Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Asukoht kaardil :
vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel. Inglise keelt tunnustatakse samuti ametliku keelena ning paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.Malta keel pärineb araabia keelest ja on selle lähedane sugulane.Malta keel on üsna sarnane Tuneesia linnades kõneldava araabia kõnekeelega (fonoloogia on siiski teistsugune). Araabia keelest kaugendavad malta keelt arvukad laenud itaalia ja inglise keelest.Kõnelejate arv on umbes 371 000.Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta
Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas. Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%. Ametlik pealinn Maltal puudub. De facto on pealinnaks Valletta. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara (nende vahe on 6 km). Malta rahvastiku iive Väljaränne Massiline väljaränne kiirenes Maltas 19. sajandil, jõudes haripunkti aastakümneid pärast Teist maailmasõda. Ränne oli esialgu Põhja-Aafrika riikides (eelkõige Alzeeria,
1960 328517 1970 325569 1980 364001 1990 359107 2000 389947 2010 406771 Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas. 9.RAHVUSLIK KOOSSEIS, USUNDID, KEELED Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%. Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele. Malta ühikondlik usk on katoliikliku usk. 10.RAHVASTIKU PAIKNEMINE 11.SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 1. 12.MIGRATSIOON Suur rahvastikutihedus ja tööpuudus on viinud väljarändeni
Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu Order of Knights of the Hospital of St John asukohaks ning seejärel Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal.(2) Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.(2) Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.(2) Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal- Fenek (jänesehautis).(2) Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.(1) - Poliitiline süsteem: vabariik; - Pealinn: Valletta; - Pindala: 316 km²;
Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel(Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal. See programm on mõeldud loomaks usaldust NATO ja teiste Euroopa riikide ning endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Maltast on saanud kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste firmade keskus Vahemeres, oma kõrgelt haritud Ingliskeelt rääkiva tööjõuga ja maailmatasemel finantsturuga . Rahvastik Malta rahvastikust moodustavad suurema osa põlised maltalased. Vähemusrahvustest on seal esindatud britid, kellest enamus on pensioniealised. Malta rahvaarv on 405,165 inimest, mis on 165ndal kohal 193st maailma riigist. Malta rahvastikust on 200,715 (49.7%) mehed ja 203,324 (50.3%) naised. Rahvastikutihedus on 1282 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on kõrgeim Euroopa Liidus ja ka üks kõrgeimatest maailmas. Rahvastiku vanuseline koosseid on sarnane EL-I omale. 31,5% maltalastest on alla
legendaarne valitseja, üheks lemmiktegevuseks oli nende graatsiliste koerte jälgimine. Ta nautis nende gaselli välimusega koerte seltskonda sedavrd, et kui koer suri, andis ta käsu koer matta nii, nagu seda oleks tehtud aadlikuga. Koer asetati kirstu siidlinade vahele ja lhnastati, et ta siis viia Jumala- Anubise, palge ette. Vaarakoera päritolumaaks ongi Egiptus, kust ta tänu kaupmeestele sattus Malta saarele juba enne Kristuse sündi. Maltal aretatakse vaaraokoera eelkige jänesejahiks. Maltalased väärtustavad vaaraokoera sedavrd, et 1979 aastal tunnistati vaaraokoer ametlikult Malta rahvuskoeraks ja vaaraokoera kujutise vib leida ka rahvusmündi tagaküljelt. Vaaraokoera iseloomulikeimaks välisteks omadusteks on tema sarnasus gaselliga, suured püstised krvad, merevaiguvärvi silmad ja roosa nina. Tähelepanelikul vaatlemisel selgub, et vaarakoera saba ots on valge. Seda nimetatakse laternaks, mis legendi järgi aitab
annaabi.ee 
