mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi peab eestis riigieelarve tasakaalus olema, kulud: sotsiaal, tervishoid, haridus ja teadus,
· Aktsiad peavad olema emiteeritud kooskõlas kehtivate õigusaktide ning ettevõtte põhikirja sätetega ning vastama nende suhtes kehtivate õigusaktide sätetele. Börsil on õigus keelduda sellise ettevõtte väärtpaberite noteerimisest, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelnenud kahe aasta jooksul algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus või moratoorium või kellel on nimetatud perioodi jooksul esinenud püsiva iseloomuga makseraskusi. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.nasdaqomxbaltic.com/et/bors/noteerimine/kuidas-noteerida/ http://www.nasdaqomxbaltic.com/et/bors/noteerimine/miks-noteerida/
1 1 Pajumägi.H. Sotsiaalõiguse üldosa. Tallinn 2013, lk 39. Ees tis on tegelikult võlahätta jäänud isikud ja pered väga aktuaalne teema, mille jaoks ongi loodud mitmed üksused, mis aitavad hättajäänud inimesi - Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, MTÜ Võlanõustajad ja teised võlanõustamiskeskused ning juriidilised isikud. Peale majanduskriisi Eestis tekkis eriti palju makseraskusi peredel ja muudel isikutel, isegi Pangaliit nõudis aastaid tagasi VÕS-i eraldi nõuet - isikutele, kes ei suuda maksta oma laene vms ning kes soovivad võlgade jaoks maksepuhkust, vähendamist, nendele peaks olema kohustuslik minna võlanõustaja juurde. Mõned aastad tagasi tehti isegi saade ,,Võlast vabaks'' TV3s, kus käsitleti samuti võlahätta jäänud inimesi ja nende laenuga seotud probleeme. Saade oli üpriski efektiivne, enamik peresid said tänu
· Kommenteeri tehtud töö iseloomu ja näita et see vastab töökäsus esitatule. · Nimeta ära ka tööd, mida tehti tasuta. Arve maksmine: Mine koos kliendiga kassasse arvet maksma. Võimaluse korral paku kliendile soodustähtaegu, järelmaksu või Peugeot kliendikaardiga maksmist ( Kuigi eestis ei ole see veel võimalik) NB! Loo kliendiga usaldusele rajanev suhtlemisõhkond, näidates, et mõistad võimalikke makseraskusi. See on väga tähtis kliendi lojaalsuse arendamisel. MEELESPEA ! · Valmistun igaks auto üleandmiseks: · Kontrollin, et sõiduk on valmis kokkulepitud ajaks · Kogun kokku kõik vajalikud dokumendid ( arve koopia või töökäsk, vahetatud osad, testitulemused) · Valmistan ette arve selgituse · Varun kliendi vastuvõtuks piisavalt aega, et arvet selgitada, kommenteerida ja väärtustada tehtud töid.
Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid.
Ka krediidiasutuste nõudmised laenuvõtja finantsseisundile on väiksemad kui suurte laenude korral Tihti on kiirlaenude viivised oluliselt kõrgemad kui intressid, samuti lisavad kiirlaenufirmad laenaja vastu esitatavatele nõuetele suured lisatasud, mistõttu nõutav summa kasvab pärast tähtaja ületamist palju järsemalt kui klient oleks oodanud 10. Millised on ohumärgid, mis viitavad makseraskusi ennetava tegevuse vajadusele 11. Mis on riigi õigusabi, kellel on sellele õigus Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul, kus isik võib saada riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud või kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi saamise tingimused sõltuvad sellest, milliseks menetluseks õigusabi vajatakse
Praktika näitab, et pärast ettevõtte käivitamist kaldutakse sageli esialgsest äriplaanist kõrvale. Ettevõtja on paindlik, ta kohandab esialgset äriideed, leiab uusi võimalusi. Äriplaan on aga ka sel juhul mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjuseid. Nii saab varakult märgata selliseid muutusi, mis võivad ettevõttele kaasa tuua olulisi probleeme, näiteks makseraskusi. Vahel öeldakse, et tähtsam on protsess kui tagajärg. Äriplaani koostades peab ettevõtja analüüsima tegevuskeskkonda, turgu, konkurentsi, planeerima kulusid ja tulusid jne. Kui see kõik on tehtud, on ta paremini valmis reaalseks äritegevuseks. Äriplaanil võivad olla erinevad sihtgrupid: - ettevõtja ise - kaasomanikud, asutajad - laenuandja, eelkõige pank - ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon (näiteks EAS, Töötukassa)
Praktika näitab, et pärast ettevõtte käivitamist kaldutakse sageli esialgsest äriplaanist kõrvale. Ettevõtja on paindlik, ta kohandab esialgset äriideed, leiab uusi võimalusi. Äriplaan on aga ka sel juhul mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjuseid. Nii saab varakult märgata selliseid muutusi, mis võivad ettevõttele kaasa tuua olulisi probleeme, näiteks makseraskusi. Vahel öeldakse, et tähtsam on protsess kui tagajärg. Äriplaani koostades peab ettevõtja analüüsima tegevuskeskkonda, turgu, konkurentsi, planeerima kulusid ja tulusid jne. Kui see kõik on tehtud, on ta paremini valmis reaalseks äritegevuseks. Äriplaanil võivad olla erinevad sihtgrupid: - ettevõtja ise - kaasomanikud, asutajad - laenuandja, eelkõige pank - ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon (näiteks EAS, Töötukassa)
finantsiliselt stabiilne; milline on ettevõtte võime genereerida tulevasi rahavoogusid; kuidas tulevikus maksimeerida kasumit. 2. Tegevjuhtkonna soov aruandluse analüüsi põhjal mõõta oma tegevuse efektiivsust, sest just nemad vastutavad igapäevaselt omanike tuluootuse täitumise eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi. 3. Laenu taotlemine krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse. 4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri,
lühiajalist laenu või teostavad krediitmüüki. 1 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Maksevõime üldise taseme kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Maksevõime üldise taseme puhul tuleb
Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga.1 Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus, sest ilma selliste institutsioonideta ei ole riigijuhtimine ja ühiskonnaelu
1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised
c) Varade tagatus oma käibevaradega ja laenuvahenditega = oma käibekapital + pikaajalised laenuvahendid + lühiajalised laenuvahendid varud. Testi võimalikud tulemused: - Absoluutne finantsiline stabiilsus, kui kõik kolm näitajat on positiivsed - Normaalne finantsseisund, mis garanteerib maksevõime, kui b) ja c) on positiivsed ning a) negatiivne - Ebastabiilne seisund, kui a) ja b) on negatiivsed ning c) positiivne, esineb makseraskusi - Pankrotieelne seisund, kui kõik kolm näitajat on negatiivsed. Andres Laar 2008 2007 OMAKÄIBEVAHENDID Omakäibevahendid = ettevõtte stabiilsuse mõõdupuu Omakäibevahendid = käibekapital Omakäibevahendid = käibevara lühiajalised kohustused Näitaja peaks olema positiivne
võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk current ratio kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet
saneerimismenetluse läbiviimiseks. (5) Saneerimisnõustaja on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet. 33. Võlgadest vabastamise menetlus võlakaitse seaduse kohaselt (eesmärk, võlgade ümberkujundamise viisid ) EESMÄRK *Seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. *Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. *Enne kui kohtule avaldus esitada, peab võlgnik ise olema astunud samme, et võlgadest vabaneda või need ümber kujundada. Kui neist sammudest pole piisanud, saab võlgnik esitada menetluse
Kas oli mingisugunegi leping võla hilisema tasumiskohustusega? · Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas ettemaks kätte saada. Sõber tellis Eestis internetipoest diivani ja tegi ettemakse summas 600 eurot. OÜ Z lubas diivani toimetada kohale kahe päeva pärast. Nüüdseks on 2 nädalat möödunud ja ei ole ei diivanit ega ka ettemakset. OÜ Z e-mailidele ei reageeri, telefonid ei vasta. Avalikud registrid näitavad makseraskusi. Soovitan sõbral esitada pankrotiavaldus, avaldusele lisaks peab sõber esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui pankrotiavalduse esitate ise, tuleb avaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. OÜ Z pankroti väljakuulutamisega tekib sõbral nõude esitamise õigus pankrotipessa. Soovitaksin sõbral osaleda võlausaldajate esimesel koosolekul omanõude kaitseks
(1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas.
algatamise avaldus, liidetakse need uhte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. 90. Mida tähendab nõuete ümberkujundamine ja milles see väljendub (millised on need abinõud)? 42 VÕLGADE ÜMBERKUJUNDAMINE 91. Mis on võlgade ümberkujundamise eesmärk? Eesmärk: makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Arvestatakse võlgniku kui ka võlausaldaja õigustatud huve Makseraskusteks olevaks, kui ei suuda täita kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal 92. Võlgade ümberkujundamise sisuks on? 93. Millised on võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse peamised tagajärjed? Avalduse menetlusse võtmise tagajärjed:
laenu ja ta on antud perioodil maksevõimeline, aga intresside ja laenusumma tagasimaksmiseks tulevikus vahendid puuduvad, siis on antud ettevõtte maksevõimeline lühiajaliselt, mitte aga pikaajaliselt. Maksevõime on ettevõtte usaldatavuse ja eksistentsi vältimatu eeltingimus. Seepärast peavad ettevõttel olema kogu aeg olemas vahendid potentsiaalsete tootmistegurite eest tasumiseks, lühiajaliste laenude tähtajaliseks kustutamiseks, töötajate palga maksmiseks. Ajutisi makseraskusi ei käsitleta veel pankrotina, kuid ettevõte kaotab sellega oma usaldusväärsuse võlausaldajate silmis (Banhard, Kitvel 2001, lk 92). Maksevõime analüüsi eesmärk on hinnata ettevõtte maksevõimet. Maksevõime analüüs näitab, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavat vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks, st kas ettevõte on maksevõimeline (Teearu jt 2005, lk 19). 9
tururegulatsioonidega kindlustanud, et see nii ka oleks. Kuid kuigi regulatsioon on vajalik, et puhastada ettevõtluskeskkonda, võib see üksi olla ebapiisav lahendamaks juba tekkinud sotsiaalseid probleeme. Toimetulekuraskusi ja vastutustundetut tarbimist kiirlaenuturu regulatsioon ei kõrvalda, samas võib vähendada tarbijate võimalusi teadmatusest või vastutustundetusest oma makseraskusi süvendada või vastutustundetut finantskäitumist harjutada24. Eestis on seadusandja püüdnud võlgniku paremat kaitset liigkasuvõtjaliku laenutegevuse vastu saavutada mitmete regulatiivsete võtetega, neist potentsiaalselt suurima mõjuga on vastutustundliku laenamise sätted võlaõigusseaduses ja heade kommetega vastuolus oleva tehingu tühisuse sätted tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Paraku need meetmed ei ole omanud piisavat toimet
VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Professionaalsel krediidiandjal on kohustus via läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse uuring, millega krediidiandja hindab, kas krediiditaotlejal võib tulla makseraskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Krediidiandjal on
annaabi.ee 
