Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub...
Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastumistunnuse etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suur osa meelde tuletada. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu...
Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...