· Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus - muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. - Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; - keskaegne linnakultuur Lääne-Euroopast (valdavalt Põhja-Saksamaalt; 9 keskaegset linna,
kinisvaramull. 2017. aasta seisuga oli makromajandus Eestis positiivne. Euroopa Komisjon ei pannud Eestit EL liikmesriikide hulka, kus võib esineda kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamarust. Edaspidiselt peaks majanduskasv tulema kiirem, sest eelmistel aastadel tagasilöögi saanud sektorid enam nii palju ei mõjuta. 2017. aastal kasvas majandus hinnanguliselt 2,4%. Sarnane kasvutempo peaks jätkuma 2018. ja 2019. aastal. Suured muutused maksudes toob head kaasa kaubandusele, sest suur hulk hakkab saama aastas 700 eurot rohkem ja kuhu see raha võib minna, näiteks toidule või hoopis sisustusele. Eesti SKP suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%. Tänase prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2018. aastal 3,3%, ja 2019. aastal 2,8%. 2017.aasta inflatsioon oli 3,7% võrreldes eelmise aastaga. Eesti inflatsiooniks prognoositakse 2018. aastal 3,1% ja 2019. aastal 2,6%.
Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents
Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents
vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. · Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. · Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti. · Maksude fiskaalfunktsioon domineeris eelmistel sajanditel. · XX sajandil ja eriti selle teisel poolel oli majandusteadlaste tähelepanu orbiidis maksude mõju: a) Mitmesugustele majandusprotsessidele (investeerimine, majanduse stabiilsus, tööhõive) b) Indiviidi käitumisele (tööaktiivsus, tarbimine, säästmine). · Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil
Majanduslik seisun mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Tööpuuduse kahjud (mõju) Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha.
Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on protektsionistlikku maj viljelev riik,kus suur osa maj on riigi kontrolli all,vohavad riigiettevõtlus ning otsesed maksud(makstakse vahetult tuludel (fitulumaks,ettevõtte tulumax,sotsiaalmax(k.a bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks,aktsiisid,tollimaks.Tulumaks-fi
rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”. Mõlema impeeriumi ajal oli see deviis keelatud, nagu teised revolutsiooni sümbolid, aga uued
2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. 1990. aastatel tegi riik talle kuuluvasse tööstusesse suuri investeeringuid. Tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, kuid riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro. Statoil (Norra riigile kuuluv naftafirma)
demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja et ta on Kuningriik. Sealsed elutingimused on kõrged. Valitsus kannab hoolt eriti just laste ja noorte eest. Sain veel teada, missugused erinevad usud Norras on ja et sealsetel inimestel on õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda ning mis keeli seal räägitakse. 17 II MAJANDUS 1. SISSEJUHATUS Norra riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. Riik on paljude hüdro- ja tavaliste elektrijaamade omanik. Kuigi riigil on monopol raudteel ja postiteenustes, on selles vallas tegutsevatele riigiettevõtetele antud üsna vabad käed, mis omakorda tähendab üha suuremat avatust konkurentsile.
Kas keskkonna kapitali on kahjustatud ning kas seda kahju on taastav? Kui keskkonna kapitali on mõjutatud, kas see mõju on kriitiline, konstantne või talutav? Millised võimalused on probleemi vähendamiseks või elimineerimiseks? Kui palju need võimalused maksaksid ning kui kaua need aega võtaksid? Kui efektiivsed need oleksid? Väljundid: Poliitika muudatused Näiteks muudatused seadusandluses, maksudes, riigi raha kasutamises, vabatahtlike tegevuste esilekutsumine Otsused Seadused Eelised ja koormused Reeglid ja regulatsioonid Kui ei ole piisavalt informatsiooni, et teha 100% informeeritud otsust, siis on toimimisel 2 Ilma kahetsusteta strateegia (No-regrets strategy): Kulu-efektiivsed arengud, mis on seotud tootmiskulude vähenemisega ning toote kvaliteedi paranemisega, kuid ühtlasi on ka keskkonnale kasulikud
Konvergentsi toimumise tingimused Y-tulutase g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut ● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise tõttu) Kogunõudlus koosneb: majapidamised (eratarbimine), investeeringud ja ettevõtte kulutused, netoeksport ehk teiste riikide tarbijate kulutused Äritsüklite tuvastamine aegridades ● Võrreldakse kvartaalseid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga (kõrvaldab sesoonsuse)
versiooni, mis omandas hiljem Kesk- ja Ida-Euroopas väga suure mõju, ning sanktsioneeris Magdeburigis esimeste gildide asutamise. Ta kasutas regulaarselt locator' eid ja koostas nendega üksikasjalikke kirjalikke lepinguid. Ta julgustas Madalmaade immigrante ümber asuma. Just seesuguste kõrgeltsündinud prelaatide tegutsemise tõttu muutusid talurahva uusasundused nii kiirest arenevaks ja edukaks, ning sellise arengu üheks hoovaks oli vaba küla ,,vaba igasugustest maksudes ja teokoormistest". Vabaduse tähendus *uusasunduse esimestel aastatel oli tavaks, et rent ja kümnis oleks tavalisest madalamad või puudusid üldse. Aastate hulk, mille vältel niisugused eritingimused asunikele kehtisid, ning soodustingimuste eneste sisu olid erinevad. (Sileesias 13. saj lõpust: anti kolm maksuvaba aastat neile talunikele, kelle maa oli kohe ülesharitav, üheksa neile, kelle maa oli võssa kasvanud, ning kuusteist neile, kelle maal kasvas paks mets
Sponsorlusega ettevõte ei tegele, aga kui on mõni lasteüritus, näiteks lauluvõistlus, siis tublidele lastele kringel auhinnaks on ikka valmistatud. Kui on tegemist suurema grupi inimestega, siis strateegiliselt on mõtet mõnikord hinda alla lasta, et seegi summa kätte saada. Toitlustamises on palju operatsioone, mis nõuvad tööjõukulu ja muid kulusid, seega hinna allalaskmine ei ole kasulik, aga majanduslikku seisu arvestades, on see ainuõige otsus. Kahjuks ei rendis ega maksudes ettevõttele selles osas järeleandmisi ei tehta. Kohvikus väljaspool teenindamisele lisandub 20% teenustasu. 4.4. Personali arendamine. Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. Personali arendamisel kohvikus eksisteerib kaks suunda: ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet;
Neljandaks. Aastatel 19941999 ei olnud Eesti majanduse kiire arengu põhifaktoriks tema maksusüsteem, ilmselt tagasid majanduse kiire arengu teised tegurid. Viiendaks. Perioodi 19941999 iseloomustab suhteliselt suur stabiilsus nii maksu- kui eelarvepoliitikas. See stabiilsus tagati põhimõtteliste muudatuste puudumisega maksusüsteemis. Samuti jäid tagasihoidlikeks ka muudatused konkreetsetes maksudes, 14 millistest olulisem oli aktsiisimäärade pidev tõstmine ligikaudu samas tempos keskmise palga kasvuga. Stabiilne (mõnede autorite arvates isegi liiga stabiilne) maksupoliitika tingis ka maksukoormuse suure stabiilsuse: 1994.a. 36,3%, 1995.a. 36,7%, 1996.a. 36,5%, 1997.a. 36,5%, 1998.a. 36,9%, 1999.a. 35,6% SKP-st. (Riigieelarve..., 1996: lk. 5; Riigieelarve...., 2000: lk. 11).
î tootmise või teeninduse protsess nõuab väga suurt î juhtimisalast või tehnoloogilist kompetentsust. D lepingulise tootmisega: Eelised: î ettevõte ei pea lahendama tööjõuga seotud probleeme î võimalik on toodet reklaamida, kui kodumaist kaupa î kui risk osutub liiga suureks või turumaht liiga väikeseks, siis on odavam lõpetada leping kui sulgeda uus tehas î lepinguline tootmine ekspordi asemel säästab transpordikulusid î võib tekkida kokkuhoid maksudes (sihtriigi maksutase võib olla madalam) Nõrkused: î kvaliteedi kontroll î sobiva koostööpartneri leidmine on raske. D lepingulise juhtimisega - müüakse ainult oma (juhtimisoskusi) ja teadmisi konkreetsel alal. Kogu tootmine jääb kohaliku omaniku valdusesse. î Eeldused: kõrgetasemelised teadmised ja oskused mingi valdkonna firmade juhtimisel. î Kõige olulisem põhjus: soov osaleda laiemalt mingi tegevusvaldkonna konkurentsi- situatsiooni kujundamisel.
Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.
Majandustsüklite aluseks olevaid sokke on kolme tüüpi: Nõudlussokid erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes. V LOENG I OSA. Tööhõive ja Tööpuudus Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikkekui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult
olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. Tagajärjed: · ajaloolise aja algus · muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. · Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna);
alusena, detsentralisatsioon, järelevalve (seaduslikkuse üle; tegevuse otstarbekuse üle), traditsioonilised funktsioonid; tulud: kohalikud maksud, avalikud teenused ja kohalik ettevõtlus ning tulud varadest, riigieelarve eraldised (dotatsioon, krediit, laen); pädevus: poliitiline ning halduspädevus (normatiivne; normivaba); autonoomsuse garanteeritus - 6 ülimuslikkust (organisatsiooni kujundamisel, õigusloomes, finantsasjades, maksudes, kohalikus planeerimises, personali küsimustes); omavalitsusliku halduse struktuur: ühetasandiline omavalitsussüsteem, kahe- ja enamatasandiline omavalitsussüsteem (esmatasand; teine tasand); omavalitsusüksuse organisatsiooni struktuur: lokaalne esinduskogu, täitevorgan ning selle nimetatav/valitav juht, esinduskogu ning täitevorgani tööorganid, täitevvõimu alluvuses olevad professionaalsed struktuurid; suurlinnade
annaabi.ee 
