ettevotluse sailitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevotlusega pohjendatud, samuti kui see tuleneb tootervishoiu ja tooohutuse seaduse § 13 loikest 1. Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu moiste on esmajarjekorras suunatud fuusilistele isikutele, lahtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel. 4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike. Revisjoni tulemusel tuleb saavutada põhjalik ülevaade kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest. Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed aluseks täiendava maksusumma määramisele, mis tähendab, et tõendamise
organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. (MKS § 37) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 6
sätestatud juhtudel ja korras. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).
Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg;
32. Maksuõigussuhte pooled: Riik, keda maksuõigussuhtes esindab maksuhaldur (Maksu- ja Tolliamet) Maksukohustuslane 33. Maksuõiguse subjekt: Maksukohustuslane, kelleks on: Maksumaksja maksu kinnipidaja muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja võimaksu kinnipidaja maksukohustuse eest 34. Maksumaksja ehk maksu subjekt on maksuõigussuhte kohustatud pool ehk maksukohustuslane Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. 35. Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. 36
eluaegne vanglakaristus ning need ei aegu. Väärtegude puhul on aegumise tähtaeg kaks aastat. II Kohtuotsuse täitmisele pööramise aegumine Otsust ei pöörata täitumisele, kui esimese astme kuriteo kohta tehtud otsusest on möödunud viis aastat, teise astme kuriteo puhul kolm aastat ja väärteo korral üks aasta. Kui on määratud eluaegne vanglakaristus, siis selle puhul täitmisele pööramine ei aegu. III Karistatuse aegumine Väärteo puhul kustub karistatus ühe aasta puhul. Maksuseaduses sätestatud väärteo puhul, kustub kahe aasta jooksul. Psühhiaatrilise sundravi lõpetamisel kustub kahe aasta jooksul, sõltuvusravi kohaldamisel kaks aastat. Üle kahekümne vanglakaristuse ärakandmisel 15 aastat.
juhatus ? Vähemalt 1 kord aastas 4. Spordiklubi eelarve täitmise jälgimine ja kontroll 5. Milline on klubi aastane tööjõu aastakulu (põhimõtteline arvutuskäik), kui klubis on palgal 2 treenerit kuupalgaga 10 000 krooni, 1 tegevjuht kuupalgaga 15 000 krooni, koristaja kuupalgaga 4000 krooni ja üks juhatuse liige saab juhatuse liikme kompensatsiooni 5000 krooni kuus. 6. Mida peab sätestama maksu kohta ? Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu saaja või laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood; 7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused; 8) võimalikud maksusoodustused. 7. Spordiklubi kuluartiklid ? 8. Millistele nõudmistele peab MTÜ vastama, et ta lülitaks pg11 alusel tulumaksu soodusnimekirja ?
Maksumäär on 33% ja deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäev (TSD). Töötuskindlustusmakse – tööandjale on 0,8% ja töötajale 1,6% brutotasust. Deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäev (TSD). Makse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämine, töölepingu kollektiivse lõpetamisevõi tööandja maksejõuetuse eest. Maksu tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu pealt [5]. 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Maksumaksja on isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma. Põhiõigused ja kohustused [6]: Kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse, nende määrades ja korras; Õigus saada maksuhaldurilt teavet tema poolt maksustamisele kuuluvate maksude kohta; Õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast alates, kui maksumaksja on tasunud maksu ettenähtust enam;
seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine.
Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik
eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei tekisubjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Maksuõiguse üldosa sätted on koondatud põhiliselt maksukorralduse seadusesse. MKS sisaldab kõikide maksude kohta kehtivaid üldpõhimõtteid. Maksuõiguse eriosa koosneb maksuseadustest, mis sätestavad konkreetsed maksud. Maksuseaduses võib olla ka erisätteid üldosa suhtes, kui vastava maksu eripärast tulenevalt on vaja ette näha näiteks erinevaid maksu tasumise ja tagastamise tähtaegu, kontrollimise erinõudeid jmt. Maksuõiguse eriosa normidega on üles ehitatud Eesti maksusüsteem, mis koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ja seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1). Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. !!!!! Näiteks: 2011. aastal andis FIE üle piima 8 000 väärtuses. Samal aastal laekus talle raha piima müügist 7 100 (900 jäi laekumata)
astmeline tulumaks. Vähenevad negatiivsed nähtused riigis, ms omakorda võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma
Eelnimetatud isik täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. §36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta:
Ta on kohustatud makse maksma vastavalt seadustele. Kõik maksud tuleb kanda üle maksuhalduri pangakontole vastavalt ettenähtud kuupäevadeks ja neid vastavalt deklareerides. Vastavate seaduste rikkumiste korral võib karistada maksumaksjat trahvide- ja ettekirjutistega. NB! " Maksukorralduse seaduse" §97 summade ümardamine ütleb järgmist: Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule
ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. FIE TÄHTAJAD: Maksudeklaratsioon vorm E + vorm A esitatakse maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Kui isik on deklareerinud ettevõtlustulu ja/või kasu vara võõrandamisest tuleb juurdemaksed (TM, SM, KP) maksta 1. oktoobriks. Samaks tähtajaks tagastatakse enammakstud tulumaks. TRADITSIOONILISE ETTEVÕTTE TULUMAKSU KONTSEPTSIOON: Maksuseaduses sätestatud tulud -maksuseaduses sätestatud kulud = maksustatav tulu Maksustatav tulu * maksumäär = tulumaksu kohustus - Maksusoodustused maksukohustusest (maksukrediit) - Tulumaksu avansilised maksed, ettevõtte tulumaksu tasumiseks arvestatav dividendi väljamaksmisel kinnipeetud tulumaks = Tulumaksu summa tasumiseks/tagastamiseks/avansiliste maksete katteks ETTEVÕTTE TM 1994-1999 EESTIS: kasum (kahjum) enne tulumaksustamist, - kulum
(3) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. (4) Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. § 105. Tasumine ja tasaarvestamine (1) Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).
erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. § 46. Maksuhalduri haldusaktid (1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 100. Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine [---] (2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või maksusumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks. § 114. Maksuvõla mahakandmine ja kustutamine [---]
Senine strateegia Kuludealane konkurentsivõime Konkurentsipositsiooni hinnang Ettevõtte strateegilised võimalused Hinnang senisele strateegiale Võimalused strateegia parandamiseks ja konkurentsieelise väljaarendamiseks/ tugevdamiseks PEST analüüs Väliskeskkonna mõjurite analüüs. P political E economic S social T - tecnological PEST analüüsis jälgitavad põhinäitajad: Poliitiline keskkond: Maksuseadused (missugused muudatused toimuvad maksuseaduses ja kuidas võivad mõjutada? nt. aktsiisi tõus muudab omahinda) Keskkonnakaitse regulatsioonid (nt. EURO6 nõuded veoautodele) Konkurentsi reguleerimine Väliskaubanduse reguleerimine Töösuhete reguleerimine Poliitiline stabiilsus Riiklikud subsiidiumid Rahvusvahelised lepingud 14 Rahvusvahelised suhted Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad
Erinevalt juhatuse liikme esindusõigusest on prokuristi esindusõigus kitsam ning prokuura annab vaid esindusõiguse, mitte juhtimisõiguse. Piiranguna ei või prokurist võõrandada ega koormata äriühingule kuuluvat kinnisasja (ilma et äriühing oleks talle selle õiguse prokuuras andnud ning selle kohta oleks tehtud märge äriregistrisse ÄS § 16, lg 2). 33. Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib nõuda enda registreerimist äriregistris, kui tema käive ei ületa käibe maksuseaduses sätestatud määra? Äriregistrisse kantakse FIE tema nõudel või seaduse alusel. ÄS § 3 lg 2 kohaselt tuleb FIE kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. KMS § 19 lg 1 järgi tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 euro. Advokatuuriseaduse74 § 51 kohaselt
annaabi.ee 
