Näiteks bakterite või viiruste valgud. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. http://schools-wikipedia.org/images/787/78797.png Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase". antikeha bakter makrofaag http://academic.brooklyn.cuny.edu/biology/bio4fv/page/aviruses/macrophage-antg2656. JPG Makrofaag püüab
Fab ahel fragment Disulfiid Papaiin sidemed Fc fragment Retseptori sidumiskoht B-lümfotsüüt ja antikehad Antigeeni esitlevad (presenteerivad) rakud (APC - antigen presenting cells) = makrofaagid ja dentriitrakud bakterid Aktiveeritud makrofaag B-lümfotsüüt B-lümfotsüüt lüsosoom Peptiidide Peptiid-MHC Antikeha IgG lammutusproduktid kompleks Humoraalne immuunvastus Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid
Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse.
N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama interleuiin 2 antigeeni. Ühinemise käigus makrofaag eritab Tsütotoksilis B-RAKUD keemilise signaali interleukiin 1, mis paneb T- ed T-RAKUD abiraku tootma interleukiini 2. Interleukiin 2
N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama interleuiin 2 antigeeni. Ühinemise käigus makrofaag eritab Tsütotoksilis B-RAKUD keemilise signaali interleukiin 1, mis paneb T- ed T-RAKUD abiraku tootma interleukiini 2. Interleukiin 2
valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani) · Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot) · Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag) rasvarakk kapillaar peritsüüt neutrofiil plasmarakk fibro- blast Kolla-
III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk muudab enda kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. Makrofaag hävitab antikehaga ümbritsetud bakterid Difusioon gaasiliste ainete liikumine läbi membraani kõrgemast kontsentratsioonist madalamale. Osmoos: lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemalt. ( taime juurtest taime) INFOVAHETUS Retseptorvalgud edastavad info raku sisse. Ribosoomid Koosnevad: suuremadest ja väiksematest allüksustest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d. Valgumolekulidest (valgu süntees) Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasma võrgustikust.
Sugulisel teel (süüfilis) Keha kaitsesüsteemid: (skeem) 1. Mittespetsiifilised- tõrjuvad kõiki kehasse sisenejaid, väga efektiivne teatud piirini, ei saavuta täit kaitset= KAITSESÜSTEEM 1) passiivsed-takistavad pääsu kehasse - pesemine - füüsiline barjäär - keemiline takistus 2) alternatiivsed-piiravad kehas elulemist - põletik Tunnused: punetus-selle koha ümber on suurem verevarustus, tuuakse kohale makrofaag, kes hakkab võõrkehasid eemaldama, turse-selle ümber kuhjub rohkem koevedelikku, soojus- käivitatakse pürogeensed protsessid, üritatakse välismaailma mikroorganismide elu raskeks teha, valu- nahaalused varu puuteretseptorid muutuvad põletiku ajal aktiivseks, saadavad signaali KNSi, funktsiooni häire- suurendab ainevahetust, suureneb risk, et ohuallikas kandub ka mujale) Põletiku mõte on lokaliseerida kahjukolle ja seda piirata, et edasilevikut peatada. Kui kolde piiramine ei
jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada. Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla
· 1665 vaatles Hook esimesena rakku · 1831. A avastati tuum · Shleiden jõudis järeldusele , et kõik organismid on rakulise ehitusega · 1899- KÕIK TAIMED JA LOOMAD EHITATUD ÜLES RAKKUDEST. · Virchow- IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE OLEMASOLEVAST RAKUST JAGUNEMISE TEEL. · Baer- avastas imetaja munaraku ja viljastamise. · RAKKUDE HITUS JA TALITLUS ON VASTASTIKUSES KOOSKÕLAS. · Makrofaag- valge vererakk, mis püüab baktereid. · Prokarüoot- eeltuumne , eukarüoot- päristuumne Organell Tüübid Ehitus Ülesanne Esinemin e Tuum Topeltmembraani Juhib Taimed, d, tuumake, rakutalitlust loomad,
täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt. Na / K transport rakku ja rakust välja. Passiivne transport toimub vastavate valguliste kanalite abil, täiendavat energiat pole vaja (läbi pääsevad vaid väikesed molekulid sifusiooni teel). Nt. aminohapete ja osade ravimite transport läbi rakumembraani. Fagotsütoos rakumebraan sopistub sisse ja haarab endasse teisi molekule. Nt. makrofaag hävitab antikehadega ümbritsetud bakterid Difusioon aineosakeste liikumine madalama kontsentratsiooniga piirkoda. Ei vajate energiat; molekulid liiguvad seni, kuni on ühtlaselt jaotunud. Osmoos vee liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vee molekulid pääsevad läbi menbraani kuni lahused on mõlemad ühekangused; pole vaja energait. Tsütoplasma
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin. plasmarakk- antikehi sekreteeriv rakk
Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi
Joonista lünfisõlm, tema osad ja sooned. Omandatud immuunsus (kastid, nooled lisada) Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus antigeen B- lünfotsüüt T- lünfotsüüt 5 plasmarakk antikeha makrofaag tappurrakk Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt.pdf 007) Välimine süsteem Sisemine süsteem Koefaktor Plasmafaktor tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin
Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e
rakku) käigus tekib kaks ruumiliselt ja molekulaarselt erinevat rakupopulatsiooni: välimised polaarsed rakud (apikaalne piirkond koos sinna kuuluvate determinantidega) on suunatud arenema trofektodermi (trofoblasti) rakkudeks ja sisemised apolaarsed rakud kujunevad pluripotentseteks ICM’iks, kust saavad areneda kõik rakud va trofektodermi rakud. Asümeetris sõltub lõigustustasa pinna asetusest polaarsustelje suhtes. Raku polarisatsioon ilma jagunemiseta: dünaamiline makrofaag, mis bakterit taga ajab, et ta fagotsüteerida. Ta tunneb bakteri kohalolu nii, et kui bakter jätab mingisuguse peptiidijäägi enda liikumise järel alles, tunneb makrofaag oma retseptoritega selle ära ja ta saab selle suunas liikuda. Signaal polariseerib makrofaagi – ta suund ja kuju muutuvad. haploidne pärmirakk peab kasvama kõrgeima paljunemisfaktori vastas paljunemistüübi poole, tal on pinnal retseptor, mis signaliseeirb asukoha kõrgeima kontsentratsiooni poole.
Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub.
1)organism ei suuda enam võidelda rakusiseste bakterite ja viirustega, seenhaigustega; 2) arenevad kasvajad (Caposi sarkoom). 3) makrofaagide geenide aktivatsioon muutub - dementsus. On takistatud ka uute CD4 T-rakkude küpsemine. gp120 sünteesitakse ka lahustuva valguna rakkude kokku sulatamiseks. Seondub ka nakatumata rakkudele, takistades nende funktsioneerumist. Tekivad ka antikehad gp120 ja gp41 vastu. Kui antikehad seonduvad gp120-ga, siis makrofaag võtab viiruse enda sisse, mida too ootabki. T- rakuline immunsus ei saa funktsioneerida, sest regulatsioon blokeeritud. HIV-nakkuse ülekandumine emalt lapsele võib toimuda raseduse käigus, sünnitusel või rinnapiimaga toitmisel. Sünnituse käigus on nakatumisrisk 2530% ning see sõltub jällegi ema haiguse staadiumist mida kaugemale on arenenud haigus, seda suurem on ka risk ning veel paljudest muudest faktoritest.
1. Omnivoor (kõigesööja) inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3. Karnivoor (lihasööja) 4. Mikroobivoor (mikroobide sööja) 5. Fungivoorid (seentesööja) sipelgad, termiidid 6. Jne III tarbimise klassifikatsioon: 1. Mikrofaag toituvad mikroskoopilistest taimeosakestest (amööbid, heterotroofsed bakterid) · Suspensisööjad kõik filtreerijad, käsnad, kiusvaalad · Settesööjad merikurk 2. Makrofaag · Tervelt neelajad maod · Mälujad rohusööjad Lotka Volterra võrrandisüsteem: N saaklooma populatsiooni tihedus; P kiskja (predaatori) populatsiooni tihedus. Kiskja hoiab saaklooma populatsiooni kontrolli all (surub alla); - saagi otsimise efektiivsuse koefitsent; liigiomane; määrab ära millise kiirusega kiskja saaklooma populatsiooni alla surub. Eeldame, et kiskjate järelkasvu arv sõltub saadud toidu hulgast
Seda võib näha ka mitmete teiste viiruste puhul. Glükoproteiinid on vajalikud seondumiseks. Nende vastu tekivad antikehad, siis pole suurt abi, sest makrofaage kes neid söööma tulevad suudavad nakatada. Hävitab ja põhikoduna peab T-helper rakke. Immuunsüsteemi mälu hävib, rakuline imuunvastus kukub kokku. Arv väheneb – kriitiline piir. Seostub CD4 molekulile, vaj aveel abiretseptroid, kemokiini retseptorid, kas lümfokas või makrofaag – eri retseptorid. Kemokiini retseptoriga tuleb mängu inimese polümorfism. Üks jupp on puudu osadel inidviididel kui on homosügootne – jääb sisenemine pidama. Ei suuda nakatada. Kaasasündinud immuusususe valk APOBEC - rakud panevad kaasa selle viirusele, tekivad mutatsioonid. HIV viirusel selle protsessi blokeerivad vif geen. Mehhnism kuidas APOBEC toimib. Miks viirus ei saa normaalselt funktsioneerida. Igal rakul on oma kemokiiinide spekter
Immuunvastuse etapid: antigeeni töötlus ("protsessing") antigeeni esitava raku (APC) poolt APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB! Dendriitrakkudel (DC1 ja DC2) on keskne roll kogu immuunvastuse seadistamisel (st kas tekib eelistatult rakuline või antikehade poolt vahendatud immuunvastus) ¤ makrofaag (sh. erinevates kudedes erinev nimi) ¤ B-lümfotsüüt antigeeni (õigemini: antigeense peptiidi) esitlus Th-rakule toimub läbi II klassi HLA (hiirel H-2) molekuli. Lisaks eksogeensele antigeeni "protsessingule" ja esitlusele (HLA II molekuli kaudu Th-le) võib toimuda ka endogeenne antigeeni "protsessing" ja esitlus (HLA I molekuli kaudu Tc-le) - antigeenide lõhustumine proteasoomides, peptiidide transport raku pinnale TAP1 ja TAP2 (transporters associated
alla. Kui vähem kui 200 T-rakku/mm3, siis: 1)organism ei suuda enam võidelda rakusiseste bakterite ja viirustega, seenhaigustega; 2) arenevad kasvajad (Caposi sarkoom). 3) makrofaagide geenide aktivatsioon muutub- dementsus. On takistatud ka uute CD4 T-rakkude küpsemine. gp120 sünteesitakse ka lahustuva valguna rakkude kokku sulatamiseks. Seondub ka nakatumata rakkudele, takistades nende funktsioneerumist. Tekivad ka antikehad gp120 ja gp41 vastu. Kui antikehad seonduvad gp120-ga, siis makrofaag võtab viiruse enda sisse, mida too ootabki. T-rakuline immunsus ei saa funktsioneerida, sest regulatsioon blokeeritud. Eestis on HIV leitud enam kui 7300 inimesel. Esimene HIV-nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 19891999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001
mõiste (von Pirquet). 1924. aastal avastati, et ka astmat võib tekitada reaktsioon mikroorganismide (nt hallitusseente) vastu. Paul Ehrlich (1854-1915) lõi kunstlike antikehade filosoofia, süstematiseeris immuunsuse konsteptsioonist lähtuvalt kemoteraapia (mis viis lõppkokkuvõttes oluliste arenguteni ravimitööstuses vt ka ptk ??). Idee seisnes selles, et teatava keemilise ühendiga seotakse 2 Fagotsüüt õgirakk, vere ja teiste kudede liikumisvõimeline rakk (neutrifiil, makrofaag), mis haarab endasse ja hävitab baktereid ning teisi kehavõõraid tahkeid osakesi, aga ka oma organismi rakkude surnud osi. 3 toksiini aktiivsed ja kahjulikud sidemed. Rakkudel oleks nn kõrvalahelad, nagu nt koevärvidel. Kõrvalahelad seoksid konkreetse toksiini (nagu ensüümid kinnituvad retseptori külge või nagu võti sobitub lukku). Ehrlich oletas, et ohustatud rakk kasvatab lisa
· Mittespetsiifiline immuunsüsteem reageerib kiiresti ja üldistatult igasuguste sissetungijate vastu baktereid hävitavate limaskestade omaduste abil ja fagotsüütidega, kes õgivad ning lammutavad võõrkehi (fagotsütoosi käigus) · Spetsiifiline immuunsüsteem toimib kahel viisil: rakuliselt vahendatult T-lümfotsüütide (valgete vereliblede) abil ja antikehadega vahendatult B-lümfotsüütide abil · Rakuliselt vahendatud võitluses õgib makrofaag (suur fagotsüüt) mikroorganismi ja `eksponeerib' selle antigeene oma pinnal. Viimastega kokkusobiva retseptoriga T-rakk `tunneb' sissetungija ära ja hakkab paljunema, et hävitada kõik seda liiki sissetungijad või viimastega nakatatud keharakud · Antikehade poolt vahendatud võitluses seob B-lümfotsüüt end võõrantigeeniga, millele sobivat retseptorit ta omab. Seejärel hakkab B-rakk paljunema, tootes mikroorganismi tapvaid retseptormolekule - antikehi, mis otsivad vastavaid
annaabi.ee 
