merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt
põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA?
Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin
Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides
Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena
Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike:
kaladel halvendab spermi kvaliteeti. http://www.thinkbefore.eu/wp- content/uploads/2014/10/6petajate-k2siraamat.pdf BPA võib keskkonda sattuda, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise. Keskkonnasaaste üheks võimalikuks tekitajaks on BPA lekkimine plast- ja metallijäätmetest prügimägedel. Uuringud on näidanud, et bisfenool A võib mõjutada veeorganismide kasvu, paljunemist ning arengut. Mageveeliikide puhul on kõige tundlikumateks liikideks kalad (Bioneer, 2014). 2010. aastal läbi viidud laiaulatuslik kahe Kanada jõe uuringu tulemusest selgub, et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) saastatud aladel moodustasid emased kalad 85% populatsioonist, samas kui saastumata alal oli emaste osakaal 55% (Bioneer, 2014). 3 Tabel 2 Aine toksilisuse näitajad keskkonnas
avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas. Taimestik Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-
· Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp
reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul.
Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral.Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja veerikkad, soolasema ja magedama veega perioodid, mis põhjustavad omakorda mitmeid muutusi elustiku koosseisus ja levikus. Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni riimveepelgusesy. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist. Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne
· Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton pelagiaalis ja fütobentos litoraalis · Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast:
Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
- ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti
aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega. Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad. Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus
Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 5 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]
Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. 4 Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud,
kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks. Tüüpilised merekalda taimed on vareskaer, merikapsas, merihumur, pilliroog. Erinevad vetikaliigid paiknevad eri sügavusel: ·Rohevetikad kuni 1 meeter ·Pruunvetikad kuni 5 meetrit ·Punavetikad 5 meetrist sügavamal Põhjuseks on, et tugevama valguse käes suudavad fotosünteesida rohelise värvusega taimed, nõrgema valguse käes aga punakat tooni vetikad. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage Läänemeres elab hulk selliseid kala liike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, näiteks haug ja ahven. Leidub ka selliseid kalu, kelle lähedased sugulased elavad Atlandi ookeanis, ainult on Läänemere liikidest palju väiksema kasvuga on kilu, räim, lest, tursk ning nad on ka peamisteks püügikaladeks. Imetajatest leidub Läänemeres viigrit ( joonis 3) ja hallhülgeid ( joonis 4) Joonis 3. Allikas: (et.wikipedia.org)
Ta ökoloogiliselt ainulaadne. Läänemeri on ookeanidega ühendatud üksnes kitsaste ja madalate väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega. Läänemeres püsib sama vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat (http://www.envir.ee). Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike elada ning mereelupaikades on ülekaalus mageveeliigid. Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös (http://www.envir.ee). 8 KUIDAS SÄÄSTA VETT? Parandage tilkuvad kraanid. Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis.
kõrgused kartulivagusid meenutavad lainevired. Taimed seal kasvada ei saa. Lainetuse eest kaitstud merelahtedes küünib lainete mõju vaid mõne meetri sügavuseni. Liigestunud rannajoonega pehme põhjalised lahed on seetõttu sobivaks kasvukohaks merepõhjale kinnituvatele mändvetikatele ja õistaimedele. 8 Läänemere taimestiku ja loomastiku liigilise vaesuse põhjused Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni riimveepelgusest. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist (näit. hapniku vähesus, madal või kõrge temperatuur jt.). Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin
Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest leidub Läänemere Eesti rannikualal karakteerse meriheina perekonna liike. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 2. Läänemere kalad 2.1 Läänemere Kilu Läänemere kilu ehk teisisõnu tuntud
ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 4 KALAD LÄÄNEMERES Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu alamliik. Läänemere kilu
täheldatud kuuel korral. Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja veerikkad, soolasema ja magedama veega perioodid, mis põhjustavad omakorda mitmeid muutusi elustiku koosseisus ja levikus. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigilise vaesuse põhjused Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni “riimveepelgusest”. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist (näit. hapniku vähesus, madal või kõrge temperatuur jt.). Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin
lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C 3 juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete
000 tonni fosforit aastas. Sajandi alguses on lämmastiku koormus umbes 4 korda ja fosfori koormus 8 korda suurenenud. Fosfaadi kontsentratsioon pole 1978. aastast muutund. 9.3. Elupaigad (asukohast, põhja iseloomust või valgusest lähtudes), iseloomulikud taimed, loomad. Sellise erilise keskkonna asustamine on õnnestunud ainult piiratud hulgal liikidel, sest enamiku Atlandi ookeani ja Põhjamere liikide jaoks on soolsus liiga madal, mageveeliikide jaoks aga liiga kõrge. Sellegipoolest võib siit leida kõrvuti elamas mere- ja mageveeliike, kes on riimveetingimustega kohanenud. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp , liiva-uurikkarp. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.
ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha enam mageveeorganismide arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestikust ja loomastikust. Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Riimvetes suhteliselt vähe liike, räägitakse koguni `'riimveepelgusest''. RIIMVEE FÜSIOLOOGILINE TOIME Riimvees puutuvad mere- ja mageveeorganismid kokku muutunud soolsustingimustega, kusjuures muutused hõlmavad nii soolade üldkontsentratsiooni kui ka üksikute soolade kontsentratsiooni. Soolade üldkontsentratsiooni muutumine
Eksikülalised Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi. Siirdekalad -osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes -meriforell, angerjas, lõhi LÄÄNEMERE LINNUD JA IMETAJAD Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas) Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedasel madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. -tüüpiline merelind -pesitseb maismaal kolooniatena
annaabi.ee 
