulus. Ta on erakordselt tark, kuid elab ainult katseklaasis
Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit. Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv. Minu arvates oleksid nitlejad vinud oma emotsioone palju tugevamalt vljendada. Prantsuse lbuelu aspektid ei tulnud ehk nii hsti esile, kui mulle oleks meeldinud.
samastumine hoiakute muutmine selle nimel, et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda. · Ebamäärasus sunnib enam internaliseerima (Sherif) Deindividuatsioon grupis -politseinike tegevus 1991.a. LA -enesetapule õhutamine Oklahoma ülikoolis 1967 -auto rüüstamine NY Bronxis ja Stanfordi ülikooli linnakus Palo Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970) -vormi kandmine sõjaväes, näomaskid -massirahutused -meditsiiniõdede riietus -"maskiballi" fenomen Kollektiivne käitumine: Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga käitumine: ·Le Boni "massipsühholoogia" "vaimse ühtsuse seadus" (1895) ·Deindividuatsiooni tingimused (Zimbardo, 1969): ·Erutav, virgutav olukord ·Anonüümsus ·Vastutuse pihustumine ·Grupis olek (kohesiivsus) Grupinormide mõju, rolli mõju ·Agressiivsus ei pruugi kasvada Kollektiivne käitumine: · Individuaalsuse minetamine (Diener et al, 1976):
- Selgus, et Krogstad oli allkirju võltsinud ja puhtalt pääsenud, Helmeri arvates see ebaõiglane, selline tegevus mõjutab lähedasi ja eriti lapsi, kes peavad vales elama - Noral pärast seda hirm laste ees, et rikub ja mürgitab kodu ja lapsed ära TEINE VAATUS - Nora muretseb, kas lapsed ikka temast hoolivad - Anne-Marie oli väiksena oma lapse ära andnud, et Norat hoida, kuna tuli niivõrd hea tööpakkumine, mida tal vaja oli - Nora kutsus Linde külla appi maskiballi kleiti parandama (veidi rebenenud) - Linde arvab, et Nora laenas raha doktor Rankilt ja et neil on armusuhe, tegelikult mitte - Torvald ei salli õmblustööd, linde pidi lahkuma teise tuppa - Helmer plaanis Krogstadi kohale võtta Linde, kuid Nora püüab teda ümber veenda, et Krogstadile jääks tema koht pangas alles ja Nora saladus suletuks - Helmer saadab Krogstadile siiski vallandamise kirja - Nora kardab, et Krogstad viib oma ähvarduse ellu
Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg elegantsed portreed. ,,lovisa Ulrika" A.Roslin paraadportreee maailja. ,,Daam lehvikuga" K.E.Wertmüller - ,,Danae" E.Martin romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT ,,Amor ja Psyche", ,,Mars ja Venus". Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile ,,Maskiball", esietendus 17.02.1859, esietendub ,,Estonias" 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794
Vanem vend ei jäänud Arturi tulemustega rahule ja otsustas, et muusika õppimise jaoks on ta veel liiga väike. Vanem õde Ludmilla jätkas kannatlikult Arturi noodikirja õpetamist. Koos mängiti lihtsaid neljale käele mõeldud palu ja nii kasvas Arturi huvi muusika vastu. Viimaks arenes poiss nii palju, et õe õpetamistest jäi väheks ja vend Theodor võttis asja uuesti üle. Kolme aastaga tegi Artur suuri edusamme ja võis lõpuks mängida rasket Verdi ooperit „Maskiballi“ teemale. Samal ajal alustas nende õde Ludmilla aktiivset tegelemist laulmisega. Theodor Lemba määrati Peterburi Konservatooriumis uue professori Carl van Arcki juurde ja ta otsustas professorile ka oma väikevenda tutvustada. Peale Arturi mänguoskuse kuulmist oli Carl van Arck nõus poisile tasuta klaveritunde andma, kuigi professor tegelikult ei õpetanud nooremat astet. Sellest algaski Artur Lemba teekond edule ja kuulsusele Peterburis. Artur Lemba – Peterburi periood
Riiginõukogu lakkas olemast. *Loodi Ülemkohus , mis koosnes 6aadlikust ja 6mitteaadlikust(kõrgeim kohtuorgan) *1790.a Rootsi ja Venemaa vahel status quo tingimustel Värälä rahu. Oli puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon, mille suhtes G III oli teravalt vaenuliku hoiakuga. *G III ja Katariina II leppisid kokku ühistegevuses Pr rev vastu. *Enne plaanide teostamist K II-ga, tabas G III-t aadlike opositsiooni kättemaks. Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa-
Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi seltskonnaelu tühisusele ja kodanlikule võltsmoraalile, mida esindab Violetta armastatu Alfredo isa Germont. Paljudest järgnevatest ooperitest nimetaksin "Maskiballi" (peategelane Rootsi kuningas Gustav III) 1859 ja "Don Carlost" (Schilleri tragöödia järgi) 1867, viimane on kirjutatud Pariisi Opéra'le pr. suure ooperi (grand opéra) stiilis ( ja pr. keeles, hiljem valmis ka itaaliakeelne variant). Iseloomulik: süvenemine tegelase karakterisse, selle mitmekülgne kajastamine muusikas, väga mitmekesiste tehniliste võtetega vokaalpartii, paindlik orkestripartii, mis toob esile olulisi detaile tekstis, vihjab alltekstile. Paiguti koonduvad
Verdi uudisteose lavastamiskeeld kutsus esile hukkamõistu kogu Itaalias. Terve aasta kestnud viivituste järel toodi "Maskiballiks" ümbernimetatud ooper Roomas siiski lavale. Tegevustik viidi Verdi pahameelest hoolimata Rootsist PõhjaAmeerikasse, Gustav III asemel sai peategelaseks Bostoni kuberner Richard Warwick jne. 17.II 1859 "Apollos" publiku ette tulnud ooperi ettekanne oli hiilgav, menu samaväärne ning helitöö popu- laarsus levis üle kogu Euroopa. "Maskiballi" järgseil aastail Verdi loominguline aktiivsus vaibus. Rahvusliku vabastusliikumise sündmused tõusid helilooja elus esikohale ning tõrjusid muusad ajutiselt kõrvale. Sõja puhkemine 1859. a. aprillis tõi Austria ülemvalitsuse all olevasse Bussetosse ärevaid päevi, mis ka Verdit õige lähedalt puudutasid. Kuna tema sidemed Itaalia progressiivsete ringkondadega polnud kellelegi saladuseks, muutus helilooja olukord hädaohtlikuks.
(Belinski vaatab üles taevasse ja raputab rusikaid.) BELINSKI: Kes on see Moolok, kes sööb oma lapsi? HERZEN: See on Roostekarva Kass. (Herzen lahkub. Roostekarva Kass, suitsetades sigarit, käes sampanjaklaas, jälgib Belinskit natuke maad eemalt. Kõlab muusika.) KEVAD 1843 90 Lava täitub tantsijate ja peokülalistega, kes saalivad läbi ruumi. Maskiballi kohustuslikku kostüümitava on küll järgitud (esindatud on lamburineiu, Hispaania daam, Byron, Kasakas), aga üldiselt kergelt, pigem on tegu identiteedi varjamisega, nagu näiteks Roostekarva Kassi puhul, kes on tõesti tohutu suur kahel jalal kõndiv paheline kass... kes õige pea liigub koos rahvahulgaga vaateväljast välja, ilma et Belinski teda märganud oleks. Arlekiini maski kandev Turgenev peatub, et kummardada Varvarale, kes
Samas avaldab ta, et Herminesse ära armudes peab Harry ta tapma. Hermine näitab Stepihundile head elu: viib ta pidudele, organiseerib armukese Maria, õpetab ta tantsima ning tutvustab saksofonimängija Pabloga. Stepihunt peab end isegi peaaegu õnnelikuks. Üsna pea toimub maskiball, mille jaoks on Harryt 3 nädalat ette valmistatud. Stepihunt armub seal Herminesse tema androgüünsuse ja hermafrodiitse välimuse tõttu ning nad tantsivad nõrkemiseni. Pärast maskiballi juhatatakse Stepihunt lõpuks Maagilisse Teatrisse, kus tal avaneb võimalus lasta narkootiliste ainete mõju all enda ,,mina" killustununa ringi jooksma ja erinevate tubade sisu uurima. Harry külastab masinate vs inimeste tuba, kus ta oma kunagise noorepõlve sõbraga autosid õhku laseb ja inimesi tapab. Järgmisena õpetatakse talle n-ö kabemängu enda isiksustega. Samuti satub Harry tsirkusesse, kus näidatakse stepihundi taltsutamist, millele järgneb inimese taltsutamine
poolt tehtud ettevalmistused, aga et ma ei tunne nende pärast mingit muret, sest niipea kui ta riskib alustada, hukutan ma kuninganna.» «Kas ta usub, et Teie Eminents on võimeline seda ähvardust täitma?» «Jah, sest mul on tõendeid.» «On vajalik, et ma saaksin talle need tõendid esitada seisukoha võtmiseks.» «Muidugi. Te ütlete talle, et ma avaldan Bois-Robert'i ja markii de Beautru tunnistuse kohtumise kohta, mis oli hertsogil kuningannaga konnetaabli abikaasa juures maskiballi õhtul. Et tal ei jääks mingit kahtlust, ütlete talle, et ta ilmus sinna Suur-Moguli kostüümis, mida pidi kandma rüütel de Guise ja mille ta viimaselt ostis kolme tuhande pistooli eest.» «Hästi, Monseigneur.» «Mulle on teada kõik üksikasjad tema öise tuleku ja mineku kohta, kui ta tungis lossi itaalia ennustaja rõivais. Et ta ei kahtleks minu teadete tõepärasuses, ütlete talle, et tal oli mantli all suur valge mustade piiskade, surnupealuude ja ristiasetatud kontidega
annaabi.ee 
