Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95%
semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha. meenutamis-ehk reprodutseerimistest äratundmistest Meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine (viimane on vanemas eas üsna raske); äratundmise puhul vanuselised erinevused puuduvad. ajendatud meenutamine ette antakse nt kategooria (tuleta meelde kõik loetelus esinenud loomanimed) Seda testi võib teha ka nii, et õpitakse sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (nt eesnimi ja uus perekonnanimi, mis algab sama tähega kui eesnimi)
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi...
ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumist erinevam) on see, et suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, st et see pole kunagi meie mälus olnud. Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi
- kaubamärkide loendid - reklaamikuulutuste pakid või - tooteid reklaamivate firmade nimestikud ning küsitletakse , kas lugeja mäletab mõnda selles ajakirjas või ajalehes avaldatud reklaamisõnumit, kaubamärki jmt. Kui vastaja midagi mäletab , siis palutakse tal seda täpsemalt meelde tuletada ja selgitada. Intervjueerija võib esitada abistavaid küsimusi, näit: - Missugune oli selle sõnumi suurus ja värvigamma? - Mida seal kujutati? - Mida soovitati teha? b. äratundmistest See on järelkontrolli meetod , millega uuritakse väljaande reklaami toimele allunud isikuid. Küsitlus annab teavet reklaami meenutamise, äratundmise, mõistmise ja uskumise kohta ning samuti ostetavate toodete, nende kasutamise iseärasuste ja nendega rahulolu kohta. Intervjueeritavale näidatakse mõnda ajalehte (ajakirja) ja küsitakse, kas ta on seda lugenud või on ta külastanud konkreetset kauplust, näitust, võistlust jms.
mällu salvestamise võtted ja strateegiad, siis alates 1960. aastate keskpaigast on teadlaste huvi keskendunud meeldetuletamise seaduspärasustele. Kas meenutamise edukus näitab tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud? Mitte alati. On tähtis tähele panna, et meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (kusjuures meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul ei ole tähtis reprodutseerimise järjekord). Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal hakata kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutama, siis üsna tavaline tulemus on, et ta meenutab umbes 35-40% sõnadest. Kuid me võime mälus püsimist kontrollida ka niimoodi, et esitame talle 200 sõna, mille hulgas 100 on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
