Ta on hämmastav, kuna tema välisfasaadis on kasutatud uhkeid mosaiikmaale. See on haruldane, et nad on olemad ja seda ilu saab nautida. Katus on Gooti stiilis. Kaetud viie kupliga, mis on väga ebatraditsiooniline, kuna tegelikult ei osatud väga hästi kupleid teha. · Pisa katedraal ja baptisteerium Pisas, kuskil Itaalias Arvatakse, et hoone on rohkem vararenesannsis, mitte hoopis Romaani ja Gooti stiil jäesti üldse vahele. Hoone on kaunistatud valgete ja roheliste marmorplaatidega. Tekkis probleem, kuna hoone oli marmor plaatidega kaetud ja arvati, et see ei olnud õige. · San Miniato al Monte Florence/Firenze See on ka Bütsantsi, antiigi ja islami mõjutustega. Suursugust ja võimust lisab see, et ta on ehitatud mäe otsa. Prantsusmaa 10-12 sajand Prantsusmaa oli esimene koht, kuhu tekkis Romaani kunst. Seal oli ta kõige puhtam, aga ka kadus esimesena. Kirikud olid väga stiilipuhas, peenekoeline, õhuline. Teiselt poolt olid nad
Ehitis koosnes kolmest osast: 1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast 2.suur peasaal 16 sambaga 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast · Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. · Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. · Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. · Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid. S · eal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. · Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament
Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud. * Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus
ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure. Kimäär elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu, kits) Tahvelmaal puitlauale joonistatud maal Askees liha suretamine Presbüter ristiusu koguduse vanem
episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille 2 meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad olid aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Selja taga oli kujul sammas. Lagi ja katus olid uuel templil uhkemad kui vanal. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega, mis nüüd nägi välja väga uhke. Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas need tunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. Templit Efesoses tulid kaunistama kuulsaimad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Paljude tööde saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Näiteks templi altari reljeefid valmistas
Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele.
Renessanssliku interjööri on kõige parem vaadelda villade ja paleede siseruumides. Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus.
Pharose saarele, et tagada ohutu lähenemine sadamale. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160 - 190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70 - 80 meetri kõrgune ja umbes 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju. Aastal 1326 pKr sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus. Muistse Pharose tuletorni vundamenti võib kaasajal näha seal, kus seisab Quait Bay Fort.
kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast; 2.suur peasaal 16 sambaga; 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla aj kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias
hävitati. Kolmas tempel oli veel suurem, kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja
-17.saj e Istanbuli sinine mosee Oli sajandeid suurim kaetud siseruum Valmis 1617.a. Osmanite impeeriumi viimane suurehitis. Haudehitised MAUSOLEUMID Ehitati dünastiate matmispaikadeks. GUR EMIR 15.saj TADZ MAHALI MAUSOLEUM (1630-1653) Indias Ehitatud mogulite valitseja lemmiknaise Mahali mälestuseks. Rangelt korrapärase põhiplaaniga Mausoleumi juurde kuuluvad mosee, puhkemaja, väravaehitis, minaretid Ehitatud tellistest, kaetud metalltüüblitega, kinnitatud marmorplaatidega, mis on musta kiviga inkrusteeritud Kupli kõrgus 61m Tipus 17,1m kõrgune ilustis Valitsejate-kaliifide lossid ALHAMBRA KINDLUSLOSS (1238- 1358) Ehitatud emiiridele Väga lihtsa välisarhitektuuriga, keeruka põhiplaaniga Siseruumid- ja üued väga rikkaliku dekooriga Kõrgkuplid ja võlvid Fajansstellistest Stukkornament Võlvkaartel kivipits LÕVIDE ÕU Tarbekunst VAIBAKUNST · Metall ja keraamilised nõud · Rahvariided väärismetallitikand
Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaus, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitatud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas need tunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. [1, lk 76] 6 4. Zeusi kuju Olümpias Peloponnesose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime
paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m Sisekujunduses erinevas stiilis sambad Loss oli muistne normannide loss ARHITEKTUUR Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid Mungad ise olid ehitusmeistrid
Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Artemise templist on säilinud vähe. Peale mõnede kujude ja sambaosade on välja kaevatud ainult vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega rekonstrueerida ainult templi põhiplaan. Vaid ligikaudselt saab luua ettekujutuse sellest, kuidas tegelikult nägi välja tempel, mille ilu ülistasid luuletajad. 12 Zeusi kuju Zeusi kuju on neljas maailmaime ja asub Peloponnesose poolsaarel. See on ainus
marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas needtunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Mitme töö saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefilustused lõikas välja Skopas
nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele
Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Insulad e. üürimajad oli mitmekorruselised siseõueta majad, mida üüriti vaesematele elanikel. Alumistel korrustel võisid olla kauplused. Roomas olid üürimajad kuni 20 m kõrgused, nende ülemised korrused olid tihti saviga tihendatud punutised.? Sisekujundus. Rooma templite sisekujunduse materjalikasutus, kus betoonseinad on kaetud marmorplaatidega, toetab interjööri kaunistamises kasutatud korintose stiilis sammaste, niššide ja kuplitel-lagede kassettidega kaetud pindade harmooniat. Ilmalike hoonete kaunistamisel kasutati siseruumides välisarhitektuuri elemente: portaalid, sambad ja pilastrid liigendasid ruumi, põrandad olid kaetud mosaiikidega. Väga rikkalikult olid kujundatud termid, kus ruumide paigutus oli loogiline ja otstarbekohane, erineva otstarbega ruumid olid allutatud rangele sümmeetriale ning kompositsiooni peateljele
Järjest rohkem pöörati tähelepanu linnaehitusele, Hellenistliku kultuuri keskustena kerkisid esile uued linnad, eeskätt Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasias. 25 Aleksandria linna kavandas arhitekt Deinokrates, kelle plaani järgi rajati linna kaks laia peatänavat (3o m), mid ääretsasid marmorsammastikud. Tänavad olid sillutatud marmorplaatidega. Peatänavatega ristusid kitsamad põiktänavad. Linn jagunes valitsejakvartaliks (sinna kuulus ka teaduskeskus Museion ja tolle aja suurim raamatukogu) ning elukvartaliks. Linna sadama vaatamisväärsuseks oli aga Pharose saarel paiknev majakas ( 4. Saj. eKr. arh Sostrates Knidoselt, üks vana aja seitsmest maailmaimest, hävis maavärinas 1326.a.) Majakas oli kolmekorruseline 110 m kõrgune ehitis, mis paiknes marmorplaatidest alusel küljepikkusega 180 m
annaabi.ee 
