MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO N VER G EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene
1. MIKROEVOLUTSIOON MAKROEVOLUTSIOON Populatsiooni- ja liigisisesed muutused. Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom.
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised
Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2 Paleogeen 65 41
Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene
tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. 4. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? o Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. o Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja
Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu. 2)Geneetiline mitmekesisus paljunemisel- kombinatiivne muutlikus: -ristsiirde käigus -viljastumisel. Geenivooluks nimetatakse sellist nähtust, kui toimub immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. Mis võib muuta vaadeldava populatsiooni lleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Geneeliliseks triiviks nimetatakse alleelide muutust põlvkondades, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda.
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus
Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus?
mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud elund
mäed, kõrbed jms) Liigitekke peamised tegurid: 1) Mutatsioon 2) geenitriiv 3) Looduslik valik Püsimajäämise eeldused: 1) Arvukuse tõus 2) Levila laienemine 3) Ristumisbarjääri teke 4) Geograafiline eraldatus Liigiteke viisid - geograafiline ehk erimaine - Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis) 1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine) 2) Aluseks muutused pärilikus infos 3) Mitmekesistumine Erinevused 1) Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon jaguneb:
Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke. 6. Makroevolutsioon - mõiste ja geneetilised alused. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära
27.Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks,
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus
Regina Kaasik 12.a Ise koostatud kontrolltöö 1) Selgita, mis on mikro- ning mis on makroevolutsioon: Mikroevolutsioon on .................................................................................................... ... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ....................................................... Makroevolutsion on .........................................................
tehnoloogia Suhtlemis- artikuleeritud,mõisteline kõne sõnas zestid,tähenduslikud hüüded vahendid ja kirjas, sotsiaalne mälu 14) Millal ja mis inimliik tekkis Aafrikas, kellest lõpuks arenes välja inimene? 250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele
.....................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik...................................................................
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
--- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja
kasutati paremini arenemisvõimest ja ei mõjuta keskkonda elupaikade põhitunnuseid. mitmekesisusest. Sarnasused:toimuvad sarnased protsessid(N:olelusvõitlus,looduslik valik,vähemkohastunud organismide väljasuremine) ; aluseks on geneetiline muutlikkus;mõlemad protsessil on divergentne iseloom Erinevused:mikroevolutsioon toimub kiiremini;mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; mikroevolutsioon tugineb geeni alleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon uut tüüpi geenide teket.
unevad pakendid) pakenditele üleminek. 8. MAGEVEE Mittesäästlik kasutamine, Magevee Säästlik kasutamine, VARUDE veekogude reostumine, varude puhastusseadiltiste VÄHENEMIN põhjavee reostumine vähenemine kasutamine, E 9. LIIKIDE Elukohtade kasvukohtade liikide Keskkonda hoida, HÄVIMINE hävitamine, keskkonna mitmekesisus elupaika säilitada, reostumine, röövpüük väheneb, kaitsta kasvukohti (ökosüsteemid e tasakaal ) 10. BIOLOOGILIS Elupaikade rikkumine, USE muutumine ja hävimine, MITMEKESIS keskkonns reostumine, USE kultuurtaimede VÄHENEMIN kasvatamine väga suurtel
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu
Makroevolutsioon Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
