külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist. Kui kutsutu ei saa tulla, siis peab sellest kohe teatama protokolliosakonnale. Soovitud visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga, kelle vastutada on presidendi ajakava. Üritused: tseremooniad, talitused, kohtumised Kutsekaartidel on enamasti märgitud, et kohal on Vabariigi President. President saabub viimasena. Majaperemees on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja juhatada ta edasi. Presidendile ja ta abikaasale on varutud koht paremat kätt esimesse ritta või eraldi loozi. Adjutant istub presidendi selja taga. Pidulikud vastuvõtud, lõuna ja õhtusöögid Külalised on kohal 15 minutit enne tegelikku algusaega. Alguses juhatatakse president salongi või kõrvalruumi, kus külalised ootavad. Külalisi esitletakse presidendile või tervitab president kõiki korraga.
Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema majaperemees, kuna just tema tekitas kehavigastusi, millesse üks suri ja teised haiglaravi vajasid. Tavapäraselt on ju selge, et ühe inimese tegevuse tulemusena teine sureb, järgneb vastutus. Hädakaitsest tekib aga küsimus siis, kui tegelik vägivald oli küll tahtlik, kuid tahe ei tekkinud
inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja varas, muudab Orgon koheselt oma käitumist ja soovib talle kätte maksta. Inimesed ei suuda
millised nad välja nägid. Inimesed arvasid seepeale kohe, et Zadig valetab ja et tegelikult ta on loomad hoopis varastanud. Tänapäeval on paljudes olukordades ka nii, et kõiges heas nähakse halba ning ollakse liiga umbusklikud. Igaühel meist on kindlasti võimalik oma saatust muuta. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" ütleb üks tegelane Cleante majaperemehele, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ja ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Majaperemees, Orgon, pidas Tartuffe'i väga heaks ja ausaks meheks ja koguni oma eeskujuks. Seda vaid seetõttu, et nägi teda kirikus kerjamas ning kogu Orgoni annetatud raha jagas ta vaestele laiali. Nähes, et Tartuffe nii õilis ja heatahtlik on, võttis Orgon Tartuffe'i enda juurde elama. Tegelikkuses oli ta aga petis ning pressis kogu aeg Orgonilt raha välja. Majaperemees aga ei uskunud, kui talle seda räägiti, sest ta oli enda jaoks Tartuffe'i heaks meheks mõelnud ning ta ei suutnud oma
Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Päevasel ajal käiksin meelsasti mehega koos agoraal sisseoste tegemas ja laseksin tal endale ilusaid asju osta. Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas. Kui mina oleksin kreekalne, tahaksin kindlasti olla selline kreeklane keda tuntaks kaa peale tema surma,nt Platon, Aristoteles, Sokrates, jpt. Koostas: Maarja Kaart
kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid. Milline ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal? Ühiskond pidi päris kuulekas olema, sest reeglid oli väga hästi paika pandud. Ühiskond pidi valitsejaga rahul olema. 2. Kuidas Sa seletaksid põhimõtet "hammas hamba, silm silma vastu"? Millise hinnangu Sa sellele annaksid?
196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid. Milline ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal? Kuningas Hammurapi pani kirja väga palju erinevaid seadusi, arvatavasti oli neid alguses raske järgida, kuna selliste asjadega polnud keegi varem kokku puutunud ja seetõttu suri kindlasti nii mõnigi inimene enda hooletuse tõttu. Ma arvan, et tänu
Jõulud Jõulud olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Vastlad Vastlaid ehk talve ärasaatmise püha peeti viimasel nädalal enne suurt paastu. Kui eestlased peavad vastlaid peamiselt vaid ühel päeval, siis venelastel kestavad need terve nädala. Vastlad olid au sees nii maal kui ka linnas üle kogu Venemaa. Sellele pühale oli iseloomulik, et söödi rohkesti rammusat toitu ja pruugiti joovastavaid jooke
196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. MOOSESE SEADUSED 21, 12. Kes inimest lööb, nii et ta sureb, peab surema. 21, 16. Kes inimese varastanud, ta ära müüb või oma juures peab, peab armuta surema. 21, 17. Kes oma isa ja ema ära vannub, peab armuta surema. 21,24. Silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu. 21,25. Põletamine põletamise vastu, haav haava vastu, muhk muhu vastu. 21,27
jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirkikus. Need pered, kes kirkusse minna ei saanud, need palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega: jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Tavaliselt olid laual pliinid või väiksemad pannkoogid meega, paastupirukad seente, kartuli või pudruga, magedast tagnast marjapirukad, samuti kutjaa(nisukruupidest ja marjadest toit). Jõulupäeval kuulus ühisele söögilauale rohkesti liha- ja piimatoite, pirukaid, aga ka õlut, veini ja kodus valmistatud praagat(teatud alkohoolne jook).
kinnitatud,kuid nöör tuli lahti ja luud jäi korstnasse.Poisid tundsid ennast selle pahanduse pärast väga halvasti ja tahtsid asja kuidagi heaks teha.Nii tulid nad mõttele majaperemeha mesilasi dresseerima hakata-et need hakkaksid Sihvka aias õunapuudelt käima mett kogumas.Nad ostsid väikese purgi mett,segasid selle sooja veega ja puistasid sinna peale õunapuu õisi.Sellega hakkasid nad mesilasi õunapuude poole meelitama.See neil ka õnnestus ja majaperemees oli väga rõõmus selle üle. 17.)ÖINE HÄIRE:Lapsed olid laagris.Kui Kiilike ja Sihvka öövalvesse jäid,otsustasid nad häire korraldada.Häire põhjuseks pidi olema vargus.Nad võtsid võimlemisõpetaja jalgratta ja peitsid selle puu otsa.Siis andsid nad ratta kadumisest õpetajale teada.Aga õpetaja ei andnudki üldist häiret vaid ajas ainult täiskasvanud ratast otsima.Poisid tõmbasid aeg-ajalt nöörist,mis oli ratta kella külge seotud
teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30- aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Kreeklaste kehakatteks olid ristkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena.
4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3. Vanaprastha metsaerak: katkestatakse tavaline elu. 4. Moksa vabanemine: lõplik seisund. · Brahmanism preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Hinduism tekkis 1. A tuh eKr brahmanismi reformimise tulemusena. · Pühad tekstid: 1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda 2
linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste
linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste
Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd
selleks soovi Kõnetamine: "Härra/proua Vabariigi President" või"Härra/proua president". Presidendi abikaasale: proua/härra (nimi) Presidendietikett Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes isik või organisatsioon oma riigist. Kellelgi ei ole õigust presidendi kutset tagasi lükata. Mõjuvatel põhjustel mitteilmumisest tuleb kohe teatada Vabariigi Presidendi kantselei protokolliosakonnale. President saabub kohtumisele viimasena, külalised 10 15 min. varem. Majaperemees tervitab riigipead uksel ja juhatab aukohale (nt. teatri/kontserdisaali korral paremat kätt esimesse ritta. Presidendile antakse alati aukoht! President ei saabu vastuvõtule üksi - teda saadavad adjutant, abid ja nõunikud. Presidendietikett President valib ise, kellega suhtleb Presidendi poole on kõige mõistlikum pöörduda adjutandi vahendusel President kõneleb esimesena või viimasena NB! Presidendile ei anta sõna! Kutsuja palub presidendil kõneleda või teatab, et kõneleb
4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1. rändnäitleja, kuninga soosing, mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti, skandaalsus, vaenlased ja tagakiusamine, oma teatri ametid ja rollid, zhanr, mis tôi kuulsuse, surma legendaarsus, "Tartuffe" Tegelased: Pernelle, Orgoni ema (pernell, orgoon) Orgon, majaperemees Elmire, Orgoni naine (elmir) Damis, Orgoni poeg (damiss) Mariane, Orgoni tütar (marjann) Valere, Mariane'i peigmees (valeer) Taruffe, vagatseja (tartüff) Dorine, majateenija (dorinn) Orgon on vôtnud majja vaimuliku Tartuffe'i, et hoolitseda perekonna moraali eest. Eriti oli vaja piiluda Orgoni arvates tema naise Elmire'i järel. Kôik saavad aru, et Tartuffe on petis, kahepalgeline ja salalik. Eriti ôel on teenija Dorine, kuid Orgon on
Kellelgi ei ole õigust lükata tagasi presidendi kutset.Kui kutsutu ei saa tulla, tuleb sellest kohe teatada protokolliosakonnale. Soovitud audients või visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga. Üritused Tseremooniatel, talitustel, kohtumistel on kutsekaardile märgitud, et kohal on ka Vabariigi President. Külalised on kutsutud 10-15 min varem, president saabub viimasena. Majaperemees/naine (asutuse juhataja) on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja juhatada ta edasi. Presidendile ja tema abikaasale on varutud koht paremat kätt esimesse ritta võ eraldi loozi. Adjutant istub presidendi seljataga. Kontserdil, kirikus, kongressil, loengul vm on presidendile vahel ka eraldi iste. Kodustes oludes antakse presidendile aukoht. Pidulikud vastuvõtud, lõuna- ja õhtusöögid Külalised on kutsutud 15 min varem enne tegelikku algusaega.
» 97 «Ma ei tea, võib-olla olen ma liiga ettevaatamatu.» «Jälle tulete te sellega. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et taganeda on juba hilja.» «Pagan võtku, ma ei tagane!» hüüdis kodanik enese julgustuseks vandudes. «Pealegi, Bonacieux' ausõna ...» «Teie nimi on Bonacieux?» katkestas teda d'Artagnan. «Jah, nii on mu nimi.» «Te vandusite Bonacieux' ausõna juures. Andestage, et teid katkestasin, aga.see nimi tundub mulle tuttavana.» «Väga võimalik, mu härra. Olen teie majaperemees.» «Ah soo!» ütles d'Artagnan pooleldi tõustes ja kummardades. «Teie olete minu majaperemees.» «Jah, härra, just nii. Ja kuna te minu juures juba kolm kuud olete elanud ja kahtlemata tähtsate toimetuste tõttu üüri maksmata olete unustanud, mina aga teid sellega kordagi tülitanud ei ole, siis arvasin, et te minu delikaatsust hindate.» «Kuidas siis muidu, mu kallis härra Bonacieux!» ütles d'Artagnan. «Uskuge, olen
Pole parata, muidu hakkab vanainimesel igav. Hellitatud, aga muidu on korralik: kavaleerisid ei ole, pitspallidel ei käi, korsetti ei kanna -- ma ei armasta seda. Niisuke tüdruk oleks head meest väärt. Naljatan ikka: mine mehele, annan hea kaasavara, aga ära mine enne minu surma. Mata enne mind maha, siis saad oma kaasavara kätte. Muidugi, mis tal mehelgi paremat, elab ka siin kui oma inimene. Mina olen tõsine rahvamees, sest pole ühti, et suure maja peremees. Ka majaperemees võib rahvamees olla, kui tal aga on tõsine eesti meel. Mina olen pidand palju kannatama, et olen rahvamees, sest rahvamehed saavad ikka kannatada. Ärge pange pahaks, armas noormees, aga mina arvan, ka Kristus oli rahvamees, sellepärast saigi ta nii õnnetult otsa. Kristus oli juudi rahvamees. Rahvamehed saavad ikka enneaegu otsa. Meil samuti. Võtke või Jannsen, Veske, Kunder, Jakobson. Isegi rahvanaine Koidula ei surnd päris õieti ja õigel kohal, sest temal polnd ju õiget meest
annaabi.ee 
