Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mandel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mandel, mandleid, mandlid, mandlipuu, mandlite, jürine, hariliku, toorelt, soolatult, valkjas, seeme, pressitakse, mandliõli, mõrumandel, kasulikke, rasvhappeid, süües, aasia, tootev, california, toiteväärtus, regulaarne, toniseerib, rasedatele, mandlipiim, vahepala, koogid, paneerimine, 100g, mineraale, energiasisaldus, kcalKaunistatakse erinevate sokolaadide või -glasuuridega, pähklitega, maitsetaimedega, värviliste kaunistustega. Valmis trühvlid asetatakse kapslitesse ning pannakse taaskord külmetuskappi seisma, et hiljem tuleks trühvlitel esile nende kõige paremad maitseomadused. Erinevad lisandid Trühvleid võib maitsestada vastavalt soovile erinevalt, peamised lisandid on näiteks mesi, kakao, mooniseemned, sukaad, tuumalised pähklid ja pähkilaastud, mandlid ja mandlilaastud, kookoshelbed, marmelaad, paisutatud riis, kohv, piparmünt, söödavad lilled, martsipan, sinihallitusjuust, toorjuustud, puuvlijad, marjad, alkohol ja palju muud. Minnes eriti estreemsustesse võib lisada trühvlitele nii tsillipipart kui muid teravaid maitseaineid. Aga seda ka ainult piiratud kogustes, et maitseelamus ei ületaks sokolaadi maitset. Tuumalised Tuumalised pähklid ja mandlid, on kõige tüüpilisemad koostisosad mandlite juures, mistõttu
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka
1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus ................................................. 15
...................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel........................................................................................................................................5 .............................................................................................................................................................6 Mandel...............................................................................................................................................6 .............................................................................................................................................................7 Parapähkel...........................................................................................................................................7 ............................................
peetakse kvaliteetsemaks. Eristatakse ümaraid ning pisut ovaalsemaid liike. Sisaldab palju magneesiumi, valke ja rauda, võrreldes teiste pähklitega sisaldavad pisut enam rasva. Toitev, kiudainerikas. Sarapuupähkli puru lisatakse putrudele, kastmetele, jäätistele, salatitesse, ka maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist
nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. SEEDERMÄNNI PÄHKEL Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika; ka Itaalia, Hispaania ja Sveits. 100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg. Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. MANDEL Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast. 100g mandleid sisaldab rasvu 54,2 g, proteiini 18,6 g, karbohüdraate 16,9 g, mineraale 3,0 g, vitamiine 6,2 mg, süsivesikuid 13,8 g. Energeetiline väärtus: 640 kcal/2,676 kJ. Mandlid on eriti kõrgelt hinnatud pähklilised. Nad on silmapaistvad just suure kaaliumi,
a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura*
Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Järelvalmimise ajal muutub vilja väliskest kollakaks või oranziks. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Lehed vilja tipus olevast tutist on kergesti väljatõmmatavad. Küps vili säilib +6-7C temperatuuril ja 95%lise õhuniiskuse juures kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu. Juba alla +5C temperatuuril tekivad viljalihas pruunid kuni mustad plekid. Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab umbes 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa suhteliselt enam. Värskete viljade kõrval on müügil ka konserve, peamiselt kompottide näol, samuti mahla. Ananassist valmistatakse ka karastusjooke, veini, viina, kontsentraate jm tooteid. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:11- 12) Aprikoos Aprikoosi kodumaa on Hiina ning Kaspia ja Musta mere vahelised mägiplatood Iraani,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
- kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes Säilitatakse 4 kilogrammistes kastides temperatuuril 0 - 1ºC. Õhuniiskus 90% Säilimisaeg 2 kuud. Paremini säilib pakendatult 1 3 kg polüetüleenkilest kottides temperatuuril -2ºC. 6. Punase sõstra kasutusviisid. (mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini.). Toorelt kasutamine: - värskelt söömine, - lisamine magustoitudele, kondiitritoodetele. mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini. Punase sõstra mahl asendab salatikastmetes edukalt äädikat. Punasest sõstrast valmistatakse vürtsikaid kastmeid liharoogade juurde 7. Toitainete, mineraalainete ja vitamiinide sisaldus mustas sõstras.
Korjata tuleb korduvalt (oleneb sordist). Korjatakse taarasse, millega transporditakse. Taara peab olema: - kuiv, - puhas, - vastupidav, - kõrvallõhnata. Lauamari pakitakse väiksemasse taarasse, tööstusmari suuremasse. Must sõstar säilib 0C juures 20 päeva. Pakendiks sobivad 2 4 kg mahutavusega laiemad karbid. Polüetüleenkilest kottides saab säilitada nagu punast sõstartki säilib 30 45 päeva. Marju tarbitakse toorelt. Marjadest valmistatakse: - siirupit, - moosi, - toormoosi, - zeleed, - veini, - likööri, - mahla. Lehti kasutatakse mitmesuguste köögiviljade konservimisel. Lehed sisaldavad C vitamiini 317 476 mg 100 g kohta. Õitsemise ajal kogutud ja kuivatatud lehtedest saab valmistada vitamiinirikast teed. 9. Karusmarja kandeiga, keskmine saagikus, nõuded kasvutingimustele.
pole seemnega kokku kasvanud. Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Mandlid Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel. Kreeka pähkel Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Kreeka pähklitel on ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini
mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse , kuid nende sugukondade esindajatena omavad suuremat tähtsust. Heeringlaste sugukonda kuuluvatel kaladel on piklik keha. Küljejoon puudub, soomused eralduvad kergesti, seljal on üks uim selja keskosas. Liha on rasvarikas (kuni 22%) ja sisaldab vähe luid. Sugukonda kuuluvad heeringas (jaguneb omakorda püügipiirkondade järgi atlandi, vaikse ookeani, valge mere jne. heeringaks), sardiin, sardinella, sardinops, räim ja kilu. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon.
· Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks. · Pariisi kartulid Toorestest kartulitest võetakse kuulikesed läbimõõduga 1,5 cm ja praetakse need kas toorelt või veidi aega keedetult kuldpruuniks. Serveeritakse praetud liha või linnuroogade lisandiks. · Praetud kartulid kartulid viilutatakse või tükeldatakse kangideks, praetakse väheses rasvas aeg ajalt segades pruunistumiseni. Kui kartulid ei ole pehmed siis asetatakse need praeahju järelvalmima. Serveeritakse iseseisva roana koos mitmesuguste kastmetega kuid sobib ka liharoogade ja kalaroogade kõrvale.
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad. Need on organismi peamiseks energiaallikaks, nad kaitsevad ka siseelundeid, aitavad kehasoojust hoida, aitavad kaasa mõnede vitamiinide (A, D, E, K) omastamisele jne
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
annaabi.ee 
