mariondemus referaat (0)

1 Hindamata

referaat

Tartu Ülikool

Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu õppekava Marion Demus Tervisepädevus sotsiaalmeedias Referaat Juhendaja : Krista Lepik, PhD Tartu 2021
SISUKORD SISSEJUHATUS

3 1 SOTSIAALMEEDIA JA TERVISEPÄDEVUS 4 2 UURINGUTE TULEMUSED 5

2.3 Sotsiaalmeedia, kui abi professionaalidele

5 3 JÄRELDUS JA ISIKLIK ARVAMUS 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2

SISSEJUHATUS Sotsiaalmeedia on tänapäeval kujunenud üheks kõige tähtsamaks informatsiooni vahendajaks. Sotsiaalmeedia kanalites võib tegutseda igaüks ning tihtipeale on kasutajaid igast vanusest , mitte ainult teismelised ja noored. Aja jooksul olen sotsiaalmeedias täheldanud mitmel korral seal levivat informatsiooni tervise heaolu kohta ning olen jäänud mõtisklema, kui palju sellest on tõsi ning mil määral üritatakse inimestega hoopis manipuleerida . Tervisepädevus sotsiaalmeedias on väga aktuaalne teema, kuna mõjutab negatiivselt ja positiivselt nii tarbijat kui ka meditsiinivaldkonna töötajat. Antud töö eesmärgiks on tuua näiteid mitme allika põhjal, kuidas sotsiaalmeedia võib inimeste tervist mõjutada negatiivselt ja positiivselt ning millist kasu või kahju saavad sotsiaalmeediast tervishoiu professionaalid.

3
1 SOTSIAALMEEDIA JA TERVISEPÄDEVUS

Tervisepädevus on tuntud kui oskusena haarata tervise kohta käivat informatsiooni mitmetest erinevatest allikatest, töödelda seda informatsiooni ning käituda sellele vastavalt. Tervisepädevus on miski, mis vastutab inimese tervise eest (Buot & Dy, 2020). Tervisepädevust peetakse hädavajalikuks eriti kriisiolukordades, näiteks praegu, kui seisame silmitsi ülemaailmse pandeemiaga ning sotsiaalmeediast on väga palju abi. Just internet on see koht, kuhu inimesed lähevad, et saada hiljutisemaid uudiseid koroona piirangute ning enese kaitsmise kohta, nii füüsiliselt kui ka vaimselt (Harnett, 2020). Facebook , Twitter , LinkedIn ning Instagram on kõigest mõned sotsiaalmeedia kanalid, kust miljonid inimesed iga päev uut informatsiooni saavad. Võiks arvata, et iga päev satub keegi sotsiaalmeedias lugema või nägema tervisega seotud informatsiooni, mis muudab nende kogu tulevikku ja minevikku . Olles pidevalt üksteisega ühenduses, annavad inimesed üksteisele informatsiooni kiiremini, kui isegi töödelda suudavad. Sotsiaalmeedia ja tervisepädevus on omavahel tihedalt ühenduses peamiselt tervise edendamise ja harimise seisukohalt. Üle poolte inimestest kogu maailmas, kes omavad nutitelefoni, on otsinud internetist informatsiooni mõne terviseseisundi kohta, mille tõttu on sotsiaalmeedia mõjuv platvorm terviseedenduseks. Sellega seoses ilmnevad ka mõned negatiivsed küljed, nagu näiteks tõsiasi , et paljud inimesed toetuvad oma nutitelefonidest saadavale informatsioonile tervise kohta rohkem, kui spetsialistilt saadavale informatsioonile ( Roberts , Callahan, O’leary, 2017 ). Lisaks sellele ei ole sotsiaalmeedia tervise alase informatsiooniga seotud vaid nii, et tahetakse, enda tervise parandamiseks vajalikku informatsiooni otsida, vaid tihtipeale paneb sotsiaalmeedias nähtu või kuuldu ise terviseprobleemi arenema. On öeldud , et sotsiaalmeedia mõjutab näiteks söömishäirete süvenemist, tubakatoodete ning alkoholi tarvitamise suurenemist ning samuti kasvatab seksuaalset käitumist. Siinkohal võib sotsiaalmeedia olla justkui ebatervislike harjumuste normaliseerijaks ja ilustajaks ( Brown , 2006).

4
2 UURINGUTE TULEMUSED

Allikad, mida omavahel võrdlesin, olid piisavalt erinevate käikude ja uurimustega, et nende omavaheline võrdlemine on üpriski keeruline. Küll aga toon näitena paar uurimust , mida allikates käsitlesin . Hong Kongi rahvusvahelises koolis tehti uurimus, mis viidi läbi 22 nooruki peal, ning kes olid vanuses 14-16 eluaastat . Uuriti hambaravi kogemusi ning selle seost inglise keelse tausta ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Osalejad nägid erinevates sotsiaalmeedia kanalites viie päeva jooksul hambaraviga seotud reklaame ning tulemustes selgus, et sotsiaalmeedia, inglise keelse tausta ning hambaravi kogemuse vahel ei leitud mingisuguseid seoseid , ehk olenemata reklaamidest ei saanud noorukid hambaravi osas pädevamaks (Tse, Bridges , Srinivasan & Cheng, 2015). Samuti toon näite tööst, kus uuriti noorukite tervisepädevuse taset ja selle seost sotsiaalmeedias aja veetmisega. Uuringus osales 314 õpilast vanuses 12-18 eluaastat ning neil paluti vastata küsimustele oma sotsiaalmeedias veedetava aja kohta ning samuti paluti neil hinnata enda terviseseisundit . Samuti küsiti neilt nende oskuse lugeda tervisega seonduva informatsiooni ning selle, kuidas nad saadud teadmisi enda tervise jaoks rakendavad. Tulemustes selgus, et vastanutel oli pigem positiivne perspektiiv oma tervise suhtes ning nad suudavad tervisega seotud informatsiooni kergelt ja hästi omandada ning samuti oskavad nad seda informatsiooni rakendada (Buot & Dy, 2020). 2.3 Sotsiaalmeedia, kui abi professionaalidele Kui siiani olen vaadelnud sotsiaalmeedias leviva tervise alase informatsiooni positiivseid ja negatiivsed külgi tarbijale, siis tavainimesele märkamatult puudutab see lähedalt ka meditsiini vallas töötavaid spetsialiste ja professionaale. Näiteks, annab sotsiaalmeedia tervisespetsialistidele võimaluse anda tervise heaolu tagavat informatsiooni inimestele arusaadavamas ning kutsuvamas keeles ning samuti annab see võimaluse spetsialistidele omavahel hõlpsamini suhelda, andes üksteisele nõu ja luues seega võrgustiku , mis tagab suurema tõenäosuse, et inimesed saavad oma probleemidele abi. Näiteks saavad professionaalid üksteise pealt õppida, liitudes gruppidega, kus on koos teatud meditsiinivaldkonna töötajad ja spetsialistid

5

( Osborne , 2017). Samuti on see hea võimalus arendada uusi tehnikaid ja alternatiive. Abivajajatel on meeletu eelis seoses tervisespetsialistide liikumisega sotsiaalmeediasse. Alustades kampaaniatest, kus reklaamitakse tubakavaba ning alkoholivaba elu, lõpetades mobiilirakendusteni, mis tuletavad inimesele mobiiltelefoni kaudu meelde, millal vett juua ning ütlevad, millise puuvilja suurune on nende laps, jõudes teatud elukuuni ema kõhus. Lisaks nendele on muidugi lihtsamad positiivsed küljed, nagu näiteks patsiendi teavitamine sõnumi teel või inimestega tervislikku eluviisi rõhutava sõnumi jagamine, sest tihtipeale kannatavad ka spetsialistid selle all, et jagatakse valeinformatsiooni mõne terviseseisundi kohta. Samuti saavad sotsiaalmeedias suhelda üksteisega inimesed, kes kannatavad samade vaeguste käes. Üksteise toetamine ja omavahel suhtlemine võivad inimestele väga kasulikuks ilmneda (Osborne, 2017).

6
3 JÄRELDUS JA ISIKLIK ARVAMUS

Vaadeldud allikate puhul on näha, et nagu kõigi teemade puhul, mis sotsiaalmeedias hoogu on võtnud , on ka tervisepädevuse korral omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Minu arvates võib järeldada, et otsides internetist abi oma tervisele või nähes midagi uut ja huvitavat, tuleb kasulikuks ka järele mõtlemine ning kindla meditsiinilise taustaga inimesega konsulteerimine . Minu kogemus sotsiaalmeedia ning tervisepädevusega on olnud positiivne. Näiteks kasutan aastaid mobiilirakendust, mis mõõdab minu menstruaaltsüklit ning annab märku, kui menstruatsioon peaks algama . Samuti kasutan COVID -19 pandeemia ajal mobiilirakendust HOIA, mis annab märku, kui olen suure tõenäosusega olnud lähikontaktne kellegagi, kes on koroonapositiivne. Samuti näen ka iga päev aina rohkem, kuidas inimesed võtavad osa kampaaniatest, kus rõhuvad tervislikele eluviisidele ning olen positiivselt meelestatud, et tänu sellele on nii mõnigi inimene muutnud enda elu. Minu arvates on tänapäeva noorte tervisepädevus kindlasti paranenud tänu sotsiaalmeediale.

7
KOKKUVÕTE

Antud töö on kirjutatud tervisepädevuse seose sotsiaalmeediaga teemal ning uuriti, millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning kuidas need mõjutavad nii tarbijat kui ka spetsialisti. Kahe uurimuse puhul, mida uurimuste tulemuste peatükis käsitlesin, võiks öelda, et noored lasevad end sotsiaalmeedial mõjutada pigem positiivselt, kui negatiivselt, kuid seda ei saa väita kõikide terviseprobleemide osas. Arvan, et tervisepädevuse suurendamisega tegelevad inimesed sotsiaalmeedias iga päev ning tulemustel on pigem positiivne, kui negatiivne mõju. Kuigi valeinformatsiooni levimise kaotamine ei ole täielikult võimalik, täheldan seda sotsiaalmeedias palju vähem, kui mõned aastad tagasi.

8
KASUTATUD KIRJANDUS

Brown, J. (2006). Media Literacy Has Potential to Improve Adolescents’ Health. Journal Of Adolescent Health,

39(4), 459-460. doi: 10. 1016 /j.jadohealth.2006.07.014

Harnett, S. (2020). Health Literacy, Social Media and Pandemic Planning . Journal of Consumer Health on the Internet, 2, 157. Jilian Betina L. Buot, & Marison Felicidad R. Dy. (2020). Adolescent Health Literacy, Social Media Exposure , and Perceived Health Status . IAFOR Journal of Psychology & the Behavioral Sciences ,

6(1), 55–74.

https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.22492/ijpbs.6.1.04 Osborne, H. (2017). Social Media and Health Literacy. AMWA Journal: American Medical Writers Association Journal, 32(3), 124–125 Roberts, M., Callahan, L., & O’leary, C. (n.d.). Social Media: A Path to Health Literacy (Vol.

240). IOS Press.

https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.3233/978-1-61499-790-0-464 Tse, C. K., Bridges, S. M., Srinivasan, D. P., & Cheng, B. S. (2015). Social media in adolescent health literacy education: a pilot study . JMIR Research Protocols, 4(1), e18. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.2196/resprot.3285