voolutugevuse muutumise kiirusega. Eei=-L dI/dt Eei- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud(V), L- induktiivsus(H), di/dt- voolutugevuse muutumise kiirus(A/S), dI-voolutugevuse muut, dt-ajavahemik. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivoolu ahelas tekkivat elektromotoorjõudu, kui voolutugevuse muutumise kiirus on 1A/sek. Induktiivsus on eriti suur keerdus vooluahelate korral, seetõttu iseloomustatakse indektiivsusega traat poole. Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S- =Bscos2 Vektorite skalaar korrutis on nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise koosseisu korrutis Pinnavektor antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga. B-magnetinduktsioon(T), S- pindada(m2),2-nurk magnetvälja ja pinnamooli vahel, Q- magnetvoog. Sisuliselt näitab magnetvoog kui palju jõujooni läbib antud pinda. Magnetvoogi mõõtmiseks
Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel
kummalgi oma põhjapoolus ja lõunapoolus. Väikest pöörlemisvõimelist püsimagnetit nimetatakse magnetnõelaks. Magnetnõela põhjapoolus näitab põhja suunas ja lõunapoolus lõuna suunas. Maa magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse läheduses ja Maa magnetiline põhjapoolus asub geograafilise lõunapooluse läheduses. §13. Magnetinduktsioon Magnnetvälja iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse magnetinduktsiooni lõunapoolus S ja põhjapoolus N. Magnetinduktsiooni vektori suunaks loetakse suunda magnetväljas paikneva magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele (Joonis A). Sama suunda näitab ka vabalt rippuva vooluraami positiivne normaal n-> (vektor) , mida saab määrata kruvi reegli abil Vooluraami või magnetnõela abil saab määrata magnetinduktsioni vektori suuna suvalisses magnetvälja punktis. Vooluga sirgjuhi ehk sirgvoolu magnetväljas asetub
8. Magnetväli Märksõnad: püsimagnet, magnetinduktsioon, jõujoon, Ampere'i seadus, Ampere'i jõud, Lorentzi seadus, Lorentzi jõud. Oskused: ülesannete lahendamine Ampere'i jõu kohta, ülesannete lahendamine Lorentzi jõu kohta. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Püsimagnetiks nimetatakse keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetinduktsiooniks nimetatakse jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ning ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m Jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igas punktis elektrivälja tugevuse või
risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 8.Magnetinduktsioon - magnetväljas
Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa.. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magrnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. Iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) 8
Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm.
Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm.
voolutugevusväljalepunktus A puutuja suunalineresultantvektor B=B1-B2=0 paralleelsete ja samasuunaliste voolude keskpunktis magnetväli puudub ; B=B1+B2=2B1 vastassuunaliste, paralleelsete voolude magnetväljad juhtmelõikude kauguse keskpunktis tugevdavad teineteist(induktsioon on 2x) El.välja jõujooned on pidevad joned, mille igast punktist tõmmatud puutuja ühtib väljatugevuse vektori sihiga selles punktis(vt joonis) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni,
Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda . Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm
elektrivool st liikuvad laengud püsimagnet-keha, mida alati ümbritseb magnetväli aine magneetumine-nähtus, kui magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lhutatud poolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel mõlemal on oma põhja -ja lõunapoolus magnetnõel-väike pöörlemisvõimeline püsimagnet, kasut magneetiliste nähtuste uurimiseks maa magneetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal ja vastupidi magnetinduktsiooni vektor-magnetvälja iseloomustamiseks kasutatav suurus ? Magnetinduktsiooni vektori moodul - suhe B=M/IA ,kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid. Magnetvälja jõujooned joon, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> sihiga antud punktis. Pöörisväli - kinniste jõujoontega väli, magnetväli on seega pöörisväli.
jõud F B i l sin (1 N) B - magnetinduktsioon (1T) I - voolutugevus juhtmes (1A) l - magnetväljas paiknev juhtmelõik (1m) nurk magnetinduktsioonivektori ja voolu suuna vahel Kehtib vasaku käe reegel. 11. Sõnasta "vasaku käe" reegel, magnetvälja jõu suuna määramiseks? Oska seda kasutada ülesannetes. Kui väljasirutatud sõrmedega vasak käsi asetada magnetvälja nii, et peopessa on suunatud magnetinduktsiooni vektor ja sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis sõrmede suhtes risti suunatud pöial näitab juhtmele mõjuva (Ampere'i ) magnetjõu suunda. 12. Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetinduktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Magnetinduktsioon on 1T (tesla), kui magnetvälja jõujoontega risti paiknevale 1m pikkusele
mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetvälja mõju intensiivsust iseloomustab füüsikaline suurus- magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Kuna magnetinduktsiooni üldlevinud tähiseks on B, siis võib teda lühidalt nimetada ka B- vektoriks. F B= --- IL l-juhtmelõigu pikkus(m) I-voolutugevus juhis(A) F-jõud(N) B- magnetinduktsioon(T-tesla)
Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja sõltub nurgast voolu suuna ja magnetinduktsiooni vahel. F=BI lsin F - Ampere´i jõud(N) I-voolutugevus(A) l- juhtmelõigu pikkus(m) sin- nurk I ja B vahel B-magnetinduktsioon (T-tesla). Ampere'i jõu suunda määratakse vasaku käe reegli järgi: Kui välja sirutatud vasaku käe sõrmed näitavad elektrivoolu suunda ja magnetinduktsiooni juhtmega ristuv komponent on suunatud peopessa siis väljasirutatud vasakukäepöial näitab Ampere jõu suunda. Tesla: Kui
Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Vooluga juhtme magnetväli- küsime õpsilt h alguses. 2. Ampere`i jõud, ,,K", magnetkonstant, ampri definitsioon(lünktekstina): Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 3. Ampere`i seadus, vasaku käe reegel magnetvälja jõu kohta, magnetinduktsioon, magnetvälja mõju rakendus: Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 4
juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B*I*l*sin 6.Vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 7.Magnetinduktsioon (sõnastus) Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. 8.Magnetinduktsiooni ühik (sõnastus) Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 9.Magnetvälja jõujoon Mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 10.Mis iseloomustab pöörisvälja? Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. 11.Sirgvoolu, ringvoolu ja püsimagneti magnetvälja jõujoonte kuju ja suund. 12.Lorentzi jõud (sõnastus, valem)
2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm.
4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud")
Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: kui teda tugevasti koputada kui teda kõrge temperatuurini kuumutada Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Kruvireegel kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda Magnetväljas vooluga raamile mõjuva
1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9
ELEKTROMAGNETLAINED §31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis
Magnetvälja mõjuva vooluga juhile on põhjustatud välja mõjust juhis liikuvate laetud osakestele. Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakest nim. Lorenzi jõuks. Lorentzi jõud võib leida Ampirei seaduse abil, see võrdub vooluga juhilõigule F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivselt laetud osakeste arvu N suhtega. Fl= F/N (jooonis 3). Vaatleme peent vooluga sirgega juhilõiku. Olgu selle pikkus l ja ristlõike pindala A nii väikesed, et juhi lõigu ulatuses võib magnetinduktsiooni vektori B const. lugeda. Voolutugevus juhis on seotud osakese laenguga q0 , laetud osakeste arvuga ruumala ühikus n ja suunatud liikumise kiiruseda v järgmiselt: I= q0nvA. Magnetväli mõjutab vooluelemendi jõuga F= BIlsin kahest viimasest valemist saame , et F=Bq0nvAlsin = Bq0vNsin , kus N=nAl on laetud osakeste arv vaadeldavas ruumalas. Seega mõjutab ka magnetväli igat liikuvat laetud osakest lorenzi jõuga
Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireeglist. Kui vooluraami tasapinnaga risti asetsev kruvi pöörleb nii nagu näitab voolu suund raamis, siis kruvi ise liigub magnetinduktsiooni vektori suunas. K= 2*10(-7) N/A2 8.Mida nim
F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N) I = juhet läbiv voolutugevus (A) l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m) α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel B = magnetinduktsioon (T) (Tesla) Lorenz´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga). F = q v B sinα q = laengu suurus (C) v = laengu liikumiskiirus (m/s) α = nurk laengu (positiivse) liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektriväli + liikumine = magnetväli magnetväli + liikumine = elektrivool Kui magnetväli muutub siis tekib elektriväli. Kui magneti poolused muutuvad siis muutub ka voolu suund Kui magnet liigub kiiremini siis voolutugevus suureneb Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. Elektrivälja tugevus näitab laengu ühikule mõjuvat jõudu elektriväljas. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6. Ampere seadus: Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastasmõjul põhineb elektrimootori töö. Ampere seaduse järgi saab leida vooluga juhtmetele mõjuvat jõudu, MI
· Aineid, mis märgatavalt tugevdavad magnetvälja mõju, nimetatakse ferromagneetikuteks. Ferromagneetikud on lisaks rauale ka nikkel, koobalt ning nende metallide ühendid teiste elementidega. Magnetvälja jõujooned(PÖÖRISVÄLI) · Magnetvälja, nagu elektriväljagi võib kujutada graafiliselt jõujoonte abil. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse mõttelisi jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetinduktsiooni vektori suunaga. · Magnetvälja jõujoonte omadused: · Magnetvälja jõujooned ei lõiku üksteisega · Mida tihedamad on jõujooned, seda tugevam on magnetvälja mõju selles piirkonnas · Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad ning on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele · Selliseid välju, mille jõujooned on kinnised kõverjooned, nimetatakse pöörisväljadeks. Seega on ka magnetväli pöörisväli. Sirgmagneti jõujooned
Elektrilaengu jäävuse seadus: alfa- nurk voolu ja magnetvälja magnetinduktsiooni vahel Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade [1] vahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. q1+q2+q3+..+qn=const. Lorentz'i seadus: q1,q2,q3,qn süsteemi kuuluvate kehade laengud Magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v
paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. http://et.wikipedia.org/wiki/Amper 9) Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F = BILsin alfa. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm
tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub.
Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub.
38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. Vaatame lõpmata pikka solenoidi.
38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. Vaatame lõpmata pikka solenoidi.
15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Sama laenguga kehad tõukuvad teineteisest, sama laenguga tõmbuvad. 16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, ehk kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. 17. Ülesanne. 18. Ampere’i seadus (VÜT) Ampere seadus -> jõu suuna määratus. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F on võrdne magnetinduktsiooni B , voolutugevuse I, juhtmelõigu pikkuse L ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin a. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetjõud suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 19. Oskad määrata juhtmele mõjuva jõu suunda? 20. Võrdle magnetvälja ja elektrivälja jõujooni. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat
suunda). 6.Mis on magnetinduktsioon, kuidas seda arvutada (Ampere'i seaduse järgi)? Avaldame Ampere'i seadusest B (magnetinduktsioon) B=F/I*l*sin. Kui =900, siis sin=1, ning B=F/I*l I=1A ja l=1m => F/1*1= F. Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure jõuga mõjutab magnetväli vooluga juhet, milles voolutugevus 1A, ning juhtme pikkus on 1m, ning nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel on 900 e. täisnurk. 7. Nimeta ja defineeri magnetinduktsiooni ühik. Magnetinduktsiooni ühiku nimi on tuletatud Nicola Tesla järgi. Tähis -> T 1T on niisugune magnetinduktsioon, mille korral 1m pikkusele vooluga juhile, milles voolutugevus on 1A ja mis asub magnetvälja suhtes risti, millele mõjub jõud 1N 8.Mida tähendab, et magnetväli mingis punktis B=0,4T? Magnetinduktsioon 0,4T tähendab, et vooluga juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles on voolutugevus 1A ja mis asub magnetväljaga risti mõjub jõud 0,4N. 9
( R+r )2−2 R∗( R +r )=0 R2 +2 Rr +r 2 +2 R2−2 Rr=0 r=R Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. ⃗ F =q∗⃗ E +q∗⃗v × ⃗ B Tuletage Viot’-Savart’-Laplace’i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π B= 3 r Lähtume liikuva laengu magnetväljast ja tuletame voolu magnetvälja: μ0 μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ∗dq∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π ⃗ 4π B= ⇒d B = r3 r3 dq=ρ∗dV ρ∗⃗v = ⃗j μ0 μ0 ∗ρ∗dV∗⃗v × ⃗r ∗⃗j× ⃗r 4 π 4 π d⃗
Magnetvälja mõjuva vooluga juhile on põhjustatud välja mõjust juhis liikuvate laetud osakestele. Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakest nim. Lorenzi jõuks. Lorentzi jõud võib leida Ampirei seaduse abil, see võrdub vooluga juhilõigule F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivselt laetud osakeste arvu N suhtega. Fl= F/N (jooonis 3). Vaatleme peent vooluga sirgega juhilõiku. Olgu selle pikkus l ja ristlõike pindala A nii väikesed, et juhi lõigu ulatuses võib magnetinduktsiooni vektori B const. lugeda. Voolutugevus juhis on seotud osakese laenguga q0 , laetud osakeste arvuga ruumala ühikus n ja suunatud liikumise kiiruseda v järgmiselt: I= q0nvA. Magnetväli mõjutab vooluelemendi jõuga F= BIlsin kahest viimasest valemist saame , et F=Bq0nvAlsin = Bq0vNsin , kus N=nAl on laetud osakeste arv vaadeldavas ruumalas. Seega mõjutab ka magnetväli igat liikuvat laetud osakest lorenzi jõuga
Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas: = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega:
mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I onvooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ampere'i seadus magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi jõud nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega
magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pindala läbiva magnetvälja muutumisel. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. i=-/t juhtme
F E E aines . F0 B0 B vaakumis . Suurus näitab, kui mitu korda aine nõrgendab Suurus µ näitab, kui mitu korda aine tugevdab elektrivälja. magnetvälja. Väljatugevuse avaldis sisaldab suurust nimetajas: E0 E = Magnetinduktsiooni avaldis sisaldab suurust µ lugejas: B = µ B0 Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis Kui vooluga juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga vaakumis tekitaks seesama keha samal kaugusel endast B, siis vaakumis tekitaks seesama juhe samal kaugusel elektrivälja tugevusega E0 = E
5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? 7. Kuidas magnetjõud sõltub magnetpoolustevahelisest kaugusest? 8. Mida avastas Oersted oma katsega? 9. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? 10. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". 11. Selgita Ampere`i seadust. 12. Sõnasta "vasaku käe" reegel, magnetvälja jõu suuna määramiseks? Oska seda kasutada ülesannetes. 13. Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik. 14. Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned? Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber. 15. Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta. 16. Sõnasta ja oska kasutada "kruvireeglit" magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks? 17. Millised võimalused on olemas magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? 18. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? 19
summana, kusjuures vooluelemendi väljatugevus arvutatakse abil, kus Bmagnetiline induktsioon(T), Ivoolutugevus (A), ljuhtme pikkus(m), nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel. Sirgvoolu puhul on magnetiline induktsioon arvutatav valemiga: . Ringvoolu puhul: 34)Koguvooluseadus Mis tahes kinnises kontuuris mõjuv magnetomotoorjõud on võrdeline selle kontuuri poolt aheldatud amperkeerdude arvuga. 35)Ampere seadus.Lorentzi jõud Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 I B l sin Lorentzi jõud: magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 e v B sin 36)Magnetväli aines Süsteemis, kus puuduvad paigalseisvad laengud, avaldub elektromagnetväli magnetväljana.
Püsimagnet- keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magnetinduktsioon- magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Jõujoon- kujutletav joon magnetiliselt põhjapooluselt lõunapoolusesse. Jõujooned on kinniselt kõverad. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud- K=2x10-7 Nxm/A2 Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Magnetvoog- füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.
Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Magnetvälja energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga. Võnkeringiks nimetatakse kinnist kontuuri, milles on mähis ja kondensaator. Elektromagnetlaineks nimetatakse elektri- ja magnetvälja vastastikkust muundumist ruumis. Elektromagnetlainete skaala: madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Elektromagnetlained levivad ruumis ühtlase kiirusega - 300 000 km/s. See on suurim kiirus looduses. 3. Seadused ja reeglid
8.Kuidas mõjutab vool magnetnõela? V: vooluga juhe suudab tekitada kahte tüüpi magnevälja, millest üks pöörab magnetnõela ühele, teine teisele poole 9.Millest sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? V: sõltub magnetvälja suunast 10.Voolutugevuse ühik. Mille kaudu on see ühik määratud? V: ühik on 1 amper, Amper defineeritakse vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu 11.Ampere`i seadus. V: magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. 12.Mis on magnetinduktsioon? V: magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöörd momendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe 13.Magnetinduktsiooni ühik. V: T(tesla) 14.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks? V: mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 15.Selgita parema käe rusikareeglit. V: kui parema käe kõverdatud sõrmed
1. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate leatud kehade vahel mõjuva jõu välja. 2. Avaldab orienteeritud mõju magnetnõel ei ole risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. 3. F=B*I*l*sin F juhtmelõigule mõjuv jõud B magnetinduktsioon I voolutugevus juhtmes l juhtmelõigu pikkus sin siinuse nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel 4. Mõõdetakse magnetinduktsiooni, saanud nime Nikola Tesla järgi. 5. vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab jutmelõigule mõjuva jõu suuna. 6. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, mille suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (B-vektor). 7. Solenoid on kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. 8. Kruvireegel ja parema käe rusikareegel. 9
Patareid/akud ühed peamised tasakaalustatakse, süsteemi koguimpulss kehade igasugusel vastastikmõjul energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Keha alalisvoolu allikad. jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ potentsiaalne energia võib olla ka neg, kui keha asub valitud nullnivoost Ampere:Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv j= magnetinduktsiooni, Jõumoment- j võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. See on j madalamal. voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ja magnetinduktsiooni ja tema õla korrutis. Jõu õlg on j mõjusirge kaugus keha Põrge: üksteise suhtes liikuvate kehade lähenemisel tekkiv lühiajaline vahelise nurga siinuse korrutisega F=IBlsin pöörlemisteljest
Kui takistus ei muutu, siis on mustas kastis aktiivtakisti. Induktiivsuste, mahtuvuste ja takistuste arvväärtuste leidmiseks võib lahendada võrrandisüs- teemi. Teiseks võimaluseks on kanda topeltlogaritmskaala x-teljele sagedus ja y-teljele musta kasti takistus ning leida graafikult sirge tõus. Kuna see leiti topeltlogaritmskaalalt, siis tuleb mahtuvuse või induktiivsuse leidmiseks võtta tõusust antilogaritm (ehk 10t˜ous ). Magnetinduktsioon Magnetinduktsiooni B mõõtmiseks saab teslameetri puudumisel kasutada vasest juhtmetega südamikuta pooli. Lisaks on vaja galvanomeetrit, mis töötab impulssre ziimis, ja oommeetrit pooli takistuse määramiseks. Ei tundu just erilise lihtsustusena, kui ühe mõõteriista asemel tuleb kasutada kahte, kuid teslameeter nii haruldane ja õrn mõõteriist, et seda saab väga harva tarvitada. Impulssre ziimis oleva galvanomeetri maksimaalne näit võrdub mõõteriista läbinud elektrilaen- guga
elektromotoorjõuks. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. (Ei ,,ümmargune") Faraday induktsiooniseadus. : Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega : Ei = - Delta Fii // Delta t Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n-> suund on määratud kruvireegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B-> ajas ja olgu ta suund kontuurinormaali suunas. P>0 ja Delta Fii/Delta t > 0 Vastavalt lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo Fii´ < 0 See induktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema ,,,, märk. Olgu meil transformaator, see on 2 südamikule astetud pooli. Kui ühendada transformaatori primaarmähis vooluallikaga elektrivõrku, tekib suletud sekundaarmähises vool
annaabi.ee 
