Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu
semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha. meenutamis-ehk reprodutseerimistest äratundmistest Meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine (viimane on vanemas eas üsna raske); äratundmise puhul vanuselised erinevused puuduvad. ajendatud meenutamine ette antakse nt kategooria (tuleta meelde kõik loetelus esinenud loomanimed) Seda testi võib teha ka nii, et õpitakse sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (nt eesnimi ja uus perekonnanimi, mis algab sama tähega kui eesnimi)
leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine, riimuvad sõnad jne) vajab treeningut · Välised abivahendid (ostunimekiri, meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda,
ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumist erinevam) on see, et suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, st et see pole kunagi meie mälus olnud. Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed).
o Kodeerimis piirangud lapsed võivad kodeerida vajalikku informatsiooni probleemi kohta valesti. o Arvutuslikud piirangud lapsed võivad kodeerida kogu vajaliku informatsiooni probleemi kohta ja säilitada selle töömällu, kuid neil ei pruugi olla pikaajalises mälus sobivad strateegiat, mida nad saaksid kodeeritud informatsiooni puhul rakendada. o Meenutamis piirngud lastel võib pikaajalises mälus olla vajalik strateegia, aga kui njad püüavad strateegiat oma pikaajalisest mälust taastada, taastavad nad sobimatu strateegia. o Säilitamis piirangud Lapsed võivad kdeerid kogu vajaliku informatsiooni ja taastada pikaajalisest mälust sobivad strateegiad, kuid nad ei pruugi suuta taastada kogu vajaliku
Kui varasemas mälupsühholoogias tunti huvi eelkõige selle vastu, millised on tulemusrikkad mällu salvestamise võtted ja strateegiad, siis alates 1960. aastate keskpaigast on teadlaste huvi keskendunud meeldetuletamise seaduspärasustele. Kas meenutamise edukus näitab tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud? Mitte alati. On tähtis tähele panna, et meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (kusjuures meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul ei ole tähtis reprodutseerimise järjekord). Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal hakata kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutama, siis üsna tavaline tulemus on, et ta meenutab umbes 35-40% sõnadest. Kuid me võime mälus püsimist kontrollida ka niimoodi, et esitame talle 200 sõna, mille hulgas 100 on
annaabi.ee 
