2 METSADE MAA JÄRVEDE MAA LAULUMAA 3 Ma elan Eestimaal. Eesti riigikeel on eesti keel. Eestis elavad eestlased. 4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp kolm sinist lõvi ka
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14
Eesti Vabariik Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus...................................................................7 4.1 Ra
horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4.juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Tallinna koolipoisid heiskasid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni tornis 12.detsembril 1918.aastal. Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922. aastal. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Tänu Nõukogude Liidu okupeerimisele oli sini-must-valge lipuvärvide kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp
.................Kool................................. ......Klass......... ......... SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Juhendaja: ..................... .................... 2014 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1.Sissejuhatus............................................................................................................... 3 2.Riigilipp.......................................................................................................................4 3.Riigivapp.....................................................................................................................5 4.Rahvus...............
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade
lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti lipp * Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. * Eesti rahvuslill on rukkilill. * Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. * Eesti rahvuskivi on paas. * Eesti rahvuskala on räim. * Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. Rukkilill, Eesti rahvuslill. Suur riigivapp. 1-kroonine münt (1933)
.........................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.........................................................................................................................................14 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti
juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e
M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks. V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
· 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10
sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. Tagada rahvusvaheline suhtlemine ja julgeolek. 5. Eesti riigi sümbolid. EESTI LIPP : Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. Eesti rahvusvahelised värvid said alguse 29.09.1881. Sinine - taevas, must - muld, valge - lootus. Sinimustvalge võeti Eestis üliõpilasseltsi värvideks. Seltsilipp pühitseti 04.06.1884 Otepää kiriklas. 21.06.1922 kuulutati riigilipuks. Taaslehvis 1989. EESTI RIIGIVAPP : Eesti riigivapi motiiv pärineb oletatavasti XIII sajandist. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990 aasta 7.augustil. EESTI RIIGIHÜMN : Eesti riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1841 aastal Saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius.
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioo
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.
Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE Rahvuspuu - TAMM Rahvuslill – RUKKILILL Eepos – KALEVIPOEG Rahvuskala – RÄIM Kadrioru Loss Rahvuskivi – PAAS Rahvatantsu- ja laulupidu Eesti haldusjaotus ja haldusreformid Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika.......................................................................................................8 3.2.2. Kirjandu
suurepäraselt välja. Laulupeo korraldamiseks rentis "Vanemuise" selts "Ressource'i" seltsi aia, mis asus Peetri kiriku vastas. Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus. Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Kava: Kirikukoraalid: ·"Siionis kõik vahid hüüdvad" ·"Kiida nüüd, Issandat" ·"Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: ·"Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: ·"Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) ·"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) ·"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) ·"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) ·"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) ·"Issandat kiitke kõik paganad" (F
kultuuridiplomaat, kellena teda lähiümbruses tunti. Temast oli saanud arvestatav poliitik, kelle mitmekülgsed võimed said teenitud tähelepanu osaliseks. Meri torkas teiste poliitikute hulgas silma ka oma isiksusega. 1990. aastal valitses Eesti sisepoliitikas üleminekuperiood, mis pidi kestma kuni vabariigi seadusjärgsete võimuorganite valimiseni. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi asemel sai riigi ametlikuks nimeks Eesti Vabariik. Oma tähenduse said tagasi ka vapp, lipp ja hümn. Vastureaktsioon ei jäänud muidugi tulemata. Paljud olid pidanud Balti ketti laulva revolutsiooni viimaseks laiaulatuslikuks meeleavalduseks, mis suured rahvahulgad liikuma pani. Nad eksisid. Seda näitas 15. mai 1990, mil eestlaste meeli valdas hetkeks taas hirm. Nõukogudemeelne Interliikumine üritas vallutada Toompea lossi. Liikumine oli juba paar päeva varem provotseerinud venelasi massimeeleavaldustele. Venelased kogusidki oma jõud ja valgusid Lossi platsile, eesmärgiga
istungid "Estonias". Seejärel tuli Asutav Kogu (19191920) kokku Toompea lossi Valges saalis, kus ei olnud aga piisavalt ruumi kogu saja kahekümnele liikmele. Valges saalis pidas istungeid kuni oma hoone valmimiseni 1922. aasta sügisel ka I Riigikogu. Juhid Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Eesti sümbolid Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Ajalugu Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
alles 1994, viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse. Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu aastatel 1940 1941 ja 1944 1990. 4 Mu isamaa, mu õnn ja Riigihümn rõõm Pealinn Tallinn Pindala 45 226 km² Riigikeel(ed) eesti Rahvaarv 1 340 300 (2009) Rahvastiku 29,7 in/km² tihedus
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes oli selle väljaandja ja mis a
Korrektselt vastasid 60% vastajatest. Palju pakuti ka segakoore. Naiskoore ei pakkunud mitte keegi (joonis 3). Joonis 3. Vastajate (n=30) teadmised laulupeol osalenud lauljatest Küsimus 4. Milliseid eestikeelseid laule lauldi? Repertuaari küsimus osutus küllaltki ootamatuks. Lausa 90% vastajatest teadis, milliseid eestikeelseid laule esitati, mis on väga märkimisväärne tulemus. Õiged vastused olid ,,Mu isamaa on minu arm," ,,Sind surmani" ja ka ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." Viimane kogus laulupeo üritusega väga palju kuulsust ning sai hiljem ka meie riigi hümniks. (joonis 4) Joonis 4. Vastajate (n=30) teadmised laulupeo repertuaarist Küsimus 5. Kelle eestvedamisel korraldati esimene laulupidu? 16 Enamik vastajatest oskas öelda, kelle eestvedamisel laulupidu toimus. 70% vastajatest vastasid Jannsen ja see oli õige vastus. 14% vastas Koidulat ning sama palju pakuti Jakobsoni ja Hurta (joonis 5)
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur).
1169 või Piiskop Fulco oletatav esimene misjoniretk Eestisse. 1170 u 1177 Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse. Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati 1202 Mõõgavendade Ordu. Muistne vabadusvõitlus (1208–27) Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää 1208 mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu. Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk
ISESEISEV KODUNE TÖÖ infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Herkel, Isamaa Res Public
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
