Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei saa olla sama kujundit nagu minul, sest kellelgi pole samu kogemusi ja mälestusi. Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim
mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega
jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile öeldakse peaks olema asjakohane, tõene ja arusaadav - kui me järgime neid maksiime, siis seda meie kõne just ongi. 5. Mismoodi toetab Grice’i maksiimide Näide oma kogemusest. Tuttav järgimine kõne mõistmist? Too näide kutsub sõbra ühele üritusele: "Lähme oma kogemusest. õhtul Kati juurde peole." Sõber: "Ma õpin." Tegemist oli relevantsus, asjakohasus maksiimiga. See info, mida sõber andis, polnud asjakohane. Tal kas
toodetel on logo -siis teadmata firma nime näeme selles õuna. Seetõttu, et kui kõne on kvaliteetne( piisavalt õiget info) kvantiteetne (piisaval hulgal infot) asjakohane ja arusaadav siis ongi kergem 2. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide mõista kõne sisu. Kui jutustada näiteks järgimine kõne mõistmist? Too näide oma L6 mingist võistlusest aga samas kirjeldada kogemusest. elavalt kõrvalistuja kleiti ei saa võistluse kulgemisest vestluspartner midagi aru.
mis on universaalsed kõigile. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. Kuid siinkohal ei saaks treener Rocke käitumist universaliseerida kategoorilise imperatiivi abil kõigile kehtivaks, kuna see viiks inimeste omavahelisele mitteusaldamisele. Seda, millist kasu meeskond sai ja kas treener käitus targalt, ei pea Kant nii oluliseks. Kategoorilise imperatiivi järgi oleks treener pidanud käituma selliste maksiimide alusel, mida ta sooviks näha universaalsetena, kõigile kehtivate seadustena. Antud juhul oleks kehtiv maksiim: treener valetab meeskonnale alati, kui meeskonnal läheb täbarasti ning see printsiip peab olema avalik. Sellisel juhul kaoks ära tõe väärtus treeneri ja meeskonna suhtes, sest meeskond teaks kohe, et treener motiveerib neid vale informatsiooniga, kui neil mängus halvasti läheb. Kokkuvõttes pole see printsiip universaliseeritav, kuna nii kaoks inimeste vahelt igasugune
sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust? Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks. Siin on peidus ka moraali kuldreegel: tee seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. HEGELI AJALOO FILOSOOFIA Tema ajaloofilosoofia aineks on maailma vaimu (abstraktne inimene või inimteadus) arengu seaduspärasused. 1. Maailmavaimu kavalus ehk ajaloo iroonia
Mõisted aitavad inimestel teadmisi klassifitseerida ja kategoriseerida ning need võivad määratleda ka klassi, omadusi, dimensioone, suhteid erinevate objektide, indiviidide ja nähtuste vahel. 2. Grice’i maksiimide järgi toimub suhtlemine koostöö põhimõttel ehk inimesed, kes omavahel suhtlevad, tahavad omavahel teadmisi vahetada või mõtteid edasi anda või neid kuulata. Esineb eeldus, et see mida inimesed
11 Preservatiivide puhul võib inimene tunda piinlikust nende ostmisel jne. Alternatiiviks on kasutada Nuvaringi. Deontoloogilised printsiibid: Kanti kategooriline imperativism. Kui MSD tegevust vaadelda Kanti kategoorilise imperativismi vaatevinklist, kus põhiseisukohaks on toimida alati selliste maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid seaduseks või standardiks, siis paraku peab tõdema, et kindlasti ei sooviks MSD, et sellist laadi ürituste korraldamine ja meelelahutusliku sisu pakkumine muutuks ravimitootjate poolt üldiseks standardiks. Ehk siis, MSD ei sooviks, et seda hakataks kasutama arstidega manipuleerimiseks. Õiguste ja kohustuste printsiip
· See on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks). · Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. · Tuleb endalt küsida, kas sa tahaksid, et seda reeglit järgiksid kõik inimesed igal ajal (kas see võiks saada universaalseks seaduseks?). Kanti kategoorilise imperatiivi kaks vormelit · Toimi ainult nende maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid üldiseks seaduseks! · Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina. Hüpoteetiline imperatiiv On tingimuslik: "peab" kehtib, kui on vastav soov. Tuleb vaid valida õiged vahendid soovi realiseerimiseks. Ütleb, mida tuleb teha, kui meil on mingi soov: selleks, et saada X pead tegema Y! Kanti moraalne "peab"
Valem on lihtne „tee P” ehk tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile(Kant). 41.Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud
COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peaks moraali enda seest otsima ja see peaks ka teistele kehtima, sa peaksid selles veendunud olema. Teised ei pea seda järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks.
Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (nn teist järku reeglit). 6. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute
Nähtumuste maailmas ei kanna täielikku vastutust (ühiskond, teised inimesed jne). Mõistusesfääris on vastutus aga inimesel iseendal. Milles seisneb tahte heteronoomia printsiip? Vastupidine printsiip. Siis kui tahe laseb ennast määratleda millegi mõistusvälisena ehk laseb omale seadusi ette kirjutada (ühiskond, inimesed, religioon jne). Mida tähendab termin „maksiim”? Loomulikud käitumisreeglid. Milles seisneb inimese empiiriline karakter? Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust. Praktiline filosoofia ei kirjuta ette seadusi, norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks
Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 12. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv on printsiip, mille alusel saab hinnata maksiimi e
“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta •kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes •sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige
", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too
Kuid moraaliotsustustel on loogiline mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur. 15. Mis on universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire 28. Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda
·Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. Ei ole öeldud, mis on moraalne tegutsemine. Eetika,mis ütleb, et tuleb käituda nende reeglite järgi, mille kohta sa soovid, et nad saaksid kõigile üldiselt kehtivaks. ·Tuleb endalt küsida, kas sa tahaksid, et seda reeglid järgiksid kõik inimesed igal ajal (kas see võiks saada universaalseks seaduseks?). Kanti kategoorilise imperatiivi kaks vormelit :·"Toimi ainult nende maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid üldiseks seaduseks!" ·"Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina!" ·Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust. ·Moraalset kohustust ei saa väljendada kujul "kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y". ·Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt.
Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv
Kasu ei saa olla moraali aluseks. Inimesel on täiuslik autonoomia vabadus kuuletuda enda kehtestatud seadustele, sõltumata enda kogemusest, isegi õnnetaotlusest. Moraali aluseks on pigem inimeseks olemine. Tingimusteta mõisuse käsk, mis lähtub inimese olemise alustest. Tegutse maksiimi järgi, nagu sa peaksid õigeks, et kõik nii käituks, et see võiks olla universaalseks seaduseks. Kaks vormelit: 1. Tegutse vaid selliste maksiimide alusel, mille puhul sa tahad, et need oleksid universaalsed seadused. 2. Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina ning mitte kunagi vahendina (subjektiivsuse allutamine). Lubaduse murdmine ei saa olla universaalne maksiim, see hävitaks tõotuse kui sellise. · Kas liikluseeskirjade rikkumine (ka vähim...) saab olla universaalne maksiim, mille järgi Tallinn-Tartu maanteel sõita
annaabi.ee 
