ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk-
NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed
Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja
Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre
(süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud ülejääkidest ja jõgede väljakandest, sellepärast on kontrollid ja arvepidamised rasked ning täpsed analüüsid on kallid. Seetõttu ei ole meil täpset ülevaadet, kui palju reaalselt naftat veekogudesse satub. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad toksilised ained. Naftat levitab enamasti inimene, ei olda piisavalt tähelepanelik ja võib sattuda mingi hulk naftat merre, mis hakkab horisontaalselt igas suunas levima
Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt
Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Masinasaht. Eraldab laevaruume masinaruumist (MR), kaitstes muid ruume müra ja MR-s valitseva atmosfääri eest. Masinasahti kaudu toimub MR ventileerimine ja valgustamine päevavalgusega. Teatud olukorras kaitseb vee sattumise eest masinaruumi. Masina- sahti. pikkus ja laius peavad lubama laadida tema kaudu masinaruumi kõige suurema seal paikneva agregaadi. Masinasahti läbivad suitsu ja gaasitorud suundudes korstnakattesse. Seintele monteeritakse sildkraana raskete esemete ümber- paigutamiseks
allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Enamus tankerite ja laevade poolt põhjustatud reostused on tekkinud õnnetuse või inimliku eksimuse tagajärjel. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Senini on Läänemerd õnnistatud ja pole juhtunud suuri reostusi
Naftareostus Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suurened see aasta-aastalt. Selgitustööde ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel. Laevade masinaruumist või merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. Ohtlikud on ka tankeri pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Muu reostus Merereostust ei põhjusta vaid naftatankerite katastroofid ning naftatööstustehaste ja tööstusettevõtete heitevete merrelaskmine. Sama tõsist ohtu mereelule kujutavad endast pestitsiidid ja raskemetallid, eriti elavhõbe ja kaadmium, mida sageli heitevetes leidub. Paljudel väiksematel ettevõtetel puuduvad siiamaani
mittemuutuvad pulbrid C-klass: põlevgaasid: LNG-liquified natural gas; LPG liqued petroleum gas. Kustutamiseks pulber D-klass: põlevad metallid (leelismetallid), nt. K, Na, Mg. Kustutamisek pilber, CO2 ja halogeenid E-klass: pingestatud elektriseadmestikust põhjustatud tulekahjud. Kustutamiseks CO2, pulber, halogeenid 3. A, B, C vaheseinad Tuleohutus eesmärkide saavutamiseks japtatakse laev vertikaalseteks tsoonideks. Eluruume (accommodation spaces) eraldatakse masinaruumist A-klassi vaheseintega. A-klassi vaheseinad koosnevad tekkidest ja vaheseintest. Ehitatud TERASEST või mõnest muust samaväärsest materjalist. Nõuete kohaselt jäigastatud. Nad on ehitatud nii, et suudaksid tõkestada SUITSU ja LEEKIDE ligipääsu kuni standart 1 tunnise tulekatse lõpuni. Nad on isloeeritud tunnustatud mittesüttivate materjalidega nii, et temperatuur tulega kokkupuutel ei tõuse rohkem kui 140 C üle algtemperatuuri ja temperatuur üheski punktis ei
NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed
Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Braket (bracket) on kolm-, neli- või hulknurkne lehtmetallist detail laevakere talastiku üksikosade tugevdamiseks või ühendamiseks. Braketit kasutatakse flooride, kimmitalastiku, vertkiilu tugevdamiseks, ühendamiseks jne.Väiksemaid kolmnurkseid brakette nim kniideks Reisilaevadest peavad olema järgmise asetusega topeltpõhjad: 50 ... 61 m pikkused laevad: masinaruumist põrkesotini (põrkevaheseinani); 61...100 m pikkused laevad: piigivaheseinast piigivaheseinani, välja arvatud masinaruuumid; Üle 100 m pikkused vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kaasa arvatud masinaruumid. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. FLooride liigitus: 1
käivitusklapi juhtõhu ava ja õhk läheb käivitusklappi. Kolvid ja hülsid on valmistatud roostevabast terasest. Ülelaadimissüsteem Peamasina turbiinid täiskoosseisus Peamasina Turbiinid(turbokompressori osa) Ühe peamasina koosseisu kuuluvad kaks aksiaalturbiini ja kaks õhujahutit. Õhku jahutatakse madalatemperatuurilise jahutusveega. Masinad on keskmise ülelaadimisega. Õhk imetakse masinaruumist läbi filtriketaste turbiini. Ühes turbiinis on kokku kuus filtriketast läbimõõduga 110cm. Turbiinid asuvad masina vööripoolses otsas, kinnitatud õhujahutite külge, mis on omakorda kinnitatud mootoriploki külge. Õhk läbib õhufiltrid, ülelaadimisturbiini, õhujahuti ja koguneb ressiiverisse, mis asub silindrite vahel malmploki õõnsuses. Turbokompressoriks on ABB VTR 354P-11/-21. Kompressori tiivik surub
õigel teel. 3. septembril lasti merepõhja kohale teine fotoplatvorm Angus, mille abil õnnestus teha tuhandeid värvifotosid. Anguse värvifotod näitasid, et ,,Titanic" oli teise ja kolmanda korstna vahel pooleks murdnud. 1986. aastal pöördus Ballard vraki juurde tagasi. Järgnesid mitmed ,,Titanicu" vraki juurde sukeldumised. Muinasjutt ,,Titanicu" kullalastist ja peidetud aaretest ei osutunud muidugi tõeks, kuid toodi siiski pinnale palju ,,Titanicu" esemeid, nagu taldrikud ja masinaruumist pärit pronkssildid. Laevalt toodi üles isegi illuminaatorid ja üks massiivne aurumasina muhv. Kuna laevalt toodi palju asju, hakati ekspeditsiooniga tegelevaid inimesi nimetama hauarüüstajateks. Siiski saadi ,,Titanicu" vraki juurde sukeldudes palju uut teavet. Olulisem neist oli kindlasti see, et laev murdus keskelt pooleks. Kui seda poleks teada, tooksid inimesed võib olla siiamaani päevavalgele uusi võimalusi, kuidas luksusauriku vrakki pinnale tuua. Sonariga tehti
Õliga määritavaid dedvudseadmeid tihendatakse õlikindlast kummist mansett-tihendite või täpselt töödeldud ja omavahel kokkusobitatud otspindadega mehaaniliste tihenditega. Sõuvõlli kaitsmiseks elektrokeemilise korrosiooni eest võib ahtripoolsele vahevõllile olla paigutatud kontaktrõngas laevakerega elektriliselt ühendatud grafiitharjadega, mis tagavad hea kontakti laevakere protektorkaitsesüsteemiga. Pika võlliliini korral asub võlliliin võllikoridoris, mis on masinaruumist eraldatud veekindla uksega ja vaheseinaga . Võlliliin läbib veekindla vaheseina läbi tihendi . Lekete tõkestamiseks võlliliini veekindlatest vaheseintest läbiviigukohtades kasutatakse mitut tüüpi vaheseinatihendeid. Ahtri poolt võib tihendi kere sisse olla pressitud pronksvõru. Laagrite läbivajumisel saavad võllid toetuda sellele pronksvõrule . Ohutuse tagamiseks peab võllikoridoris võlliliini kõrval kulgev teeninduskäik olema
tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad
Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil
tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad
vastutav tegevuse eest masinaruumis seni, kuni vanemmehaanik on talle teatanud, et ta on võtnud juhtimise enda peale ja on selge, et sellest on mõlemad üheselt aru saanud. Juhtimise ülevõtmine vanemmehaaniku poolt ei vabasta vahimehaanikut oma kohustuste täitmisest. (3) Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist: 3,1) oskama kasutada laeva siseside vahendeid; 3.2) väljapääsuteid masinaruumist; 3.3) masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali; 3.4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama nimetatud seadmeid ja varustust kasutada. (4) Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne masina
-davate torudega 8 ja 9 moodustavad tugikonstruktsiooni, millele on üles ehitatud kogu katelagregaat. Katel toetub laeva vundamendile alumiste kollektorite 2 ja 3 tugede kaudu, kusjuures neljast jalast on vaid üks fikseeritud jäigalt vundamendi külge ja teised ainult toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud profiilterasest sõrestik koos sellele kinnitatud lehtterasest katteplaatidega moodustab õhu- gaasitrakti masinaruumist hermeetiliselt eraldava piirde konstruktsiooni. Kolderuum 7 on osaliselt või täielikult ümbritsetud ekraanküttepinna torudega 8. Kolde piirde osad, kus ekraanpinnad puuduvad (skeemil kolde põhi ja otsaseinad) kaetakse tulekindla müüritisega 11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse
Turbolaadur on paigutatud peamasina hooratta poolel ja on ühendatud õhujahutitega. Ülelaadimis õhujahuti on torutüüpi ja monteeritakse ahtripoolsessse karterisse. Õhku jahutatakse madala- ja kõrgtemperatuurilise kontuuri jahutusveega.Ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Turbolaaduri kompressor käitatakse mootori heitgaaside energial töötava gaasiturbiniga, mis asub samal võllil kompressoriga. Õhk kompressori imitakse masinaruumist läbi filtritest, sealt edasi õhk läheb läbi õhujahuti ressiverisse. Turbolaadur ülesanne on silindri täitmine suuremal rõhul kui õhurõhk, see soodustab silindri kiirema täitumise ja võimaldab teostada läbipuhe. 46 1) Kompressor 2) Õhfilter
Kreenisüsteem on vajalik kreeni kõrvaldamiseks. Kuid spetsiaalsetel laevadel (näiteks jäämurdjad) kasutatakse teda kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline "kõigutamine" võib aidata vabaneda jää pressist. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sissevõtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks piki laeva vajaliku trimmi saavutamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Veeäratussüsteem on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteemi Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega. Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi
nende leiutaja nime järgi kui Derrick-kraanad. Konstruktiivse lahenduse poolest on neid kahte tüüpi: vantidega jäikjalgsed Vantidega mast-noolkraana koosneb kraana mastist, mida hoitakse vertikaalasendis vantidega. Masti ülemisse otsa on kinnitatud pöörduv masti pea pöördemehhanismiga, noolega ja vasturaskuse konsooliga. Noole asendit muudetakse nooletossidega. Kõiki mehhanisme käitatakse ja nende tööd juhitakse kraana teenindusvälja piiridest väljaspool asetsevast masinaruumist. Selliste kraanade tõstevõime on kuni 100 tonni ja tõstekõrgus kuni 60 meetrit ja konksu väljaulatus kuni 30 meetrit. Jäikjalgne mast-noolkraana koosneb tsentraalsest sfäärilise tugitapiga alusest, mille külge on jäigalt kinnitatud horisontaalsed talad koos kaldtugedega. Kraana masti alumisse otsa on kinnitatud pöördemehhanismi ratas ja nool. Noole asendit muudetakse noole pea ja kaldtugede vahele asetatud noole polüspastiga. Analoogiliselt eelmisega
ajaliselt kanda masina päevaraamatusse kui ei ole " isekirjutavat Mittereverseeritavatel mootoritel vähemalt 6 käivituseks. Kaugkäivitussüsteemi korral sillalt, peab õhumahutitesse jääma Olenevalt vastutuule suunast ja tugevusest võib laeva kiirus suruõhk vähemalt üheks käivituskatseks masinaruumist, et mehaanikul oleks võimalik sealt teha proovikäivitus rikke põhjuse Msk = c1 n 2 ja võimsus N sk = cn 3 , juba 5...6 pallise lainetuse korral langeda kuni 20...30%-
annaabi.ee 
