Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub...
kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastumistunnuse etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suur osa meelde tuletada. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu
Salvestamisel on ka väga tähtis roll kordamisel. Lühimälusalvestamisel annab üsna hea tulemuse mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine, pikaajalise mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ja kordamine. Tähtsad tegurid meeldejätmisel on känkimine ja materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Kasutatakse ka mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. 7.4.2. Meenutamine ehk reprodutseerimine Taastamistunnus on meenutuse ajend. Näiteks üks sõna tuletab meelde teise. Kodeeremise spetsiifilisuse printsiib- Seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. 7.4.3. Meelespidamine ja unustamine Meelespidamise kohapealt on inimese mälu sarnane arvutile, kuid erinevaks teeb need kaks unustamine. Unustamine on vajalik.
annaabi.ee 
