TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA.............................................
Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. · Kui hinnatase on lühikeses perspektiivis fikseeritud, toimub kohandumine mudelis nõutavate ja toodetavate kaupade (seega ka kogutoodangu ja tööhõive) kaudu. Sellist kohandumise varianti nimetatakse makromajanduses Keynesi eelduseks, mille kohaselt kogutoodang kujuneb nõudluse järgi, see tähendab et pakkujad toodavad nii palju kui antud hinnatasemel nõutakse. Mida tähendab olla keinsist? Kõigepealt kaks põhilist arusaama: 1. turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni; 2. valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada. Neokeinslased majandus kaldub ebastabiilsusele ja valitsuse sekkumine on sageli vajalik. Enim häirib töötus
Makromajandus prognoosid Järgnev tekst peatub Eesti makromajanduses toimuvatel muudatustel järgnevatel aastatel ning põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010
muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud. Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) *Mõned väärtpaberid reageerivad tundlikumalt makromajanduses toimuvate muutuste suhtes ja mõned vähem. Seega saame öelda, et mõnede väärtpaberite süstemaatiline risk on suurem kui teistel. *Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad turu keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest.
osaks: · kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja · avaliku sektori (valitsussektori) sääst. S (Y T C )(T G ) I kus (YTC) on erasääst (private saving) ja (TG) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving). Rahavoogude mudel näitab, et rahavood (sissevoog) finantsvahendite turule ja finantsvahendite turult välja (väljavoog) peavad olema tasakaalus. Intressi tasakaalustava rolli illustreerimiseks makromajanduses kirjutame rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse ka tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid: Y- C0 + c (Y -T ) G = I(r) Y,T ja G katusega Järeldub, et S´ = I(r) Tasakaalu intressimäär kujuneb, kui säästud võrduvad investeeringutega ehk on määratud säästude (laenukõlblike fondide pakkumise) vertikaalse joone ja soovitud investeeringute graafikujoone lõikepunktiga 2.5. Fiskaalpoliitika efektid
Siiski esines ka näiteid, kus ootuste ja tulemuste kattumise korral võis otsene liikumine olla aruande ilmumise hetkeks juba tehtud. Lisaks oli ka näiteid, kus madala likviidsuse tõttu võisid suuremad turuosalised aruannete tegeliku mõju avaldamist oma ostude või müükidega nädala või kahe võrra edasi lükata. Üksikutel juhtudel võis mõni vähem tähtis kvartaliaruanne jääda ka makromajanduses toimuva tõttu otsese tähelepanuta. Siiski lõpuks reageeris aktsiahind tulemustele ikkagi liikumist vältida ei ole võimalik. Kuna Silvano puhul on väikeinvestoritele kättesaadavate analüüside hulk piiratud, siis sai antud juhul uuritud üksnes LHV analüüside mõju aktsiahinnale. See oli aga piisav kinnitamaks väidet, et väikese börsi puhul, kus informatsiooni ettevõttelt endalt võib tulla
Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega. Makroökonoomika muutus iseseisvaks teadusharuks 1930.ndatel. Üks selle loojaid on J. M. Keynes, kes analüüsis majandusnähtusi, lähtudes rahvamajanduse kui terviklikust süsteemist. See tähendab, et kui mikromajanduses käib nähtuste uurimine ettevõtte tasandil, siis makromajanduses uuritakse kogu rahva tasandil. See võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi, kavandada uut majanduspoliitikat. Majandusteaduse järgi on rahvamajandusel neli põhilist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega; hindade stabiilsus ehk võitlust inflatsiooniga; kõrge ja püsiv majanduskasv; õiglane sissetulekute jaotus.
See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
sandardhälve riski mõõdikuna, riskide hajutamise pos egekt. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski.
· NAIRU (Non-Accelerating-Inflation Rate of Unemployment) mudelid; · HERMES (Harmonized Econometric Research for Modelling Economic Systems) mudelid; · üleminekumajanduse makromajanduslikud mudelid; · Eestis koostatud makromajanduslikud mudelid. · Eesti piimandussektori makro-ökonomeetriline mudel. · Eesti taimekasvatussektori makro-ökonomeetriline mudel; · Eesti lihasektori makro-ökonomeetriline mudel. Makromajanduslikke ökonoomilisi mudeleid kasutatakse makromajanduses protsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning riigi makromajanduspoliitika .kvantitatiivseks hindamiseks. A) Kleini mudelid- Kleini peamine mudel koosneb 3 struktuursest võrrandist e. käitumisvõrrandist ja 3 makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand. Seosevõrrand: rahvatulu jaguneb tarbimiseks, investeeringuteks, valitsemiskuludeks
(ootamatu kaibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Sustemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk voi tururisk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tanu uldistele arengutele makromajanduses (majandustsukkel, rahapoliitika, kursside koikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist
Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski.
Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus · Mitte ükski majandusagent (firma, kodumajapidamine) ei tegutse isoleeritult. · Majandusagentide tegevus on vastastikku seotud. · Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias ringkäigu mudelit. · Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. · Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid. · Makroökonoomika uurib makromajanduses toimuvat ja selle uurimise üheks peamiseks eesmärgiks on luua baas majanduspoliitika arendamiseks · Ringkäigu mudeli abil analüüsitakse lühiperioodi reaalse SKP kujunemist. o Seda mudelit nimetatakse veel ka konstantse hinnatasemega lühiajalise tasakaalu mudeliks (ehk keyneslik makromajanduse mudel). J. M. Keynes (1883-1946), inglise majandusteadlane, makroökonoomika alusepanija. · Ringkäigu mudeli lihtsustatud skeemis on 2 majandussubjekti:
kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu edasise arengu suhtes oldi liiga optimistlikud. 3 Kriisile järgnenud aastatel on kinnisvaraturg näidanud mõningase stabiliseerumise jälgi, mida iseloomustavad aeglaselt tõusvad hinnad ja turu aktiivsemaks muutumine. Vaatamata makromajanduses ilmnenud positiivsetele märkidele ettevõtete ja majapidamiste maksevõime paranemise kohta ollakse endiselt ettevaatlikud uute laenude väljastamisel. Ülemaailmse auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustiku KPMG poolt läbiviidud uuringust1 selgub, et kinnisvara on pankade jaoks viimastel aastatel üks mitteatraktiivsematest sektoritest, kuhu laene väljastada. Eelkõige on põhjuseks kommertspankade jätkuvad probleemid eraisikute
sõltuvust teiste õppeainete hinnetest: = , + , + , + , - , 80 Matemaatika ja statistika 2008/2009 12 Aegridade analüüs 12.1 Aegrea mõiste Ettevõtte tegevuse analüüsimisel ja plaanide tegemisel on oluline mitmesuguste näitajate (käive, kasum, varud) ajalise muutumise ehk dünaamika jälgimine. Samuti tuleb kursis olla makromajanduses kasutatavate näitarvude muutustega, et võtta vastu õigeid otsuseid. Aegreaks (kronoloogiliseks reaks) nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist. Aegrida saadakse korduvvaatluse kasutamisel. Harilikult esitatakse aegrida ajamomentide (kuupäev, kellaaeg) või ajaperioodide (kuu, kvartal, aasta) ja neile vastavate suuruse väärtuste kogumina. Momentrida iga element on seotud teatud ajamomendiga (näiteks elektrienergia arvesti näit konkreetsel ajahetkel).
kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Reaalintress = intress äritegevusest inflatsioon Näide: Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%, on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja inflatsioon 4%, on reaalintress +8%.
soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Reaalintress = intress äritegevusest – inflatsioon Näide: Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%, on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja inflatsioon 4%, on reaalintress +8%.
komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hin- naga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidi toimib inlatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inlatsiooni asemel toimib delatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Näide:
annaabi.ee 
