Müügi korral on enamasti tegemist amortiseerumata põhivaraga ja kantakse samasuguse lausendiga maha Saadud kasum näidatakse kasumiaruandes muud äritulud, kahjum muud ärikulud. Rahakäibearuandes selgitatakse müüdud põhivarade lõplik kasum või kahjum Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses
Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K Ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõue siiski laekub, kajastatakse laekumist tuluna. 6 Müügiettemaksete arvestus Tehingupartnerite kokkuleppest lähtuvalt võib kauba müüja nõuda ostjalt ettemakse tegemist. Ettemakse summa fikseeritakse kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis. Müüja registreerib laekunud ettemaksu siis kui reaalne
•turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid;
5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot
7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus Põhivara remontimisega seotud kulud lisanduvad vara soetusmaksumusele ning võivad pikendada põhivara eluiga. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu. 7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel. Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui ka akumuleeritud kulum. Põhivara ennetähtaegselt mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. Põhivara likvideerimisel tuleb põhivara kas lammutada või demonteerida ning need kulud arvestatakse põhivara likvideerimiskuludesse. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara
vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:
tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab
Levinuim pangakonto liik. Maksebilansi osa, mis hõlmab tähtsamaid osabilansse. Jooksevkulud – Majandusprotsessi kestel tehtavad kulud, mida eristatakse ettevalmistus- ja lõppkuludest. Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid katvast summast ja müüja kasumist; jae- ja hulgihinna vahe. Jääkväärtus – Vara väärtus selle kasutusea lõpus; summa, mida loodetakse saada vara mahakandmisel või müümisel. Järelmaksuga müük – Müük, millega vara siirdub ostja valdusse lepingu allakirjutamise hetkel, raha selle eest makstakse aga osade kaupa lepingus ettenähtud aja kestel. Omandiõigus läheb ostjale hetkel, millal kõik osamaksud on tasutud. K Kahjum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse negatiivne tulem (tulude ja kulude vahe). Kahjutasu – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus.
4. Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük. Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000
Amortisatsiooni ei arvestata maalt, produktiivloomadelt, raamatukogufondidelt, kunstiteostelt ja kasvavalt metsalt. Põhivara kasulikku tööiga võib määratleda kui: (a) ajavahemikku, mille vältel ettevõte kavatseb antud amortiseeruvat vara kasutada; (b) ühikute hulka, mida ettevõte loodab eeldavasti antu d vara kasutamise kestel saada. Täielikult mitteamortiseerunud põhivaraobjektil on jääkväärtus, mille leidmiseks lahutatakse sotusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Kui mahakandmisel ei ole võimalik arvele võtta materiaalseid väärtusi summas, mis kataks jääkväärtuse, tekib ettevõtel kahjum. Kui ületab, siis tekib kasum. 17. Raha hoidmise ja transportimise tingimused. Ettevõtted võivad raha hoida: · Ettevõtte kassas; · Ühes või mitmespangas avatud pangakonto(de)l. Kassaruum peab olema isoleeritud, välistada tuleb võimalus tungida sinna uste, akende, põranda, lae, seinte jne kaudu
hinnasoodustus. Soodustus % Deebet konto kaubad laos teatmikust, võimalik muuta kasutaja poolt. Summa kauba maksumus (Kogus * Hind) Sissetul.kuup. kauba sissetuleku kuupäev- täidetakse automaatselt- võrdne sissetuleku dok. kuupäevaga. KM konto käibemaksu konto Hälve konto summade erinevus dokumendi + hinnasoodustus + transpordikulud järgi ja üksikridade üldsummast pärast sissetulekuhinna väljaarvestust. Artikkel kulude artikkel, sellesse kuulub kauba maksumus mahakandmisel. Müügi hind kauba müügihinnad, määratakse ja sisestatakse programmi kasutaja poolt. Tellimus tellimuse number Sissetuleku vormistamise tulemused: - Sissekanne kauba sissetulekust lattu - kauba (varude) jääkide muutused laos - hankija arvete sissekanne andmebaasi - raamatupidamise lausendid Inventuur Inventuuri vormistamine, sisestage Kuupäev inventuuri kuupäev Arve /saateleht arve number Ladu lao, kus teostatakse inventuur
perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetumaksumuse alampiir on kolmsada eurot. Põhivarade objekti arvele võtmisel määratakse vara optimaalne eluiga ja amortisatsioon norm. Amortisatsioon algab vara 9 kasutuselevõtuga ning kui vara on amortiseerunud hoitakse seda null-jääkväärtuse bilansis kuni vara on täielikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade ennetähtaegsel mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt 2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus Finantsinvesteeringute allregistreid võrreldakse igakuiselt pearaamatu saldodega ja aasta lõpu seisuga tehakse saldovõrdlused kõikide investeeringute osas. 2.2.4 Nõuete ja ettemaksete arvestus Lühiajalisi nõuded ja ettemakse liigitatakse järgmiselt: nõuded ostjate vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed teenuste eest.
Müüdud kauba soetusmaksumus kaalutud keskmise meetodil on: Lõppsaldo kaalutud keskmise meetodil on: Kontroll: müüdud kauba ja järele jäänud kauba summa peab võrduma kogukaubaga ehk Kahe meetodi võrdlusandmed: FIFO Kaalutud keskmine Vahe Müüdud kauba soetusmaksumus Lõppsaldo Kaup kokku Varude kasutamisel (laost kasutusele andmisel tootmisse, teenuse osutamiseks või müüdud varu mahakandmisel jne) koostatakse raamatupidamises lausend: D kulud K kaup, materjal, kütus jne. 44 4.2 Tootmisprotsess Ettevõtte põhitegevuse eesmärgil tehakse mitmesuguseid kulusid, mida saab liigitada tootest lähtudes kaheks: • otsekulud, • kaudsed kulud. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb
rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud sisesed ümberpaigutused väljalangemise aeg ja põhjus vastutav isik 15 Põhivara mahakandmine toimub tegevdirektori kinnitatud mahakandmisaktiga või ostu- müügilepinguga, millistes kajastuvad: nimetus tehnilised andmed soetusmaksumus arvestatud kulumi summa väljamineku põhjused mahakandmisel arvelevõetav materjal realiseerimishinnas Põhivara müüki ei kajastata kasumiaruandes põhitegevuse netokäibena, vaid muu äritulu või kuluna, sõltuvalt objekti müügitulemustest. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse soetusmaksumusest ja kasutatakse alljärgnevaid lineaarseid amortisatsiooninorme: hooned ja rajatised - 8% aastas masinad ja seadmed 12% aastas autod jm. transpordivahendid 20% aastas
rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud sisesed ümberpaigutused väljalangemise aeg ja põhjus vastutav isik 15 Põhivara mahakandmine toimub tegevdirektori kinnitatud mahakandmisaktiga või ostu- müügilepinguga, millistes kajastuvad: nimetus tehnilised andmed soetusmaksumus arvestatud kulumi summa väljamineku põhjused mahakandmisel arvelevõetav materjal realiseerimishinnas Põhivara müüki ei kajastata kasumiaruandes põhitegevuse netokäibena, vaid muu äritulu või kuluna, sõltuvalt objekti müügitulemustest. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse soetusmaksumusest ja kasutatakse alljärgnevaid lineaarseid amortisatsiooninorme: hooned ja rajatised - 8% aastas masinad ja seadmed 12% aastas autod jm. transpordivahendid 20% aastas
ostjatelt laekumata nõudesummasid individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitl. eraldi. Kui selgub, et teatud nõudesumma laekum. on ebatõenäoline (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri, millele ei vastata; on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa kuludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga. Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved K ostjate võlg Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll.
ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks: 8 kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks võlgnikku ei leita võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutmist. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis D- kulukonto K- ostjatelt laekumata arved. Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele "mitmesugused tegevuskulud"
laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada (D ebatõen arved Kreedit Ostja-lt laek sum). Kui lootusetut nõuet ei ole varem kuludesse kantud, koostatakse nõudesumma mahakandmisel lausend: D kulukonto, K Ostj-lt laekumata arved. 15.Bioloogiliste varade ja põllumajandustoodangu mõiste. 5.1.1.1.1 Põllumajandustoodangu arvestamisel ja hindamisel tuleb lähtuda RTJ st 7 Bioloogilised varad. 5.1.1.1.2 Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism, näit.koduloomad ja linnud , istanduses, kalad kalakasvanduses ja kasvav mets. Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või realdatav toodang . Ta tekib kas bioloogilise
annaabi.ee 
