Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) · Aatommass: 54,93805 · Sulamistemperatuur: 1244 °C · Keemistemperatuur: 2061 °C · Tihedus: 7,43 g/cm3 · Värvus: hallika varjundiga hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 52 Mn 0 52 5,591 päeva 52m Mn 0 52 21,1 minutit 53 Mn 0 52,9413 3,7 · 106 aastat 54 Mn 0 53,9402 312,2 päeva 55 Mn 100 54,938 -
Aatomnumber: 108 Aatommass: 265 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10f14 5s2p6d10f14 6s2p6d6 7s2 Elektronskeem: +108|2)8)18)32)32)14)2) Elektronite arv: 108 Neutronite arv: 157 Prootonite arv: 108 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: - Kristalli struktuur: - Aatommass: [265] Sulamistemperatuur: - Keemistemperatuur: - Tihedus: - Värvus: - Agregaatolek toatemperatuuril: tahke (?) Kõvadus Mohsi järgi: - Isotoobid: Nukliid Levimus Mass Poolestusa (%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit. Hassium kuulub perioodilisussüsteemis aktinoididele järgnevate uranoidide hulka.
Viktoriin ,,Tuumafüüsika" Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal 1. Mida käsitleb tuumafüüsika? Aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse. Aatomeid elektrone 2. Millest arenes välja elementaarosakeste füüsika? Arheoloogiast Tuumafüüsikast Tuumast 3. Mis suurusjärgus on tuuma läbimõõt? 10m 10 ^20 m 10 ^-15 m 4. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest Neutronitest ja elektronidest Prootonitest ja elektronidest 5. Mille määrab ära prootonite arv tuumas? Isotoobi Keemilise elemendi Isomeeri 6. Kuidas tähistatakse prootonite arvu tuumas? Z Z X 7. Mille poolest erinevad isotoobid üksteisest? Prootonite arvu poolest Elektronide arvu poolest Neutronite arvu poolest 8. ...
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi
· Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 - 42 K 0 41,963 12,36 tundi 43 K 0 43 22,3 tundi
4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3 · Värvus: hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 7 Be 0 7,0169 53,28 päeva 9 Be 100 9,0122 - 10 Be 0 10,0135 2,6 · 106 aastat 5 Saamine, leidumine ja kasutamine Berüllium avastati 1797 Pariisis Nicholas
Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: Aatommass: 22,989 Sulamistemperatuur: 97,81 °C Keemistemperatuur: 882,9 °C Tihedus: 0,971 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 0,5 Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 22 Na 0 21,9944 2,605 aastat 23 Na 100 22,9898 - 24 Na 0 23,9909 14,96 tundi Lihtaine saamine: Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil:
Tc-99 kiirgusallika läheduses mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? D0=32 mGy/h Dt=4 m Gy/h Plii t½ = 0,256 mm 32:4=8=2*2*2=23 3*0,256mm=0,768mm B. Efektiivdoos kiirgusdoos, mis langeb mingile keha osale arvestades koefaktorit ja kiirguse iseärasusi Radionukliid ebastabiilne nukliid Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0e-t, kus N on t möödudes radionukliidide arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja konstant Beetaosake beeta lagunemisel kiiratud osake. Elektron või positron Radioaktiivne rida st kui üks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne A. Isotoop keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas Radioaktiivse lagunemise seadus
· Neutronite arv: 78 · Prootonite arv: 55 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, 1 · Kristalli struktuur: ruumikeskne , kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 132,905 · Sulamistemperatuur: 28,4 °C · Keemistemperatuur: 705 °C · Tihedus: 1,873 g/cm3 · Värvus: kuldkollane · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,2 · Isotoobid: -5- Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 126 Cs 0 126 1,64 minutit 129 Cs 0 129 1,336 päeva 131 Cs 0 131 9,69 päeva 132 Cs 0 132 6,48 päeva 133
ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 6,947 · Sulamistemperatuur: 180,54 °C · Keemistemperatuur: 1342 °C · Tihedus: 0,53 g/cm3 · Värvus: hõbevalge/hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O
· Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused:
Valmismetall granuleeritakse vette valamisel. Niiviisi saadud metall on väga lisanditerikas. Puhast niklit toodetakse NiSO4 elektrolüüsil. -2- Füüsikalised omadused: Aatommass: 58,69 Sulamistemperatuur: 1453 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,91 g/cm3 Värvus: hõbevalge, kollaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Tihedus tavatingimusel: 8,9 g/cm3 Kõvadus Mohsi järgi: 4 Isotoobid: Nukliid Levimus % Mass Poolestusaeg 56 Ni 0 56 6,10 päeva 57 Ni 0 57 35,6 tundi 58 Ni 67,88 57,9353 - 59 Ni 0 58,934 7,6 ·10 4 aastat 60 Ni 26,23 59,9308 - 61 Ni 1,19 60,9311 - 62 Ni 3,66 61,9283 - 63 Ni 0 62,93 100 aastat 64
· Magneesiumi tihedus on 1,738 g/cm3. · Värvuselt on magneesium läikiv hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid on seevastu sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendamist lennukitööstuses ja ka autodega õues. · Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. · Kõvadus Mohsi järgi on 2. · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28
spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgust. Alfa kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Seal saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Sõltuvalt radoonist tulenevast kiirgusdoosist ja selle eksponeeritud elukeskkonna hulgast hinnatakse radoonist põhjustatud kopsuvähi juhtude arvuks Rootsis 300 1500 aastas, Soomes 200-600 ja Eestis võiks see esialgsetel hinnangutel olla 100-120 juhtu
- kiirgus kujutab enesest heeliumi aatomi tuumade voogu, see kaldub magnetväljas kui positiivselt laetud osakesed. Kiirguse läbitungimisvõime on on väike, kuid kiirguse mõju on tugev kiirgusallika läheduses. - lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast kahe "aatominumbri" võrra Z XA Z -2 Y A -4 + 88 Ra 226 86 Rn 222 + 2 He 4 + - lagunemisel tekib uus nukliid, kiirguse osakesed en elektronid , mis kalduvad magnetväljas kui negatiivsed laengud. Antud juhul jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv .Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muutunud prootoniks. Selle protsessi käigus tekib lisaks elektronile veel üks osake - antineutriino - väike neutron. Kui aga prooton muundub neutroniks, paiskub välja muundumisel neutriino e +
radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa- kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Siin saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Sõltuvalt radoonist tulenevast kiirgusdoosist ja sellele eksponeeritud elanikkonna hulgast hinnatakse radoonist põhjustatud kopsuvähi juhtude arvuks Rootsis 300- 1500 aastas ja Soomes 200-600. Eestis võiks see esialgsetel hinnangutel olla 100-120 juhtu aastas
annaabi.ee 
